Sunday, October 31, 2010

On, mida oodata...

Viimasel ajal veereb aeg nii kiiresti ja asjatoimetused kuhjuvad meetrikõrguseks hunnikuks ootele. Pimedate ilmade süü, et midagi ei edene. Õigus, eksole!? Ikka on ju lihtsam, kui  keegi teine on süüdi, mitte ise.

Tegelikult on järgmised paar nädalat täis põnevaid väikeseid ootusi. Esiteks käivad mul läbirääkimised ühe  värskeltloodud firmaga, kes toob maale peeneid ja veel peenemaid sallilõngu. Järgmise nädala sees peaksin kätte saama mõned materjaliproovid ja kui on väärt kraam, siis jagan kontakte teistelegi. Ma tegelikult ootan juba ammu mingit impulssi, et sallikudumine jälle uue hingamise saaks. Kaks salli olen küll valmis kudunud, aga isegi raamimine tundub nii tüütuna, et... seisavad.

Teiseks- mõnus mõelda, et mul on veel 35 päeva puhkust ees! Kahe nädala pärast. Oh seda varraste klõbinat! Ning see kuu on meie peres ka suur sünnipäevadekuu. Lapsed saavad 4 ja 14, lisaks sellele lähiringis veel kolm sünnipäevalast. Rahakotile see küll rõõmu ei too, aga kuidagi on kujunenud nii, et ega muidu lähiringi sugulasi koos ja korraga ei näegi. Ikka ainult sünnipäevadel.

Oodata on ka veel ühte väga erilist üllatuskinki. Ma olin meelitatud ja rõõmus, kui selgus, et Tsirkusemoori blogis toimunud loosimisel sain imevahva sõrmuse omanikuks. Tol päeval, kui see uudis minuni jõudis, olin järjekordselt väga räbalas meeleolus ja uudis lõi silma küll särama. Ma ei ole väga tihe ehete ostja ja kandja ning sellised erilised asjad on need, mida ma hindan. Käsitsitehtud ja inimese poolt, kelle tegemisi jälgides kujutad teda juba nagu natuke tuttavana. Nii armas, eksole!

Aga teie minge poodi! Minge Kristiinesse ja ostke Meribeli Käsitöösalongist endale barett! Viisin neid sinna enam kui kümme.

Wednesday, October 20, 2010

Gülnur, kes teeb plastpudelitest ehteid

Selle postiga tervitan ma kõiki, kes Tartumaalt viitsisid pika sõidu ette võtta ja kellega 16ndal töötoas kohtusime!

Autor: Gülnur Özdağlar
Tol päeval ei osanud ma öelda selle ehtekunstniku nime, kellest ma inspiratsiooni saanud olen. Kui te nüüd seda lugema juhtute, siis saate ehk aru, et nime  Gülnur Özdağlar ei ole lihtne meelde jätta ;-)
Vaadake tema blogi ja kodulehte! Eks ole, see naine on vapustav oma tegemistega!?

Autor: Gülnur Özdağlar

Monday, October 11, 2010

Tuesday, October 5, 2010

Reesi käsitööd leiab nüüd ka Kristiine Keskusest...

Tõesti-tõesti, mina , kes ma tavaliselt oma töid ise müün ja kiivalt muidu kodus hoian, usaldasin asju ühele uuele käsitööpoele müügiks. Kristiine Keskuses avas oma uksed Meribeli Käsitöösalong. See on sümpaatne ja armas nurgake, kust saab osta kodumaiste meistrite töid igale maitsele.

Poes leidsid oma koha heegeldatud sõrmused ja pabermassist keed, lisaks mõni lihtne pross. Kes ees, see mees ja nagu minu puhul ikka, tiražeerimist ei toimu st kes endale sealt ehte leiab, see samasugust tänaval ei kohta! Kes läheb sinna barette otsima, siis teadmiseks, et kümnest kaasavõetud baretist jõudis poodi neli. Juhtus nii, et nende lihtsus osutus väga popiks ja päeva jooksul osteti otse käest kuus ära :-) Pole hullu, neid tuleb juurde. Ja muide, paar kole-ehete sarja käevõru on ka letil.

Reklaam missugune! Minu asju leiad sellise sildi järgi



Related Posts with Thumbnails