Ma siis räägiks ka...

... et kuda eile seal Haapsalus siis oli. Võitjad Kekatädi ja Kuduv Koeraomanik on juba muljeid jaganud, minu muljed pidid ootama. Mulle nimelt mõjus eilne reis selliselt, et õhtuks valutasin üle kogu keha, pea ja liigesed kuni puusadeni jne, ja ei saanud aru, kas järjekordne puugihirm (mul oli kuu aja eest puuk) on realiseerumas millekski jubedaks või olen ma lihtsalt tuule poolt ära solgutatud. Täna olen elus- järelikult oli mandrirotile tuul liiast.

Algas kõik suure sagimise saatel. Kuna ma olin juba varem kohale jõudnud, end kohe registreerinud  ja natuke niisama ringi tiirutasin, siis imestasin ikka tõsiselt, kui laua poole suundudes nägin, et 16 inimest on end kirja pannud. Milline vahe eelmise aastaga, kui osavõtjaid oli seitse! Raamatu tohutu menu ja tahaks loota ka, et reklaam on vist abiks olnud ürituse propageerimisel.

Nähes Tegijaid laudade taga, lõpetasin ma unistamise igasugustest auhinnalistest kohtadest ja nautisin kudumist. Algul muidugi võitlesin kerge kätevärinaga ka :-)) Vahepeal käisin  ka pildistamas-kolamas paar minutit, kuna oli näha, et poole aja peal hakkas mu töö valmis saama. Erinevalt siis eelmisest aastast, kus lõpus läks ikka päris kibedaks vardakeerutamiseks.

Vahepeal toimus ikka palju, mis pitsihuvilisele ehtne silmanuumamine! Moedemm Haapsalu käsitööseltsi naiste töödest ja tantsunumber sallidega ja Isetegijate pisike salliesitlus. Helikene oli IT naiste sissejuhataja ja ausalt, paremat ja julgemat sõnavõtjat oleks olnud raske valida. Aitäh, Helikene, et end nii armsalt ära rääkida lasksid! Tantsijad sallidega jätsid väga sügava mulje ja ma muudkui mõtlesin, et kas need sallid on neil isiklikud või saadud vaid tantsuks õlgadele. Imekenad, ma ütlen!

Kui kudumisvõistluse töö tehtud, siis jäi paari tunni jagu aega ringi vaadata. Kuna ma olin juba varem kohal ja siis ka juba ringi vaadanud, hakkas lõppeks pisut igavgi, sest nagu ma ütlesin, kohta ei lootnud ma mingit ja meie pere kolmeaastane oli ilmselgelt üleväsinud ja seetõttu ka pisut tõre. Issi oli see, kes terve päeva lastega ringi toimetas, minul ju oli vaja kogu aeg midagi teha või toimetada.

Kuursaal, kus ma ei olnud varem käinud, jättis mulle vägeva mulje. Õigem oleks küll öelda, et õrna ja suure mulje, sest selline imeline peene puutöö, maitsekate valikute ja muu kokkumäng oli tõesti õrn, aga vägev. Promenaad oli ka vahepeal kenasti valmis saanud ja nägi tõeliselt nett välja. Mõelda vaid, saaks igal õhtul näiteks poolt undi jalutada mere ääres ja siis kusagil pingil salli kududa... Nagu vanasti! Unistus missugune! Aga jah, naised muudkui kogunesid ja pärast vahvat sissejuhatust algas autasustamine.

Kui esimene pakk tänukirju oli laiali jagatud, siis ehmatusega avastsin, et ups, mind ei hüütudki välja! Ma nimelt püüdsin vahapeal oma ärevust pildistamisega maha võtta ja siis tekkiski taas lootus ;-)) Kolmas koht selliste usinate kaasvõistlejate hulgas on väga väärikas ja ma olen tõsiselt rõõmus. See kolmas koht on ka oluliselt kaalukam, kui eelmise aasta kolmas. Üleüldse- kolmas on ikka üks väga hää koht, eksole- annab indu, et järgmisel aastal taas osaleda ja näitab, et on, kuhu areneda. Pärast esikoha saamist poleks ju aus uuesti võistelda ;-))) Nii et soovige mulle mitte õnne, vaid palju kolmandaid kohti edaspidiseks, et saaks ikka Haapsallu sõita!

Aga jah, aasta üks mõnusamaid päevi on nüüd möödas. Väga palju pitsi-ilu ja toredaid kohtumisi. Ma ei ole võõrastega suheldes väga osav, aga kudujad, kelle tegemistel hoiad üle interneti silma peal, ei ole ju ometi päris võõrad!

Mulle meeldib käsitöölisi kättpidi tervitada, see on vist naisterahva puhul pisuke kiiks. Mis seal ikka, las siis olla, aga  näiteks on mul rõõm, et Moniga sain "käppa suruda". Neile, kes sallipäevale tulla ei plaaninudki, aga pitsi armastavad, ütlen ma nüüd, et olge kadedad ja tulge teinekord kohale- Moni andis kõigile soovijatele enda disainitud mustreid! Neist ühe olin ma varem juba temalt kingiks saanud, aga teine, too roosikirjaks ristitu, on täiesti võrratu ja eriline.

Paar pilti veel, kes viitsib klikata, picasas.

Haapsalu salli ülesloomisest

Eelmise posti viimane küsimus ärgitas mind netist otsima materjale Haapsalu salli ülesloomise kohta. Kuigi mõne päeva eest sattusin ma pildiga skeemile, siis nagu tavaliselt ei suutnud ma meenutada ega leida seda taas üles, kui vaja. Youtube´is ma täpset õpetust ka ei avastanud, ehk ei otsinud ka piisavalt. Praegu on ajaga pisut kitsas ja niisama tuulata pole mahti. Ma lõpetan nimelt oma viimast salli, tegelikult olen alles poole peal.

Kes täpselt kursis pole, siis selle nädalaga saab lõpule mu isiklik enda proovilepanek- kudumiseksperiment "Sall nädalas". Üheksa nädalat on möödunud ruttu. Kolm neist viibisin puhkusel, ülejäänud on kõik töise elu kõrvalt võetud aeg. Ühe nädala st ühe salli jätsin vahele pere kurva sündmuse tõttu, mis võttis kogu mu aja ja tahte.

Tänaseks on valminud seitse ja 2X pool salli. Esmaspäevaks loodan siiski lõpetada ka kaheksanda. Kaks salli kudusin pisut jämedamast peenest lõngast, need sõrmusest läbi ei mahuks. Aga peened on nad ikkagi. Kaks salli on ka juba uue omaniku leidnud, üks rändas välismaale pruuti katma ja teine kolleegi hea maitsega abikaasale. Rohkem kokkuvõtteks täna ei kosta, räägin hoopis siis, kui kõik sallid valmis saanud.

Aga tulles tagasi selle küsimuse juurde, kuidas luua üles Haapsalu salli, siis lühidalt öeldes, põhiline, et loo lõdvalt, võta appi kasvõi suurema numbriga vardad. See on vajalik, et hiljem valminud salli venitades ei avastaks- ups! pitsiosa venib palju, aga loodud ja samuti ka mahakootud serv jäävad kiskuma ja rikuvad kõik. See oleks kurb, eksole!

Pildid: Knitty.com lehelt

Loo silmus, mis kokku jookseb, aseta see vasakus käes olevale vardale ja jooksuta silmus peaaegu kokku. Parema käe varda ots pista silmusest läbi, hoides vasaku käe pöidlaga silmust paigal, vardad on asendis, nagu sa kooksid. Haara parema vardaga lõng ja tõmba silmusest läbi uueks silmuseks. Tee seda hästi lõdvalt. Saadud silmus paremal vardal libista vasakule vardale teise kõrvale, kuid ära parema käe varrast sellest veel välja tõmba. Haara hoopis uus silmus ja tõsta see uuesti vasemale vardale. Põhiline on moodustada silmused lõtvade ja endam-vähem ühesuurustena, samal ajal vasaku käe pöidlaga neid kenasti kontrolli all hoides.

Kui sa nüüd pilti vaatad, siis siin on kenasti silmused reas, sinu omad peaksid olema palju suuremad ja "õhku täis", hea, kui lood nad vähemalt  kolm korda suuruselt enamad, kui tavaliselt kood.

Loodan, et loomise kohta suutsin natuke selgust tuua. Võte ise on imelihtne, kui ära proovida. 

Küsimus, et milline on õige nupp tuli vist Vardamoori kommentaarist. Mida ta selle all täpselt silmas pidas, oskab vaid ta ise kosta. Äkki oled sa nii kena ja räägid kommentaarides ...  Aga kõigile kehtlejatele soovitan ma kindlasti leida võimalus visata pilk Haapsalu salli raamatusse. Kõige paremad ja täpsemad õpetused loomiseks, mahakudumiseks ja muudeks tähelepanu nõudvateks kohtadeks leiab sealt väga lihtsalt ja hästi lahtiseletatutena. Kuna raamat ei ole läbi müüdud, siis ei ole ka volitusi säälset materjali koopiatena avaldada, muidu oleks lihtne ja lahe (kirjutasin, küsisin, ausalt).

Kohtume ülehomme Haapsalus!

Kudumisvõistlusest...

Kuna eelmise posti lõpus oli väga asjalik küsimus, siis pean vajalikuks vastata lausa uue postitusena.
22.08, mis siis juhtuma hakkab?

Minu kogemus Haapsalu sallivõistluselt on vaid aastatagune. Ei enamat. Aga nagu ma tean, siis on võistlust peetud alati enam-vähem ühtemoodi.

Alustuseks registreerid end, saad registreerimisnumbri, mis su tööga kaasas rändab (erapooletu hindamise huvides) ja vardad, mustri ning lõnga. Eelmise aasta varraste kohta ütlen vaid kiidusõnu, head töövahendid olid. Sel aastal võtan aga kaasa omad, sest see pole keelatud. Kohapealne vardanumber oli mäletamistmööda nr 3 (parandage, kui eksin), lõngaks 2/28 Ogre. Sel aastal ma võtan kaasa pool numbrit väiksemad vardad, sest olen lõdvalt kuduja.

Töövahendid käes, jälgid etteantud aega ja kood antud mustrit niipalju, kui lehel legendis kirjas. Eelmisel aastal oli vist kaks mustrikordust kõrgusse. Mulle on kusagilt blogist meelde jäänud, et kõik aastad ei ole mitte sama mustrit kootud. Ja aega lobiseda, nagu selgus, väga palju ei olegi...

Kudumist alustad Haapsalu salli reeglite järgi st lood üles venivad silmused ja ripsiread, mustri ümbritsed ka ripsiridadega, nagu peab.

Tööle annavad hinnangu žürii ja ka külalised. Kudumisvõistluse lõpus said vähemalt eelmisel aastal küll kõik nimelise tänukirja ja võitjad ka diplomi +kingituse. Käepigistused väärikate meistritega ja Haapsalu-teemalised meened on kirsiks tordil. Eelluure on mulle sellise info toonud, et ka sel aastal on autasustamisel käesurujate rivis proua Linda Elgas isiklikult. Vahva!

Ma arvan, et siia kommentaariumisse võib jätta küsimusi ja minust enam kordi võistlusel käinud kudujad aitavad ehk ka vastata. Üritus ise on nii  vahva, et kui sa ka ennast überosava kudujana ei tunne, tasub proovida ikka. Kaotada ei ole midagi! See "õige tunne" ja pisuke ärevus eelmisel aastal olid nii vahvad.

Hiljaks jäänud...

Alati on parem seal, kus mind parasjagu pole... Pidžaamajooks?! Hmm, pole paha!

foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Kudumine? Misasi see veel on?

Just nõnda nagu pealkirjas, õhkan ma oma esimese töönädala lõpuks. Puhkus, see hää asi on selleks korraks läbi. Kolm nädalat kadus ei-tea-kuhu. Ma ei ole tõenäoliselt ainus, kes nõnda õhkab...

Aga jah, kuidas meil selle kudumisega siis lood on? Kehvasti on. Selleks nädalaks plaanitud sall on vaevalt poole peal. Pilti ei jaga, sest kaamera ette pole see pusa veel sattunud. Ma tulen tööpäeviti alles kella üheksaks õhtul koju ja oleks ime, kui ma siis veel suudaks kaamerat keerutada.

Tegelikult tulin arvuti taha, kuna tahtsin jagada oma heameelt selle üle, et ilmunud ajakiri Käsitöö on väga hea. Mis selle siis nii heaks teeb? Kudumine, selline lihtne ja igale maitsele. Mõte, et ma tean neid inimesi nende nimede taga (olgugi, et virtuaalmaailmas; olgugi, et mitte kõiki). Vahva must kleit priskemale naisterahvale (nagu mina, näiteks). Inspireerivad baretikud. Ja lihtsus- selle numbri puhul minujaoks kokkuvõttev sõna.

Kas sina teadsid, et pättidega käidi vanasti õues? Ka talvel. Mina näiteks ei teadnud. Loe ajakirja!

Lõpetuseks pilt Märjamaa Laada positiivse poole pealt. Keraamika töötuba. Kahjuks ei sattunud ma sinna päeva teisel poolel, vaid hommikul, kui meisterlikud näidised ainsana lauda kaunistasid.

Tänase päeva tõrvatilk...

... on nii hiiglaslik, et mul ei olnud tahtmist/jaksu inimesega rääkima minna. Märjamaa Päevade käsitöölaat on nutuselt kokku kuivanud! See polegi põhiuudis. Hullem on see, et niigi väheste müüjate hulgas leidub selliseid...

Viimistlemata, absoluutselt viimistlemata sokkidega...
Kahandused on tehtud ma´itea, mis kuramuse valemi järgi...
Ja see hind???

Mul on hea meel, et ma täna müüma ei läinud. Vastasel juhul oleksin ma kas kuumarabanduse või kurvastuserabanduse saanud.

Selliselt me hindamegi ennast ja oma esiemadelt pärandiks saadud väärtuslikke oskusi?

Peene lõnga jutu jätkuks...

Aitäh, et arvamust avaldasite. Ühinen nendega, kes nurisevad Merinos Extra üle (no ei ole tõesti hea kududa!) ja peene lõnga kättesaadavuse üle üldiselt. Ei tea mina poodi, kus oleks korraga müügis näiteks Ogre, Merinos Extra ja Midara Micro korraga. Muidugi ei ole ma ka väga suur poodides tuuseldaja... Või on selline pood Eestis olemas? Muudest, parematest valikutest ma ei oska lootagi, tundub, et parimad pitsilõngad on ja jäävad kusagile suure lombi taha. Samas igas Eesti netipoes saavad pitsilõngad kas kiiresti otsa või on valik väike. Järelikult ei ole pitsikudujate nõudlus piisavalt suur või nad lihtsalt ei taha mu raha :-)) Okei, ma saan aru küll, et niššikas. Aga ikkagi...

Kustmaalt on lõng peenike? Väga hea küsimus, sest asi ei ole ainult subjektiivne. See on mõõdetav! Minu isiklik mõõdupuu ütleb, et peenikeseks läheb lõng siis, kui sajas grammis on 1000+ meetrit. Siis on ikka päris "peenike pihus".  Samas 800m on ka kaunis õhuke juba, võiks lugeda peenikeseks.
Kes teema jätkuks tahab silmaringi laiendada või veel ei tea, siis lõngade mõõtmiseks kasutatakse tabeleid:

Yarn Weight Symbol & Category Names
Type of Yarns in Category	Fingering 10-count crochet thread	Sock, Fingering, Baby	Sport, Baby	DK, Light Worsted	Worsted, Afghan, Aran	Chunky, Craft, Rug	Bulky, Roving
Knit Gauge Range* in Stockinette Stitch to 4 inches	33–40** sts	27–32 sts	23–26 sts	21–24 st	16–20 sts	12–15 sts	6–11 sts
Recommended Needle in Metric Size Range	1.5–2.25 mm	2.25— 3.25 mm	3.25— 3.75 mm	3.75— 4.5 mm	4.5— 5.5 mm	5.5— 8 mm	8 mm and larger
Recommended Needle U.S. Size Range	000–1	1 to 3	3 to 5	5 to 7	7 to 9	9 to 11	11 and larger
Crochet Gauge* Ranges in Single Crochet to 4 inch	32–42 double crochets**	21–32 sts	16–20 sts	12–17 sts	11–14 sts	8–11 sts	5–9 sts
Recommended Hook in Metric Size Range	Steel*** 1.6–1.4 mm	2.25— 3.5 mm	3.5— 4.5 mm	4.5— 5.5 mm	5.5— 6.5 mm	6.5— 9 mm	9 mm and larger
Recommended Hook U.S. Size Range	Steel*** 6, 7, 8 Regular hook B–1	B–1 to E–4	E–4 to 7	7 to I–9	I–9 to K–10 1⁄2	K–10 1⁄2 to M–13	M–13 and larger

 Ravelrys lõngade lehel otsingus saab eraldi märkida veel  Cobweb 1ply ja Thread. Need on siis veel peenemad, kui siin 0-ga märgitud. Kunagi leidsin kusagilt tabeli ka, kus need olid meetrites ja numbrites lahti seletatud, aga tabel on nüüd kindlas kohas st kadunud asjade hulgas.

Urri, sulle on raske lohutuseks midagi öelda, suur töö  ja justnagu raisus. Kui sul on Haapsalu Salli raamat, siis vaata I.Wiklandi salli pilti ja võrdle seda teiste sallidega. Merino! Isegi sallina ei pruugi hästi hoida! Aga ega see vist lohuta... //Samas ajaleheartiklitest on meelde jäänud, et Haapsalu meistrid jälle kiidavad- meriino on hää ja õrn ning ostjad tahavad//. Mulle saadeti hiljuti lombi tagant üks meriino, mis on umbes sama paks kui Midara Roma so siis umbes kaks korda paksem kui Merinos Extra. Varsti katsetan järgi, kuidas on.

Peened lõngad- nuhtlus või rõõm?

Ma sattusin eile lugema  artiklit peene lõngaga kudumisest. Vanas Designer Knittingus. Väga mõnus äratundmine tekkis! Tegelikult kõik, kes kahtlevad endas- kududa peenest lõngast või mitte- võiksid  otsustada, et kududa. Kasvõi kogemuse saamise mõttes. Ma tahaksin küll julgustada. Sa ei pea ju tunde ja tunde päevas pusima. Paar rida iga päev ja töö edeneb oma peenusest hoolimata!

Pildil on võrdluseks kolm lõnga, millega ma praegu mässan. Õigemini küll kaks lõnga ja võrdluseks tavaline õmblusniit. Midara Roma saabus eilse postiga ning olles hädas selle nädala salliga, alustasin sellest uut. Võrreldes Ogrega on ta ikka toekam ja töö edeneb kiiremini (nagunii oli mul plaanis selle projektiga üks sall teha Smyrna Platinumist ja üks siis Midara Romast, mida tahtsin proovida). Paarikümnesentimeetrise senitehtud jupi panin lihtsalt kõrvale. Vist ei olnud muster see, mis mind innustaks.

Aga mis on siis peene lõnga eelised? Sallide puhul ei ole vist küsimust- mida peenem, seda kaunim. Kes vaidleb vastu? Õhuline Haapsalu sall on kindel pilgupüüdja! Mul on hea meel, et paar haapsallast olen saanud kududa pruutidele. Väga hea valik, kas pole?! Olgu sall siis kasvõi tagavaraks, et kui vaja, saab õlgadele panna.

Aga eeliste juurde tagasi tulles:

*Sul on peenest lõngast kududes alati rohkem mängumaad mudeli kujundamisel. Saad valida mustreid, kus mitu mustrikordust hakkavad omavahel mängima.

*Lõikesse kududes on sul võimalik kahandusi-kasvatusi rohkem rakendada ja need on oluliselt vähem märgatavad.

*Kui oled suur naine või lihtsalt figuurikam, muudavad peenest lõngast kudumid sind alati pigem sihvakamaks, kui lisavad suurust. Võrdle ettekujutuses lühikest bukleelõngast kohevat jakki näiteks pika, tiheda ja siledakoelise kardiganiga ja sa saad aru, millest räägin.

*Kui sa oled vastupidiselt eelmisele näitele pisike ja ülisale, siis töötab tegelikult sama valem. Suurest lõngast puff su seljas muudab sind naljakaks.

*Peenest lõngast kudum on alati kergema kaaluga. Sa ei pea muretsema, et see iseennast oma raskuse all välja venitab. Või venides mustri rikub.

*Peenest lõngast kududes saad sa disainida korralikud ääred. Topelt ärakeeratud serv paksust lõngast rikub kõik.

*Õrnu, elegantseid ja suviseid riideid ei saa ju ometi paksust lõngast teha! Maavillane top... ei, aitäh! ;-))

Selline pisike kokkuvõte loetust omas sõnastuses. Iga punktiga nõus.
Eelmisel aastal tegin ühe kauni pontšo tõeliselt luksuslikust jämedast materjalist. Enne veel hoiatasin tulevast omanikku, et venib välja, tasuks teha väiksemas mõõdus (materjal oli tema valitud). Kurb, aga samas etteennustatav oli see, et paari kuu pärast ta tuligi teatega, et pontšo on põlvini...

Selle nädala sall, nagu ma enne mainisin, on ajahädas. Täna on juba nädala selgroog murtud ja mul pole suurt midagi, millega eputada. Lisaks sellele on kohalik kodukant muutunud põnevaks- käimas on Märjamaa Folk ja Märjamaa päevad ning oleks patt kõik koju kätte toodud hääd üritused mööda lasta.

Kes nüüd tahab, võib mu peene-lõnga-lembusele vastu vaielda. Kes aga suudab kindlate argumentidega mind poodi jämmema lõnga järgi saata, sellele panen välja ekstraauhinna. Sallitäie Ogret, miks ka mitte, minu sõna selle peale! Niisiis, milline on sinu lemmiklõng?

Suvi! Lihtsalt suvi!

Eile kohalikus metsatukas... Väike jalutuskäik  päädis titekisa ja puu otsa roninud issiga. Titekisa tähendab seda, et pool teed meie kolmeaastane kiunus ja sajatas, sest me ei kõndinud piisavalt aeglaselt- tema lehe peale korjatud teod kukuvad ju maha!!! Mõelda vaid, kui rumalad võivad ikka suured inimesed olla!?

Issi näitas klassi. Ei läinud minutitki, kui mees oli puu otsas. Ja siis kiunus kolmeaastane edasi, et miks tema ei saa!

Egas me niisama sinna võsasse läinud. Ikka asja pärast. Ussid olid vaja ära pildistada. Kootud ussid, ma mõtlen.
Ussid leiad nende autori blogist.

Homne päev toob loodetavasti midagi põnevat. Veedan kümme tundi "odaval" koolitusel. Otsustasime mehega, et oleme nii vanad ja igavad, mingid vabaõhukontserdid eriti ei huvita, kõrtsus ka ei viitsi käia, aga midagi peaks ju tegema. Suvi ikkagi! Teemegi- läheme koolitume natuke.

P.S. Selle nädala sallist on kaks äärepitsirida veel puudu. Püsin graafikus. Kaheksast sallist on viis /põhimõttleliselt/ valmis. Võimalik, et jõuan teha ka üheksanda, nagu esialgne plaan ette nägi, alustasin paralleelselt üht salli, mis kulgeb omasoodu teistega koos. Kui lõpptähtajaks valmis saab, olen übertubli! Viimase salliga tõmbas kaela üheks päevaks kangeks, aga see ei olnud mitte ülepingutamine, vaid lihtlabane tõmbetuul. Uskumatult kerge on ennast kuumalaine ajal haigeks külmetada.

About yarn, which I love...

Recently I got some questions about yarns I use.  With my  self-learned English I try to answer (sorry about mistakes).

First- Karin asked me: I have a question about the yarn you are using for the gorgeous shawls. Can you compare the texture of it with anything we could get a hold on in the rest of the world?

I use Ogre yarn, this is 100% wool, 2-ply cobweb yarn. 2/28.Estonian knitters love this yarn specially for knitting traditional Estonian Haapsalu shawls. By rumors out of production, but last week I called Karnaluks-shop and they said  next week arrives new parcel of this yarn. I don´t know, is this really from Ogre-factory but I will buy it for kilogram at least. Last kilo is over soon ;-))
To compare this yarn with something... now I´m a little embarrassed. I don´t know very much of lace yarn around the world, but it is similar to yarn I bought this spring. Traub worsted yarn from Fibrecrafts e-shop. They are quite similar, but Ogre is not so furry (is this a right word about it?). I adore Ogre yarn and plan to knit many shawls from it.

  
Next- Erika wrote me and asked about two-colored yarn I used on my triangular shawls.

Dear Erika- this is  yarn, which I have dyed myself! I´m very proud of this idea and I made some skeins for sale too. On Hanseatic Days this was my best selling product. Now I have only some skeins in my box, but I can sell them too (if you or someone else want).

Take a look, this is today´s picture about colors I have this moment. From one skein (70-100 grams) you can knit triangular shawl, but why not a rectangle. My best yarn (I think so), october 2009,  looked like a fire. Maybe some day I can make even better...