Ma ei ole suvepuhkusele kadunud nagu võiks vaikusest blogis järeldada. Tegelikult on olnud hoopis aasta kõige kehvemad ajad ja sündmused, aga ma loodan, et need on nüüdseks läbi, sest palju ikka võib!?
Enda lohutuseks ja rõõmuks ja maksuameti meeleheaks ma koon, kogu aeg ja mistahes asendis. Sallidel on lihtsalt mustrid, mida olen juba varem näidanud ja no mida saab huvitavat olla ühes "järjekordses" Silvias :-) Seepärast ei ole ka siin midagi pajatada olnud.
See on tegelikult hea töö, mida saab igal pool teha ja kaasa võtta. Kus ma siis veel kudunud olen? Autos, bussis, laeva peal, öövahetuses töölaua taga (vanasti, kui ma veel tööl käisin), rannas, söögikohtades, arsti järjekorras, hotellis, bussijaamas, laadal, sünnipäevalauas, koolitustel, praamijärjekorras, no kus iganes ühesõnaga. Õhus ei ole veel kudunud, aga seda viga saab parandad.
Normaalsed inimesed, sel ajal kui mina koon, puhkavad teisel pool saunamaja...
Sobiksid Targa Töö Ühingu maskotiks :) Kaugtöö etalon.
ReplyDeleteMa kudusin täna tunnikese Haapsalus promenaadil rooside taustal :)
ReplyDeleteOi, see promenaadil kudumine võis armas olla. Seal on alati nii rahulik.
ReplyDeleteKuidas selle õhus kudumisega lood on? Ma ei ole kunagi julgenud varrastega lennuki peale minemist proovida, kehv lugu, kui peaks pooleli töö turvakontrolli juurde konteinerisse jätma. Kas kellelgi on kogemusi? Kas keegi võib kinnitada, et ta on varrastega lennukisse läinud ja pärast täiskomplektsena TLL-is ka maandunud? Ja kui on, siis palun ka varraste kirjeldust.
ReplyDeleteIsetegijas on sellest pikk teemaarendus. Mina olen uudishimust bambusvardad lennukisse võtnud aga tegelikult on see õhus istumise aeg nii üürike, et kududa palju ei jõudnud. Algul õhkutõus, siis turvateemad, siis söök, siis mustad nõud ära, siis maandumine. Kogu aeg mingi sebimine käib, osadel lendudel pakuvad nad veel kataloogikaupu jne. Hea raamat või värske leht on parim kaaslane lennukis või siis mõnus kolleeg :)
ReplyDeleteSiis on teil vedanud, kui lennukis on nii huvitav, et muuks kui lendamiseks aega ei jäägi:) Tunde lennujaamades veeta on juba teine asi. Ausalt öeldes saab iga raamat enne läbi, kui Eesti Õhk viimaks töökorras lennuki ette suudab anda. Reis Tln-London-Tln on enamvähem ühe-raamatu-reis.
ReplyDeleteAga kaldun arvama, et varrastega õnnelikult koju jõudmine on siiski õnneasi. Muide, ma turvatöötajana ei laseks kindlasti pardale ringvardaid;)