Haapsalu rätt, see kolmnurkne

Haapsalu rätt Greta Garbo mustri ainetel

Ma ei ole väga ammu siia ühegi valmissaanud salli pilti pannud.  Samuti ka muude tööde pilte. Tõenäoliselt varsti enam ei usu keegi, et ma ka koon. Et kuidas see vanasõna oli, kus suuga suure linna tegemisest räägitakse...

Ei, tegelikult ma koon kogu aeg usinalt. Sekka teen ka koolitöid. Näiteks ei olnud ma varem pakutrükki proovida saanud, aga pärast esimest õhtut olin kindel, et "see on see" st midagi õiget ja head minu jaoks. Muidugi ei möödunud õppeprotsess viperusteta, peitliga läks mu vasaku käe pöidlanukk kiiremini, kui karta oskasin. Paranes õnneks ruttu. Kõik suured mõtted pakuga trükkimisest on aga hetkel ootele pandud, sest tegelikult on mul käsil ka üks suurem ja salajasem kudumine. Võin vaid niipalju öelda, et valmiv asi on nii suur, et isegi mina jõuan sellest poole peal ära tüdineda. Ja seda korduvalt.

Kui nüüd rätikute juurde tagasi tulla, siis kudunud ma neid olen, aga pimeda aja tõttu pildile püüdnud mitte. Ei hakka tuju parem rikkumagi kui tean, et pildist asja ei saa... Ma olen meie peres pea ainus, kes lund väga-väga ootab! Ma tahaks, et saaks juba vähe valgemat aega. Natukenegi! Ilm, kus külma on kuni viis kraadi ja päike sillerdab värskel lumel, on mu lemmik ja on alati olnud. Meeldib sada korda rohkem kui kleepuv ja tolmune +32 kraadi nädal aega järjest augustis...  Tegelikult väike Jakob ootab ka külma. Ükspäev just rääkis, et kangesti tahaks sõber Ragnariga jälle purikaid lutsutada. Igaühel omad kasud sees, antagu vaid talve, eksole!

Tänane kudum on mudel uuest rätiraamatust ja praeguseks juba uue omaniku teenistuses. Muster on tuletis Greta Garbo kirjast ja kootud on rätt alustades pikemast servast ning kahandades keskjoonel ja servades kukla taha välja jõutud. Kootud siis nö kõige uuema stiili järgi Haapsalu rätikudumise traditsioonis. Kui päris aus olla, siis mulle väga see meetod ei istunud. Olgu küll, et alustad meeletu silmuste arvuga ning see siis töö käigus järjest väheneb, peaks ju meelepärane olema see teadmine, et töö muutub järjest lihtsamaks. Aga ei meeldinud ikkagi. Maisteasi, eksole. Materjal, millest kudusin, meeldis aga väga. Pildilt on näha, et tegemist on õrna lõngaga. Tegelikult on seal võetud isegi kaks lõnga kõrvuti jooksma, et mitte päris ämblikuvõrku kududa. Kaks lõnga kokku andsid jämedust 2/28se lõnga jagu ja tulemus sai kena. Materjalis 70%meriinot ja 30% siidi. Udupehme!

Kes veel loosimist pole märganud, siis minu jõulukingi leiad eelmisest postitusest! Ülehomme selguvad need kaks, kes tasuta kursused saavad.

Rahulikku ja rõõmsat pühadealgust!