ERMi konkursi töö- Haapsalu sall "1976/1981/2011"

Oma elus olen konkurssidel osalenud väga vähe ja tegelikult mulle võistlusmoment kui selline ei meeldi. Küll aga meeldis mulle tohutult idee luua käsitööese muuseumieksponaadi järgi. ERMi konkurssi ei võta ma kui konkurssi, vaid kui suurepärast võimalust.

Jaanuaris, kui ERMis päevakese viitsin, mõtlesin ja plaanisin üht, aga märtsi lõpus on tulemus sootuks teine, mis algselt mõeldud... Ka muuseumis pöörasin kogu tähelepanu Haapsalu salli teemale (minu puhul tüüpiline), kuid konkursitöö tegin mitte seal tehtud jooniste järgi, vaid kõigest neti kaudu leitud foto põhjal.

ERMi kogust internetis avaldatud foto A851:2127

Foto on pärist elektroonilisest muuseumikogust ja pälvis mu tähelepanu kohe. Muster nimelt ei ole Haapsalu sallide nö hittide hulgast, on pigem harvaesinev. Õigupoolest ei suutnud ma seda mustrit leida ei Edasi/Reimanni Haapsalu salli raamatust ega ka kudujate kuldvaramust Pitsilised Koekirjad. Kui ma nüüd halvasti otsisin, siis antagu mulle andeks. Täiesti kogemata juhtusin sedasama sallimustrit kohtama hoopis ühes ajakirjas, mis on sama vana kui ma ise. 1976 aastl ilmus venekeelne Käsitöö numbriga 11 ja seal oli mudeli juures ka koekiri.

Ajakiri Käsitöö 11/1976

Kui ma neid kahte materjali vaatasin, siis tekitasid need minus mitmeid ja kohati vastakaid mõtteid. Esiteks muidugi see äärepitsiteema, mis Haapsalu salli puhul alati fookuses on ja teinekord hinge kraapima jääb. Tõelist fänni peaksid need kaks ajaloohõngulist pilti õlgu võdistama ajama- missugused servad, milline viimistlus!!? Kuna mina olen ka fänn, aga juuksekarva lõhkiajamine ei ole mu tugevamaid külgi, siis võtsin asja kergemalt ja otsustasin, et minu tehtud sall saab täiesti vabalt valitud servapitsi. Nagunii otsustasin, et täpselt originaali ma kopeerida ei saa, sest ma ei suutnud leida võimalust uuesti nende kuude jooksul Tartusse sõita.

Teine emotsioon, mis nende piltide juures tekkis, oli et muster iseenesest on "iseloomuga", aga tulemus kuidagi lahja. See on täielikult vaid mu subjektiinve arvamus, sallid fotodel ON ausad ja väärikad, aga nagu ma ütlesin, siis koekiri hakkas minuga juba idee alguses oma keelt rääkima. Rääkis ta seda, et palun koo mind nii, et minust jääks tugev ja jõuline mulje! Palun vali selline materjal, millest ei oleks kellelgi võimalik mööda vaadata! 

Konkursiks kootud sall 2011

Nagu pildilt näha, tegingi ma just seda- valisin silmahakkava värvitooniga peenvillase sallilõnga ja kudusin rõõmuga. Muide, selle mustri kudumine oli üllatavalt ajamahukas! Ei edenenud kiiresti, kuigi peaks olema täiesti võrreldav mistahes piibelehekirjaga.Salli mõõdud said peaaegu traditsioonilised 64X180cm

Konkursiks kootud sall 2011

Kuigi ma ei ole ERMi originaali oma käega katsunud, siis oli mulle ikkagi abiks ka muuseumi info. Loodan, et materjalide digitaliseerimine jätkub, nii jõuab muuseum ka koju kätte ja teeb meie kõigi elu pisut rikkamaks. Selle posti esimese pildi juurde käib järgmine info:

    originaal
Lisanumbrid    korjamisraamatu number: 439 XIII; toote artikkel: 1443
Säilivus    määramata
Eraldatavad osad    

    * Tehnika kudumine (varrastel kootud pitsilises koes peenvillasest ühekordselt korrutatud lõngast)
    * Materjal villane (varrastel kootud pitsilises koes peenvillasest ühekordselt korrutatud lõngast)
    * Värvus valge (varrastel kootud pitsilises koes peenvillasest ühekordselt korrutatud lõngast)
    * Mõõdud laius: 57 cm; pikkus: 177 cm     Topograafiline ERM: UKU
KVISi kohakataloogi tekst     RMK "Uku" art. 1443.
    
füüsiline kirjeldus     Sall on ristkülikukujuline, geomeetrilise mustriga, sakilise äärega.
    tempel/ etikett/ märk     
Atsetaadist pesupaelale on trükitud UKU logo ja kiri ENSV KTM "UKU" Tallinn,

ART 1443, SORT I, HIND (kustunud). Veel on etiketil aastaring, keskel arv 81.
    
kommentaar     A 851:2123-2283 on RMK "Uku" muuseumifondi esemed.
Nagu mulle kohane, olen töö esitamisega jäänud viimasele ajahetkele :-) Vanale koerale ei hakka uued trikid külge, mis teha! Ööpäeva kahekümne viies tund on alati mu sõber olnud... Eelviimasel päeval lähevad siis teele digipildid ja kuna mul on nii hea meel tehtud töö üle, siis saadan ka valmis salli veel tänase postiga Tartusse. Loodan, et homseks saab ta kohale.

Jääbki veel vaid korrata lauset, mida ma viimase paari aasta jooksul olen palju lausunud- ma armastan Haapsalu salle!