Sunday, April 3, 2016

Kudumistihedus pitsi kudumisel

Viimasel ajal on rahva hulgas levinud uus ja iroonilise alatooniga väljend- peenhäälestus. Minu tänane kirjatükk on sellest väljendist kantud, kuid irooniaga ei ole siin tegemist. Tahaksin lihtsalt kogemust jagada.

Kudumistihedus pitsi juures sõltub mitme asja koosmõjust. Lõnga mõõt, varraste mõõt, sinu kudumiskäekiri- need kolm asja mängivad kokku. Käekirjaga on nagu on, seda timmida ja muuta on võimalik, aga see võtab aega ja vajab tööd. Lihtsam on võtta hoopis teise numbriga varras või teise mõõduga lõng. Neist kahest pole niisiis mõtet rääkida, liiga lihtne. Räägime käekirjast :-)

Kui pitsi kuduja on teinud tööproovi ja ei ole sellega rahul, olgugi, et lõng ja vardanumber on hoolsalt valitud, siis alati esimese asjana ma küsin, kust jookseb tema lõng töösse. Küsin selle mõttega, et kindlaks teha, kui palju on kudujal kontrolli lõnga pinge üle. Kui lõng jookseb vabalt pihu seest, siis ma julgen väita, et kontroll ei ole maksimaalselt kudujal. Sel juhul mõjutab tulemust see, kuivõrd raske on kudum varrastel, kui külmad-soojad-kuivad on su käed, milline on mustri iseloom, millise nurga all on vardad kudumis ja kuivõrd vardaotste lähedal toimub uue silmuse moodustamine. Kui lõng jookseb sõrmed vahelt või on sootuks keeratud ümber vasema käe sõrme, on lõngapinge täiesti ja ainult sinu kontrolli all. Et mõistaksid, mida silmas pean, tegin väikese videojupikese. Kuna see on mu esimene, siis olgu proovina või nii.

Kui ilmus Haapsalu salli raamat, juurdlesid mitmed kudujad vardanumbrite üle. Nii ka mina. On nii tavaline, oleme harjunud, et autoriteetide poolt raamatusse raiutud tõde on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Nui või neljaks, aga varras peab olema see ja see number! Mina, kes ma olen olnud alati pehme käega kuduja, hakkasin omakootud salle peale mõnda esimest kurja pilguga vaatama, sest tundus, et kude on liiga hõre ja lisaks sellele, et pitsmuster läheb pisut kaotsi, ei hoia selline sall ka vormi hästi. Vahetasin vardanumbri väiksemaks. Algul 0,25 võrra, hiljem veel teist sama palju. Ja siis harjutasin end teadlikult vasemalt käelt jooksvat lõnga kontrollima. Lõng jooksku mitte pihust lohinal, vaid sõrmede vahelt põimituna, et nimetissõrmele jõudnuna oleks tal pinge, mida ma silmust vardale visates saan kontrollida. Selline timmimine tuli kasuks ja kogemuse lisandudes jõudsin sinnani, et olen oma käekirja peremees ka siis, kui kasutan tavapärasest erinevat vardanumbrit.

Et mitte lihtsalt targutada, siis väga konkreetse näitena toon ma kaks tööproovi ühest uuest mustrist Kihnu Särts. Ühel pildil on pitsi kudumisel hoitud lõng nö vasemas käes kontrolli all, teine on kootud kiiresti ja lõnga jooks on olnud pihust ja vaba.

 Mida sa nende piltide juures võiksid tähele panna? Kudumi suurus sama silmuste arvu korral on erinev, selge see.
  • Esimese asjana vaata üldmuljet- kummal pildil tuleb muster paremini esile? 
  • Teise asjana vaata silmuseid, mis on nupust paremal ehk siis kudumisel nupule eelnevat silmust. On erinevus, eksole? Kui nupu kõrval asuv silm läheb ikka koledamal kombel õhku täis, siis hakkab see palju silma, eriti kui mitu nuppu asetsevad mustris lähestikku. Nende silmuste kudumisel, et nad väga välja ei veniks, tuleb olla hoolas jätkuvalt minu nõrk koht)
Kui hoolsalt vaadata, siis teisel pildi jääb silma, et see silmus, millest nupp on välja kootud, on keerus, kuid see pole praegune teema. Või et esimese tööproovi ületõstmisega kaks kokku on kootud kiirversioonina, kus pealmine silmus jääb keerdu, aga ka see pole teema. Vaata kudumistihedust/tugevust.

Mustrid, mille ma olen teinud, on geomeetriale rõhuvad ja nii mitmedki kudujad on leidnud, et need ei tule nii ilusad välja kui võiksid. Geomeetria puhul mängib ühtlane kude ja hästi timmitud käekiri olulist rolli. Et siis kudumistihedus on see, mis mängib rolli.

Üks mu tuttav armastab öelda, et pole ju vahet mis värvi on kass, peaasi, et hästi hiiri püüab. Eks ta tõsi ole. Lõpetuseks kaks videot, kus on näha, et portugalikeelsetes maades (ka mujal) ja näiteks Iirimaal ei saadaks minu tänase postituse sisust üldse aru. Sealne kudumisstiil on meiemaisele kudujale puhas eksootika, kas pole :-P
Mõtlen, mida järgmiseks lahata, et sellest abi oleks. Väikesed kogemuste pealt kogutud näpunäited võiksid ju teisigi aidata. Kursustel ma alati ütlen, et ei häbene üldse neid ämbreid, millesse ise olen astunud. On ideid?

7 comments:

Arella said...

Väga hea kirjutis. Hariv on lugeda teiste kogemustest ja nippe kõrvataha panna.

Anneli T said...

Väga hea, et sellele tähelepanu juhtisid. Mõnda aega tagasi avastasin vanu Haapsalu salle imetledes, et need on hulga peenemad ja tihedama koega, kui need tänapäevased hõreda koe ja suure silmusega sallid. Ikka väga palju tihedamad!! Ja siis sain aru, miks paljud (ka minu) sallid on ligi 1.80m pikad, aga vanad jäävad 1.50 piiresse (kuigi mustri ja silmuste arv on sama). Õpin ka lõnga rohkem kontrollima ja võtsin peenemad vardad...
Võiksid kirjutada salli viimistlusest - just selliste geomeetriliste mustrite puhul olen tähele pannud, et muidu ilusa salli puhul ei osata arvestada, et pikad (õhksilmustest tekkivad) triibud peaksid jääma sirged ja paralleelsed jne.

Heli said...

Õiged tähelepanekud ja näpunäited ... oled ise aastatega palju õppinud, võtta kasvõi sallidele äärepitsi kudumist. Mäletan neid kunagisi Su sallide ülimalt teravaksvenitatud sakkidega äärepitse. Nüüd meistrina on Su missioonitunne seda enam tervitav. Jätka kindlasti nõuannete jagamist, sest ega sedasorti nõuandeid plaju pole.

Rees said...

Aitäh kommenteerimast!

Viimistlemine on tõesti võtmesõna, et pits oleks ilus ja hea vaadata. Kudumistihedusega on muidugi nii, et see on selline subjektiivne asi. On neid, kellele kohe meeldivadki hõredamad sallid ja seda ei saa pahaks panna. Maitseasi. Eks ole Haapsalu salli raamtuteski erinevaid käekirju näha. Miks ma kirjutasin, oli see, et kuna mu mustrid on geomeetrilised ja tõesti nende õnnestumisel loeb ka käekiri, siis oli kole kahju näha, et väikese valearvestusega vardanumbris vms läheb osa efektist kaotsi. Ehk oli see abiks, ma loodan.

Heli, ma arenen pidevalt ja uusi asju on juurde õppida kogu aeg! Hea meelega räägin sellest ka teistele, mis silma on jäänud. Eiffelina teravad äärepitsisakid ei ole minu silmale koledad ja tunnistan ausalt, et pea pooltel oma sallidel ma ei ole servasilmuseid ümardanud. Võta seda kui puhast ülbust või lihtsalt kui eripära. Mind terav tipp ei häiri, häirib vaid raamipulgast tekkinud auk ja vot see tõesti on kole. Sellepärast ajan aga silmad vardale ja nii need Eiffelid hävivad :-)

Heli said...

Just:) Ja Su kirjutis geomeetrilise mustri kudumisel õige vardaga kudumisest on hästi vajalik! A vat, ma arvasin, mulle tundus nagu, et sakitipud on nagu madalamad Sul viimastel aastatel ja ei teadnudki, et sa vaid aukude pärast neid silmi lõpuks vardale ajad, lahe:)))

Anonymous said...

Aitäh ja tänu, et omi mõtteid ja "ämbreid" jagad. Mina olen just sellise asjaga hädas, et nupust paremale jääv silmus venib välja ning muster ei ole ühtlane. Sama kordub ka siis, kui tahan üks-üks soonikut kududa.
Pean hakkama vabalt pihus jooksvat lõngahoidmist ümber õppima, et paremat tulemust saada.
Maarja

Eva said...

Minule meeldiks üks kirjutis servapitsist. Keskosade kudumistega mul probleem ei ole, ja koepinnad on ühtlased ja kõik tuleb välja just nii nagu peab. Aga äärte viimistlemisega ma hakkama ei saa. Raamatus on selle serva kohta ka üsna vähe kirjas ja ega internetistki rohkem juurde leia. Mulle on segaseks jäänud see, et kas nurkade läheduses õmmeldakse pits väiksema pingsusega ja keskosade poolt suht üks silmus ühe ääresilmuse kohta või kuidas? ja kuidas teistel ei jää nurgad raskeks selle kokkukuhjatud silmuste all ega hakka lainetama? Mida ma valesti teen?

Related Posts with Thumbnails