Pages

Thursday, March 11, 2010

Viljandi...

Ma reisin väga harva ja seda suurem sündmus see on. Tänast päeva alustasin rongisõidust, päeva veetsin Viljandis ja õhtul taas rongiga koju. Rongiga käimine tasub eraldi mainimist ära, sest mul on sellesse mingi eriline suhe. Ma arvan, et kusagilt kaugest lapsepõlvest (paar esimest eluaastat Raasikul) on jäänud meelde, et rongisõit on põnev ja hää. Täna oli ka põnev ja hää, rongis on ikka tunduvalt mugavam kududa kui bussis.  Keegi ei istu sul nö põlvede vahel ja vahekäigus mahub liikuma ka muudmoodi kui külg ees. Lisaks sellele on rongid muutunud puhtaks ja piletimüüja ütleb sulle ka üliviisakalt "Head reisi!" ning vaatab seejuures silma sisse. Mitte nagu stressis üle keskealine vuntsidega bussijuht, kes vaatab sulle alles siis silma sisse kui midagi väga viga on. Head reisi ei soovi neist ka keegi, kuigi mina teretan viisakalt ja tänan ka tehtud sõidu eest alati... Tartu-Haapsalu liinil on vähemasti üks vanahärra bussijuhiks, kes küsib alati nii armsalt "Kas sooduspilet?" ja ise muigab. Ma arvan, et pensionärina ma välja ei näe, järelikult meelitab alla 26seks pidamisega. Ja tema vaatab ka silma sisse. Ups, lõpetan kirumise...

Pommuudis nr 1: Viljandi KA raamatukogus ei ole MITTE ÜHTEGI Haapsalu salli, selle ajaloo või muu sarnase pihta tehtud kursusetööd ega lõputööd lugemiseks! Ma läksin sinna kohe ekstra selle eesmärgiga ja vaatasime koos raamatukogutöötajaga kataloogi vastava lahtri läbi. Mitte kriimugi!!! Ma olin rabatud ja natuke olen siiani! Tahtsin näha, kuidas teised on seda teemat uurinud. Tegelikult oli mul sellest ikka ülimalt kahju, sest olin enesele kolm tundi aega varunud ja vaimusilmas kujutasin ennast kirjatööde mägesid läbi tudeerimas...

Mis seal´s ikka, kolm tundi veetsin siis oma lemmiktegevusega- otsisin üles kaks käsitööpoodi ja Bonifatsiuse Gildi. Toredad inimesed igal pool, imelised näputööd... Pommuudis nr 2- peenvillane on mul otsas ja ei õnnestunud mul seda ka Viljandist saada. Väga kena naine muuseumi kõrval olevas poes andis veelkord teada, et Ogre on lõpetanud ja mina võiksin ka lootmise lõpetada. Meriino on samuti hea. Kui ma selle peale kostsin, et jah, aga ma tahan VILLAST, siis tehti mulle selgeks, et meriino ongi villane. Brrr, nagu ma ei teaks!?! Aga ma tahaks ikkagi seda mõnusat VILLAST, mitte MERIINOVILLAST. Meeleheitest tegin ma mõned päevad tagasi tellimuse poest  Fibercrafts ... Kui see kaup ükskord kohale peaks jõudma, siis selgub, kas kulutatud raha võib nö koolirahana maha kanda või oli ikka hää mõte. Tegelikult tellisin ma sealt värvipigmente ja sädeluspulbreid ja fimovoolimise vorme. See oli põhipoint, sest mõned asjad olid kas nii hää hinnaga pakkumises või niisama siis põnevad, ei saanud ostlemata jätta. Jälle kord!

Pommuudis nr 3- minu viimane sall, see jaapan-eesti uduloor, sai esimese asjana üles pandud  mu kosumis- ja arendamisjärgus /loe: uude ja veel täiesti tooresse/ Etsy poodi. Arvake ära, mitme päeva jooksul sall broneeriti? Nädala jooksul! Kuigi me ei ole veel saatmiseni-maksmiseni jõudnud, on see siiski nii põnev. Ajalugu näitab et tegu on usina ja usaldusväärse ostlejaga...  
Kõik tekstid seal poes klopsisin ise kokku ja väga raske oli!  Kui keegi keelt mõistev inimene näeb vigu, siis ma oleksin ülimalt tänulik, kui neid mulle nina alla torgataks. Ma ei ole koolis inglise keelt õppinud, täielik autodidakt. Ülikoolis, kus pidi inglise keelt aastakese võtma, muud valikut ei antud, jõudsin testi tulemusena isegi edasijõudnute gruppi, aga lihtne seal polnud...

Pika päeva mõtted on heietatud. Ah jaa, justnagu lohutuseks, et raamatukogust tühjade kätega pidin minema, leidsin väga laheda kaltsuka Viljandis Kauba tänavalt. See oli selline mitme ruumiga, eklektiline ja natuke räpane. Müüjad olid valjuhäälsed ja rõõmsad ja üle iga müügiruumi üürgas mustlas- ja juudimuusika. Täiesti pöörane ja lahe! Sattusin sinna õigel ajal, sest olla just värsket kraami toodud. Tühja käega ma ära ei läinud, isegi minu suurusnumbrit arvestades oli natuke valida...lõppeks sundisin end riiulisse tagasi panema üht jämedakoelist linast kostüümi, sest ma olin ju ikkagi jala st rongiga :-))) Lisaks sellele jäi müügisaalist mulle terveks päevaks kõrvu kummitama Hava Nagila, mille vastu on mul eriline nõrkus... Ju on sellise temperamentse muusika meeldimises süüdi tilk võõrast verd, mis ei lase mul kunagi vagusi püsida, kui midagi nii hääd kostab. Vähemalt kinganina peab kaasa kõpsuma! 
 kevadeootuses,

5 comments:

  1. Viljandi kaltsukad on klass omaette :D.
    Lõngast. Ma märkasin viimati, et Karnaluks müüb miskist, mis meenutab ogre kerasid. Sarnased nagu ka Veimevakas, ma ei kujuta ette, kas see asendaks vääriliselt Ogret ja kas keegi on seda proovinud.
    Oli ju mingi jutt, et nüüd toovad Leedust sisse analoogi aga mis kvaliteediga see, pole aimugi.

    ReplyDelete
  2. Väga huvitav lugemine! Viljandis on palju toredaid kaltsukaid, oleksin pidanud varem tulema...teejuhiks:)

    ReplyDelete
  3. Kuule, Ma täna käisin meie kohalikus Lipi-Lapi Äris. Seal on Ogre lõnga, Värvilt, loodusvalge, punane ja ... rohkem ei meenu. aga 500.-! oli kilo kah.

    ReplyDelete
  4. Issake, kui ilus lill !
    Sant.

    ReplyDelete
  5. see on küll üks igavesti romantiline ja kevadine ilus ehe! või pigem jäälilleline? igatahes väga meeldib!

    ReplyDelete