Viiekümnendaks salliks valitud rätt on töös, aga lükatud sinna kiireloomuliste asjade taha, tõenäoliselt valmib tähtajaks "kunagi".
Tänane pilt on ühest poolikust tööst nagu peakirigi mainib. See on beebikleit, mille mustreid sättisin ritta pikalt ja mille alumist otsa võtsin vaevaks ümber teha kolm korda vähemalt. Et ikka ilus tuleks. Nagu aru saada, on pits pildil viimistlemata. Valmis kleiti võib oodata hiljemalt nädala pärast ja siis tulevad ka "ilupildid".
Üks asi on mul täna veel südamel. Arvan, et peaksin seda jagama.
Kes pitsikudumist armastab, võib sattuda Haapsalu sallist vaimustusse. Vahel on vaimustus nii suur, et võtab silme eest kirjuks. Minuga nii juhtus ja mõned aastad tagasi olin ma hämmingus- Haapsalu sall on nagu imeikoon- hiilgav ja pisut kättesaamatu, ma kummardan teda ja olen maruõnnelik, et ta aegade kiuste ellu on jäänud, aga tänapäeva infoühiskonnas on internetis vaid pudemeid sellest imest. Miks? Kas tõesti ei peeta seda vääriliseks, et ka teised kummardaksid ja salliusku pöörduksid? Kas traditsioon peabki saladuseloori all elama/surema? Miks mitte jagada? Segadus oli seda suurem, et esimese põhjalikuma info eestimaise salli kohta hankisin ameeriklanna kirjutatud inglisekeelsest raamatust (enne HS raamatu ilmumist) ja ülikoolides pole ühtegi (!) sellealast uurimustööd kirjutet...
Nüüd on juhtunud selline lugu, et ka üks teine pitsikuduja on sarnase hämmingu osaliseks saanud ning ei hoia seda mitte vaka all. Kes tulise südame ja terava meelega öeldut ei karda, minge kindlasti külla Ieskale, kes ütleb, mis mõtleb uues blogis Haapsalushawl.
Kuna see hämming ei ole minus veelgi kustunud, siis kas ma olen imelik?
Ei ole Sa imelik (selle sõna halvustavas tähenduses). Minu jaoks on Haapsalu sall just tõeliselt kättesaamatu (selle isetegemise mõttes) ja ikooni seisuses. See seisab samas reas Muhu mustrite ja meie triibuseelikute ning kõige rahvuslikuga ! Ja on tõeliselt imeline, et meil pisikese rahvakilluna (globaalse maailma mõõtmes mõeldes) on säilinud ja kestab nii rikkalik kultuur ja seda ka edasi antakse/kantakse !
ReplyDeleteEi, Sa ei ole imelik. Sa oled imeline !
Sant.
Oi, Sant, sa oskad alati nii soojalt öelda...
ReplyDelete:-)
Jumal tänatud, Rees, et Sa natuke imelik oled ja salliusku nii pöördumatult! Mina teaksin küll Haapsalu sallist kohe ülivähe, kui Sind ja Su blogi poleks :)
ReplyDeleteEga minagi ei teaks sellest eriti midagi, kui poleks Sinuga tuttavaks saanud. See uus blogi on küll huvitav! Aitäh jagamast ja jõudu Sulle!
ReplyDeleteMina hästi tagasihoidliuklt piiksun siin....ma tegelikult kirjutasin suurest armastusest Haapsalu salli vastu magistritöö Haapsalu salli õiguskaitsest...
ReplyDeleteEsimene arglik samm pöörata ka õigusmaastikul sellise imelise salli osas tähelepanu. Aga vähemasti on algust tehtud :)
Oi, Nora, aitäh teada andmast! Ma oleksin väga huvitatud seda tööd lugema! Ole pai, kirjuta, kuidas ma saan sinuga kontakti või kust ma ta leian? (kuna sa pole kontoga kommenteerija, siis ma ei oska su meili leida)
ReplyDeleteTõsi ta on- oma viimase otsingu tegin Viljandi KA-s ja avalikes andmebaasides, aga mitte just väga hiljuti. Tundub, et peaksin taas ringi vaatama :-)
Ja üks 1947.aasta töö on mul ka lugemata, kuigi ma tean ta olemasolust.
Mul on meeles blogidest, et kui sallikudumise võistlus algas, siis oli isegi teatav kiivusenoot kohapeal täheldatav. Ehk siis väga avatud ei olnud meistrid ise ka. Õnneks on palju muutunud ja infot ikka liigub võrreldes ca 5a taguse ajaga kordades rohkem.
ReplyDeleteKrentu ja Vardamoor käisid siis kudumas ning mul on nende blogidest meeles muljed.
Jah, olen ka alustanud sel aastal Haapsalu sallide kudumist. Ostsin lausa raamatugi, kust näpuga järge ajada. Jah, siis ajas tõsiselt hrja punaseks, kui Tartus Eedenis müüja käest pitsilisi salle küsides pistis ta mulle pihku kolmnurkse salli, viidates, et "see on Haapsalu sall". Pilgutasin imestusest silmi ja ütlesin, et Haapsalu sall on nelinurkne. Selle peale pisteti pihku järgmine ruudukujuline sall, millel polnud pitsi servas. Siis sain juba tõsiselt pahaseks, ja soovitasin müüjal minna raamatupoodi ja vastavat raamatut sirvida, või minna raamatukokku. Et selliseid salle HS pähe müüa teeb HS sallile täiega häbi... Müüja punastas kõrvuni ja lubas seda teha. :)
ReplyDeleteAga jah, tänud blogi ja lati kõrgel hoidmise eest!!!
Sinu inspiratsiooni teosed aitavad mulgi midagi muud proovida!
Tegelikult, Liina, see et müüja piinlikkust tundis ja areneda lubas, on väga-väga hea. Ma tõesti loodan, et sa enda vestlusega teda niipalju kimbatusse suutsid ajada, et ta enam uduumbes turundamise eesmärgil Haapsalu salli sõna kui lihtsalt müügiargumenti ei kasuta.
ReplyDeleteJa aitäh ka heade sõnade eest! Püüan ikka kirjutada nii, et mu väike maailm ka teistele huvi pakuks ja inspireeriks :-)