Monday, February 28, 2011

Vana arm tuleb meelde...

... kui teda meelde tuletatakse. Ja vahva on!
Nädala eest käisin Rapla käsitööringi rahvale Fimo-helmestest rääkimas. Ikka seda, mis ma olen tegemise käigus tähele pannud ja kuidas saab vahvat lillelist helmest teha. Polnudki ammu seltskonnale rääkinud, algul oli tunne, et ei saa vedama, pärast aga jälle, et ei saa pidama. Tüüpiline, eksole... Koju jõudsin energilisena ja nagu pildilt näha, ei saanudki pidama. Vanad ja uued mustrirullid muutusid öö hakul helmesteks.
Usinatele Raplakatele tervitused!
Kõigile mu eelmisele postile kaasaelajatele tahan öelda suur tänu! Julgustav sõna on selliste ettevõtmiste puhul väga oluline. Seda enam, kui päris aus olla- lähedaste hulgas ei ole palju neid, kes mu sellist elupööret lõpuni mõistaks (seda saab vast ainult käsitööinimene teha :-)) ja kes tingimusteta minusse usuks.

Saturday, February 19, 2011

Külmavõetud, aga elus...

Täitsa kummalised on need praegused ajad... Pidevalt on tunne, et hool ega hoobil pole vahet, kõik keerleb kui oravarattas. Ei jõua kirjadelegi vastata... Ma usun, et jagan seda tunnet paljudega. Stress, öeldakse.

Teadagi, parim stressirohi on käsitöö. Vasakul on pilt, mida vaadates võivad püsikülastajad ohata, et isver, jälle seesama Ruby, tüdruk kordab ennast! Vat ei ole seesama, juba uus on! Eile-üleeile olidki sellised vahvad päevad, kus ma sides postitasin lausa viis pakki. Siia ja sinna ja siis vee kolmandasse kohta. Ruby läks ka uuele omanikule, kes just siit blogist selle mõtte üles noppis, et võiks kanda sellist väga romantilist pilgupüüdjat. On ju selline ütlus, et küsi ja sulle antakse. (Aitäh, Kristiina, mind leidmast! Loodan Rubyle pikka iga ja rõõmsaid hetki su seljas)

Mäletate, ma kurtsin, et vajalikust tellitud lõngakogusest eelmise Ruby puhul jäi palju järgi? Näed siis, sellest sai terve uue Ruby ja pisike kerapabul jäi veel järgi ka! Kolmandat sellest ei tule :-)

Muidu ikka sallid ja pitsid ja pisikesed põnevad mõtted. Nüüd on siis otsustatud, et minust alates suvest enam palgatöötajat ei ole. Vähemalt mitte mu praegusel kohal. Jänes on põues küll, aga kui ma seda praegu ei tee, siis tõenäoliselt ei teegi kunagi ja kahetsen. Nagu Äripäevas üks pealkiri lohutavalt ütles, ei ole praegusest hetkest paremat ja soodsamat aega/võimalust ettevõtlusega alustada/selles läbi põruda. Öelge, et ma pole päris segi! Öelge, et see ju ometigi õnnestub!

P.S. Täna olen ma juba ISE autoroolis ja sõidan omapäi. Lubadele peaks peale trükkima küll Märjamaa-Rapla, sest linna ma veel minna ei julgeks. Maakate värk :-) Aga hea on ikkagi.

Thursday, February 17, 2011

Saturday, February 12, 2011

Ajakiri "Käsitöö"- oma ja hää!

Mõned asjad minu käsitöises elus on kindlad kui raudnael. Kindel on see, et ma ei suuda vastu panna hea materjali ostmisele ja kindel on ka see, et alati kui ilmub ajakiri Käsitöö, jooksen ma letile tormi. Ma kohe ootan seda ja vahel ostan ka siis, kui rahakott annab nõu pisut viivitada.

Vat ei mäleta, millal viimati ajakirja järgi midagi valmis tegin, aga inspiratsiooni annab see ikka ja ilus on vaadata-lehitseda. Ning kuna riiulisse on kogunenud kõik Käsitöö numbrid, mis ajaga vaid paremaks muutuvad, siis tulevikku silmas pidades võib seda ka likviidseks varaks nimetada, mis vaid väärtust kogub :-))

Selles numbris jäi mulle eriti südamesse intervjuu Maruga, kelle kindad käsitööringkonnas nii kiitust kui lausa kopeerimist leidnud on. Seda teist ma muidugi heaks ei kiida, aga võib aru saada, miks selle kiusatuse õnge minnake. Lihtsalt Maru mummudisainid ON nii geniaalsed ja efektsed. Ja intervjuu oli soe ja südamlik!

Lisaks oli mul hea meel leida ajakirjas taas palju kudumeid ja ka viiteid, kuidas on hää kudumi alustamist planeerida ja proovilapi abil oma elu lihtsamaks muuta. Kui ma vahel foorumites loen küsimusi a´la "Mitu silma luua? Mitu grammi lõnga osta?", siis mõtlen küll, et peaks ju olema loogiline, et sa sellele küsimusele leiad ise vastuse kui proovilapiga vähegi jännata viitsid. Aga kindel see, et algaja kuduja selle peale ei mõtle nagu ka selle peale, et umbes ei saa internetis sulle keegi tegelikult ju nõu anda. Nojah, on lihtsam, kui täpne juhend sulle ütleb, mida teha (kui ausalt tunnistada, siis mina ka ei armasta proovilapitamist ja rehnutamist, aga mis parata, tulemuse nimel tuleb seda teha).

Mis veel head oli? Eks ikka see põnev osa, kus näpuotsaga puutööd sees (ma olen kindel, et kunagi proovin ka sellist asja ära). Vaata Eeva-Liisa Kriisi blogi... Ja muidugi Ilukuduja mütsid, täitsa vastupandamatud!  On asju, mis kohe tulevad inimesel hästi välja ja on vahva, et ta seda vaid enda teada ei hoia. Ah jaa, põllevõistluse pildid olid ka elevust tekitavad ning veel palju muud...


Mulle meeldib mõelda, et kui ma ükskord olen üheksakümmend ja näpud enam kudumiseks ei paindu, siis istun oma aastakümnete jooksul kogunenud Käsitöö ajakirjade virna kõrval, rüüpan teed ja räägin tüdruk-lapselastele (neid on palju ja nad fännavad kõik käsitööd), et näe, see oli omal ajal ikka ülikõva disainer, käisin tema blogis kogu aeg vaatamas. Olid kunagi seoksed vahvad asjad, nagu blogid... Ja näe, selle ja selle asja üle vaimustusin ma siis, kui sinuvanune olin :-) Kas pole armas väljavaade veeta oma vanadus väärtuste keskel!
Related Posts with Thumbnails