Laupäeval Haapsalu Pitsikeskuses

Minu sallinäitus Haapsalus on nüüd lõppenud. Laupäeval oli ka pisike jututund ja see oli minule endale väga oluline ettevõtmine. Kui koolis kaitsesin selle näitusega oma lõpuhinnet, siis olla Haapsalu meistrite ees ja neile ka kõneleda- see tundus veelgi olulisem kui eksam.

Tänan kõiki, kes leidsid aega tulla! Allpool väike pildimeenutus kroonikana. Piltide eest tänan Merle Saulepit.

Istudes on tore, sest põlvede värin ei paista nõnda välja

Kõige suurem tööproov. Astra sall. Tulevikus saadaval ka kõikidele kudujatele

Kõik, ka head-halvad tööproovid omas naturaalsuses, said meistrite palge ette toodud :-)

Tänasin Linda Elgast inspiratsiooni eest. Oli suur rõõm ja au!

Näitus on tänaseks tulnud koju puhkama. Haapsalus ei olnud üleval mitte kõik sallid, mõned olid kodus värskendamisel ja mõned uued said just enne kohtumist äärepitsi külge. Edaspidi võite läbi astuda veidi värskenenud näituselt- järgmisena üleval aprillis Märjamaa Raamatukogus kenade punaste seintega toas.

Haapsalu salli kursused Märjamaal

Suur rõõm on kodukandis ka Haapsalu salli kursustega pitsipisikut jagada! Registreerumiseks kirjuta Eve Burmeisterile ewebur@gmail.com. Mis toimub neil pikkadel õhtutel? Väga lühidalt:

*Kursused toimuvad kahel päeval, kokku 7h (4h+3h), maksimaalne grupi suurus 10 inimest.

*Kursus on mõeldud edasijõudnud kudujatele, rõhk on praktilisel poolel. Iga osaleja koob tööproovi- traditsioonilise Haapsalu salli reeglite järgi minimõõtmetes salli. Kui oled vähese kudumiskogemusega, aga loed mustriskeeme, oled ikka oodatud. 

*Osalejad saavad kirjaliku materjali sallikudumisõpetusega, kahe erineva raskusastmega proovitöö mustriga ja viidete ning linkidega avaldatud kirjandusele ja õppematerjalidele internetis. Alati on võimalus tulevikus taas ühendust võtta ning küsida mistahes abi.

*Põhitähelepanu tööproovil pööratakse nuppude kudumisele, veniva alguse ja lõpu kudumisele ning töö servadele. Räägime pitsikudumise põhitõdedest, Haapsalu pitsi mustritest ja kujunemisloost.

*Koos arvutame äärepitsiks vajalikke silmuseid mitmel meetodil.

*Sallile õmbleme külge äärepitsi ning teeme läbi viimistlemise. 

*Kõik tööd saavad üksikasjaliku tagasiside. 

Sul ei ole vaja midagi kaasa võtta peale hea tuju. Lõngad, vardad ja muu ootab kohapeal!

Haapsalu sall Lossiaiakirjaga

Uus sall on valminud uue koekirjaga. Nimeks Lossiaiakiri. Ranged jooned ja lopsakus mustris on nagu mõni range, üliküps, stiilselt kujundatud ja hooldatud aed. Et uhkem oleks, siis ikka Lossiaed. Nime pakkus abikaasa. Eks sarnasus aedadega ole vaataja silmis.

Haapsalu sall Lossiaiakirjaga

See sall käis täna minuga Rapla kursustel kaasas. Muidu otsib ta uut kodu. Harva, kui mul salle üle on :-)

Sallinäitus Haapsalu Pitsikeskuses

Eilsest saab mu sallinäituse pisut vähendatud versiooni näha Haapsalu Pitsikeskuse ruumes. Kuna tegemist on siiski mitte lihtsalt sallide, vaid uute koekirjade presenteerimisega, siis 28ndal jaanuaril, mil on näituse viimane päev, olen ise kohal ja võtan uusi mustreid ka paberil kaasa. Sel päeval ei ole näitus lihtsalt üleval ja natuke nagu anonüümne, vaid ma võin rõõmsasti ka juttu rääkida ja mistahes küsimustele vastata. Olete kõik teretulnud!

Ülespanemise käigus selgus, et Olustvere Viinaköögi saalis tekkinud mõte "Kas täidab ikka ruumi ära?" asendus siin mõttega "Midagi peaks ikka vähemaks võtma, sest tuba juba täis!". Ruumide suuruse vahe, ma arvan, on kolmekordne. See on minu esimene näitusekogemus ja ma õpin. Olustveres, kuhu algselt selle näituse mõtlesin, toetasid mustad laetalad, paksud kreemjad kiviseinad ja kaarjad aknad seda mõtet, et sallid peaksid olema pandud jõulisele mustale taustale ja sümmeetria on võtmesõna. Haapsalus seevastu, kus palju helgust, valgust ja pitsihõngu majas, tundusid mustad konkreetsed taustad kuidagi ülepingutatuna. Pole hullu, mul on veel mitu kohta käia ja areneda.

Haapsalu Pitsikeskuses, minu tubli abimeeskond ülespanekul

Esimese kootud kleidi nostalgiahetked

Täiesti juhuslikult jäin täna kinni oma ühte vanasse pildipilve ja leidsin sealt mõned fotod sellest, kuidas sündis minu esimene Haapsalu pitsidega kootud kleit. Palju katsetamist ja ebakindlust, väga suur ajasurve ja põnevustunne- need on märksõnad, mis jäävad seda kleiti meenutama.

2011.aastal- algus on tehtud

Tänaseks on tal selja taga võiks öelda, et isegi väärikas karjäär näitustel käimisega, Mardilaadaga, korra ajalehte sattumisega ja sattumisega ka kursuste ülevaateraamtusse + üks lõpuks korralik, armas pulmapidu. Rahumeeles on ta taas tagasi pugenud kappi, et oodata uusi helgemaid hetki. Neid võiks ju ometigi tulla!?

mai 2011, esitüki valmimise rõõmud

8 päeva hiljem, mai 2011, passitan kleidile voodrikangaid

Valmis! Esimene etteaste Pärnu Gildimajas Käsitööga Tööle 2 lõpunäitusel 2011

Pärnu Postimehes 2011

Foto saamise nimel pingutab ema käsul tulevane pruutkleidi kandja, toona siis 15-aastane

Mardilaadal 2011, kleit letil meie selja taga

Veebruar 2012, Eesti Käsitöö Majas ülevaatenäitusel

Tütre Ingel-Briti pulmas, 2016

2016, pruudil on käsil ülesanne kududa...