Homme sõidan Tallinna, kangapoodi. Peab ju leidma ometigi midagi, mida kleidile alla panna! Pärnus küsisin Abakhanis siidi ja puuvilla segu, selle peale tegid müüja silmad väga põnevaid pöörlevaid liigutusi ja mind juhatati polüestervoodrite riiuli juurde, sest paremat polevat. Ei, aitäh, sellisele kelidile selline aluskleit ei lähe mitte. Loodan, et olen homme jälle vormis ja suudan taas toimekas olla. Näituseni on ainult paar päeva!
Oi, Reesike! Sa oled üks "hull" turbokuduja! Hoia oma tervist! Ega keegi seda sinu eest teha saa. Edu kleidi viimistlemisel! Tulemus on kindlasti super :)
ReplyDeleteHurraaaa!!! jään pikisilma valmis kleidist pilti ootama. See on kindlasti imeline.
ReplyDeleteEelmise kommentaari jätkuks ... tuleb tõdeda, et ilusad ja hullud ideed tulevadki äkki ja näiliselt ebasobival ajal. See omakorda paneb proovile idee olulisuse. Kui ümbritveda faktorid hakkavad ideed pärssima ja lämmatavad mõtte, siis järelikult ei olnud elujõuline mõte. Aga kui idee saab teoks hoolimata kõigist näilistest takistustest, siis on see läbinud oma esimese tuleproovi.
ReplyDeleteKallis Rees, sul on andeid, mida suurel enamusel meist pole ja sinu usk endasse saadab korda pisikesi imesid. Puhka end välja ja parane kiiresti. Ootame kleidi esietendust!
Rees !
ReplyDeletePea vastu. Elan Sulle igapäev kaasa. Kas Pärnus linnarahvas saab ka teie näitust näha?
Võimas! Ootan samuti suure põnevusega viimistletud kleiti! SUPERTUBLI!
ReplyDeleteAitäh toetamast!
ReplyDeletenii nagu see peavalu mu eile ootamatult vallutas, oli ta õnneks tänaseks hommikuks ka läinud!
Lihtsalt üks paha päev vist...