Monday, September 26, 2011

Ööpäeva 25 tundi...


Ma tõesti vahel mõtlen ööpäeva 25ndast tunnist. Kas ta siis ikkagi on olemas, see müstiline viimane võimalus või tundub see lihtsalt stressis inimesele nii, et teinekord ta ON olemas?

Palgatööst loobudes ja käsitööle pühendudes ei osanud uneski ette aimata, et mitte tekkivate või puudolevate rahasummade üle ei pea ma muretsema, vaid koduse inimese elu elades kurdan üha enam ajapuuduse üle. Kes kunagi kodus töötanud, see ehk teab, millest räägin.

Viie kuu jooksul ei ole ma ikka veel päris täpselt õppinud kinni pidama oma kalendrisse joonistatud graafikutest ja tumeda ning veel tumedamaga märgitud tähtaegadest. Aeg-ajalt haarab mind paanika, sest näiteks liiga lähedal tunduvad olevat jõulud, järgmine plaanitud õpituba või mõne salli valmimise tähtaeg.  Tegelikult pole ühtegi tähtaega veel lõhki lasknud, aga korra olen sellele lähedal olnud küll. Ja mõned pehmemad lubadused olen taas ja taas edasi lükanud...

Huvitav, kas ma peaksin endale ostma seinale tahvli, kuhu kirjutada üles ka pisiasjad, mis päeva plaanitud, et ikka kindlasti tehtud saaks? Kas ma peaksin tööaega millimeetripealt mõõtma ja seda ette arvestama, kaasa arvatud arvutis istumise aeg? Aga kuidas sel juhul ette näha näiteks pisipoja haigestumist, meeletut tungi koristada või lugeda... Poleks arvanud, et hää nõu on kallis, aga kuidas teie end organiseerite?

8 comments:

Laura said...

Oh jeerum! Planeerimine. Ma mõtlen ka kogu aeg, et selle ja selle peab kirja panema aga siis usaldan oma aju, et mitte manduda. No ja tulemuseks on see, et ikka läheb meelest ja tuleb meelde viimasel hetkel. Tahvel on hea asi. Kavatsen endale aeljeesse ka sellise muretseda.

airiangoorad said...

Just täna hommikul mõlgutasin samuti sellest müstilisest 25 tunnist...no pole võtta kuskilt ja lõhki lasta ka pole võimalik,sest on osa toiminguid, mis lihtsalt peab õigeaegselt tegema :P.Pea vastu ja ära ennast tühjaks tööta.Eraettevõtja "lõbu"....keegi puhkust ette ei kirjuta ja töötad ennast kasvõi haigeks."Ei " tuleb vist osata ütlema hakata :)

P6rgukiz said...

Kohati on mul ka tunne, et koduse inimesena kaob see aeg kuidagi nii kiiresti käes ja sõnad "mul pole aega" on nii varmad suust tulema kõige puhul :)
Kuid ega ennast segaseks töötada ei saa. Pead õppima aega planeerima kõigele. Nii tööle kui kodustele tegemistele, mehele ja lastele. Muidu oled varsti omadega ummikus.

Jaksu :)

Kaja said...

Jaa...ja kui see 25 tund varastada...tuleb ta jube teise päeva arvelt ja järgmine päev jääb siis veelgi lühemaks... Kodus töötamis probleemiks ongi see, et kodused tegemised nõuavad oma ja selline tunne on, et tööd, mille eest tasustatakse jõuad teha liiga vähe... eriti siis, kui on veel väikesed lapsed, kes on vahelduva eduga haiged ja nõuavad oma osa. Seda, et planeeritud kellast kellani kodus end ainult tööle pühenduda...õnnestub harva. Teed koduseid toimetusi(minu puhul peale laste veel aiamaa ja loomad) ja mõtled, et kuidas töö küll tehtud jõuaks...ja kui teed tööd, siis on tunne, et millal küll need kodused toimetamised tehtud saaks. Ja aeg lippab ja ajaarvamine läheb sassi...ei ole enam päevadel vahet...ainult aastaaegade vahetumist jõuad veel hoomata:)
Siiski peab veidi oskama ka aega maha võtta...muidu hakkab tervis kannatama...
Jõudu!

Katrin mdmB said...

Ma teen küll siis nimekirju, kui hakkab üle pea kasvama. Sest minu jaoks on peale ajapuuduse veel üks jube asi - jõuetus. See on see, kui sul on näiteks mingi konkreetne ajaühik, ja pead tegema niiiiii palju asju, et võtab silme eest mustaks ja tahaks ainult magada või midagi muud mitte-produktiivset teha. Ja ma lihtsalt ei saa endast jagu (sundimine iga kord ei aita). Siis teen nimekirja, ja suured asjad kirjutan lahti, sest neis on rohkem tööd. Ja millegipärast on mulle hästi oluline ka kirjutusvahend :) Mulle sobib näiteks kõige paremini must 1mm viltotsaga tintekas... Kirjutan nimekirja 2/3 sellest, mida mõistus käsib teha, ühele paberile ja ülejäänud kirjutan teisele paberile. Ja eesmärgiks sean selle 2/3 tegemise, kui suudan teha veel, siis olen eriti tubli. Ja igakord kui miskit ära teen, siis saab linnukese ette teha või miskit maha tõmmata. See võib tunduda väga naiivne trikk :) Aga niipalju ma ennast tunnen, et lõpmatuseni ennast sundida ei saa ja lõpuks on väikesest probleemist saanud juba suurem, mis nõuab rohkem pingutust.

Hmmm, ma siin praegu lugesin oma teksti ja kõik tundub kirja pandult nii lihtne... Aga tegelikult ei ole.

Ole tubli ja katsu vastu pidada!

Merlin said...

nii tuttav tunne:)

KK said...

Ma ei saaks ilma planeerimata tööd üldse teha, asjad kasvaksid üle pea. Kasutan väga lihtsat meetodit (olen testinud erinevaid aga see sobib mulle enim).
Mul on ruuduline kaustik, kuhu kirjutan nt esmaspäeval nn to do listi. Nädala jooksul täiendan või kriipsutan maha selle, mis on korda aetud, üle tsekatud või follow upitud. Järgmisel esmaspäeval võtan sama listi ette ja kannan tegemata asjad uuele lehele. Niiviisi on mul kõik poolikud kontrollimist vajavad asjad silma all arvuti kõrval ja ei unune midagi ära.

Arvutis on mul thunderbirdi meiliprogrammiga kaasas kalender, millesse kannan kõik olulised asjad - töökõned, koolitused, tähtajad, sünnipäevad (jaja :D) ning muud olulised üritused. Seal saab panna meeldetuletused nt päev varem või siis nädal varem.
Mulle väga ei meeldi planeerida üldiselt aga viimasel paaril aastal on tööl tulnud tegelda nii erinevate teemadega, et ilma planeerimise ja kalendrita lihtsalt hakkama ei saa. Ja kui üritada peas kõike hoida, siis ununevad lihtsad kodused asjad ära.

KK said...

ps. unustasin lisada, et kalendrit ja meile saab panna tänapäeval sünkroonis tööle ka telefonis. Sel viisil toimiv süsteem saadab meeldetuletusi meili peale ja smsina ka telefonisse. Ma ei tea, kas sama saaks tega gmailis nt aga ütlemata mugav on see küll.

Related Posts with Thumbnails