Küllap on neid, kes arvavad, et ma viimasel ajal enam käsitööd ei teegi. Et näitan siin odava populaarsuse saamiseks Peeter Oja ja suuri kunstnikke maailmast ;-) Ehh, eksite, ikka teen käsitööd, kuidas siis muidu!
Täna räägin ma kahe sõnaga Haapsalu rätikust ja sellest, miks too pildil olev iludus ei ole Haapsalu rätik. A mis ma ikka räägin, tegelikult võiks teha hoopis väikese viktoriini... Esimene, kes kommentaariumidesse õige vastuse saadab-miks see rätik EI OLE Haapsalu rätik?- saab minu poolt sallitäie peenikest Ogret 2/28 postiga koju kätte! Lihtsalt niisama, selle blogi sajaesimese postituse puhul ;-)
Aga jah, see mida ma täna näitan, on lõpuks rätt mulle endale. Enam-vähem meeter korda meeter suur ja sellepärast väga armas, et tema tegemise lugu oli pikk.
Algatuseks jäi mulle südamesse too kaheksakand, kui kudusin suure räti, mis Polkovnikuproua enesele sai. Kui midagi meelde tiksuma jääb, siis tahes-tahtmata hakkad seda motiivi ka edaspidi oma töödesse tooma. Algselt on see muster pärit Linda Elgase "Haapsalu räti" raamatust, aga samasugusena kirjas ka Nancy Bushi "Knitted lace of Estonias". Tegelikult sealt esimesest kudusin ma motiivi veel ühele linikule, aga see projekt on salastatud kuni ühe teatud raamatu ilmumiseni, kus ta kenasti pildis ja õpetusega sees saab olema.
Olgu, nüüd sellest rätist siis. Võtsin mina raamatust kaheksakanna koos rombiga, lisasin sellele omaltpoolt ühe nupu sisse ja kirjutasin mustri exceli abil korduma. Kudusin tegelikult algselt proovilapi mõttega paar kordust. Kuna proovilapid ja niisama pudi-padi ei ole minu rida, siis nähes, et ikka lõpp-ilus on, jätkasin. Ruut valmis, tundus ta suhteliselt väike olema. Hea, et esialgset plaani lihtsalt venitada ja seinale raami panna teoks ei teinud... Tegin hoopis äärepitsi paar juppi ja nõelasin külge, sest selleks hetkeks oli mul kange rätiisu peale tulnud. Jah, mina, kes ma alati pigem lihtsama vastupanu teed lähen ja pitsi külge koon, võtsin seekord nõuks lausa proovilapile külgeõmmeldud äärepitsi teha ;-)))
Ja pärast seda, kui venituses oli see rätt ära käinud, krimpsikust suureks ilududeks saanud, olin ma juba kindel, et minu mis minu! Hakkan kandma ja puha. Laialilaotatuna siis selline:
Aga nüüd, sõbrad, ruttu kommenteerima! Küsimus oli- miks see rätt ei ole Haapsalu rätt? Üks spetspoint on puudu... Mõõtudeks 1X1m, äärepits eraldi kootud, lõng 2/28 Ogre, varras 2,75.
Pakun, et Su rätil on ripsiread äärest puudu (vähemalt pildi peat jääb selline mulje)
ReplyDeletehaapsalu rätt peaks äkkki olema ristkülikukujuline, mitte ruut... äkki on nii. salliraamat toas, kus laps tudub, ei soovi äratada:) Aga Sinu rätt - väga kena nagu kõik su töö. Janne35
ReplyDeleteÄärepits kootakse ripsilisena ja Sinu omal tundub see mitte nii olevat... :)
ReplyDeleteAitäh kõigile, kes seni arvanud.Siiani ei ole õige vastus veel kirja saanud.
ReplyDeletePildid pole küll parimad, vabandust, aga äärepits on ripsis kootud, ausalt. Ja servades ning otstes on ka ripsiread täiesti olemas.
Janne, ristkülikukujuliselt saame salli, rätt on ikka ruut. Ja kui ei tule täpselt ruut, siis venitatakse ruuduks :-)
Palun veel julgelt arvamusi. Lõng ootab!
Vihjeks- see on ikka päris suur ja silmahakkav asi, mis ehtsal Haapsalu rätil on, aga minu omal puudub.
Rätil peaks olema eraldi peenekirjaline keskosa ja suurem äärekiri, mida eraldavad ripsiread.
ReplyDeleteHaapsalu rätt koosneb peenekirjalisest keskosast ja suurest rikkalikust äärekirjast mida eraldab ja ümbritseb ripskoeline äär;
ReplyDeleteJa pildil on veel kahjuks halvasti näha, kas äärepitsi serva silmused on peale venitamist veel kord aasaliseks venitatud. :)
Pakun, et äärepits on külge kootud mitte õmmeldud :) Imekauni mustriga sall!
ReplyDeleteMa käisin eraldi raamatu järel ja otsisin välja räti iseloomustuse. Ei jää muud öelda, kui nõustun Diana kirjutatuga - minu meelest on puudu peenekirjaline keskosa, mida ümbritseks suur rikkalik äärekiri (ja nende vahel peaks olema ripskoeline äär). Nii armas pisike rätt on ikka! :)
ReplyDeleteJah, ruudukujulisel peaks olema peenekirjaline keskosa :)
ReplyDeleteMulle tundub silmale ka, et parempidine osa on suht lõdvalt kootud. Vähemalt ei tundu nii tihe kude kui klassikalisel sallil.
Mina pakun, et äärepits on räti külge kootud, mitte aga eraldi kootud ja siis külge õmmeldud. See äärepitsi asi on vist kõige tähtsam Haapsalu sallide juures :)
ReplyDeleteRees kirjutas: Tegin hoopis äärepitsi paar juppi ja nõelasin külge, sest selleks hetkeks oli mul kange rätiisu peale tulnud. Jah, mina, kes ma alati pigem lihtsama vastupanu teed lähen ja pitsi külge koon, võtsin seekord nõuks lausa proovilapile külgeõmmeldud äärepitsi teha ;-)))
ReplyDeleteJärelikult ta ei kudunud kohe pitsi külge ;)
Vasust oletama ei hakka, kuna ei tea asjast mitte midagi, kui üldse, siis võib tegemist olla mingi mustri elemendi või korduste ebatavapärase esinemisega. Küll aga hakkas hoopis mõte kerima, et kes ja kus küll paneb paika reeglid, et see on Haapsalu rätt ja see ei ole, see on Muhu tikand ja see ei ole? Miski litsentsi omav nõukogu on koos käinud?
ReplyDeleteAga rätt ise on fantastiliselt kaunis.
Urri
Nagu Diana eespool ütles, koosneb Haapsalu rätt peenekirjalisest keskosast ja suurest rikkalikust äärekirjast mida eraldab ja ümbritseb ripskoeline äär ja lisaks sellele äärepits, mille muster on kooskõlas äärekirjaga. Sinu kaunis rätt on kootud ainult äärekirja mustriga, keskosa pole.
ReplyDeleteMõtleme hetkel ühel lainel vist, valisin oma praegu kootava salli mustriks needsamad motiivid, ainult natuke teise paigutusega (ornamendikiri salliraamatust)
äkki ei mahtunud sall läbi abielusõrmuse:D
ReplyDeleteMaret
ReplyDeleteKeskosa ja äärepitsi vahel peaks olema suur ja rikkalik äärekiri, mulle tundub, et seda pole !
ReplyDeleteKeskosa ja äärekirja peaks eraldama ripsiline äär.
Ei lugenud enne postitust kõiki vastuseid läbi, Sallihullu päevaraamat pakkus sama vastust.
ReplyDeleteVabandust...
Ei mahu sõrmusest läbi? ;)
ReplyDeleteRätikul puudub eraldi äärekiri ja eristatav keskosa.
ReplyDeleteTini aka Taive
lõng on õige ,vardad peavad olema paksemad.
ReplyDeleteInna, KK arvas just, et kude liiga hõre...
ReplyDeleteTegelikult on vardanumbriga ikka nii, et valid vastavalt kudumiskäekirjale. Mina lõdva kudujana peaksin tegelikult 2,5ga tegema. Järgmine sall saab varrastele muide 2,25ga loodud.
Mina avastasin sel nädalal kui ühe igivana pooliku salli ette võtsin, et 2a jooksul on mu kude lörumaks läinud, kuigi kooks nagu omaarust kogu aeg ühtemoodi, vardad ja lõng ka sama :(. Ja see õhksilmaauk ajab mind ikka masendusse, ma jagelen enda omadega pidevalt ja no ikka tuleb suur.
ReplyDeleteSellepärast ma nii "luubiga" alati salle vaatangi, et kas teised ka nii teevad ja kui tihedalt koovad.
Imelik on see, et kui ma muidu olen suht "loominguline" mustrite suhtes, siis HS osas tundub mulle omale nii olulisena sest karmist reeglistikust kinni hoidmine. Samas selge on, et igasugune areng teeb asjale vaid head. Mul on omal ka mõned mõtted aga need vajavad veel katsetusi :)
Kas sel teemal lõppvastust polegi?
ReplyDeleteTahaks ka tõde teada...
Aga ole kallis ja loe siis järgmist postitust!
ReplyDelete:-)
Rätt on kolmnurkne,aga tundub et pildil on nelinurkne!
ReplyDeletePäris puusse panin :( (enne loe,siis kirjuta!)
ReplyDeletetere,
ReplyDeleteHaapsalu rätt peab alati olema 5 komponendiga:
1. Peenekirjaline keskosa muster.
2. Peenike mustritriip.
3.Suur rikkalik aarekiri ehk poort.
4. Ripsikoeline aar.
5. Eraldi kootud aarepits.
Viga on see, et puuduvad esimene ja teine elemendid.
Sjujkum.