Kaunis pruut Kadri Krooniprintsi mustris Haapsalu salliga

Mina teadsin, et sall läheb fotoseeria tegemiseks. Kudusin mõnuga Kroonprintsi, nina mustris :-) Aga vat mis välja tuli- Kadri hoopis abiellus selles sallis! Kaunis ja tore üllatus. Palju õnne pruudile ja pikka iga abielule!
Nii tore oli lugeda ja vaadata Kadri pildireportaaži tollest imelisest päevast tema blogis. 

Fotod: pruut Kadri blogist http://www.meisterdaja.blogspot.com/
Pildistas: Kadri Kalamees, http://www.kadrifoto.com/

Esimene Haapsalu sall "tõlkeseeriast"

Kas on näha, et selle salli tegemisel sain inspiratsiooni Kihnu Roosi kirikinnastest? Ega vist...
Kui on huvilisi, siis muster võib-olla ka varsti saadaval. Mõeldud "nupukannatlikele" kudujatele :-)

Haapsalu sall minu enda mustriga, inspiratsioon Kihnu kirikinnastelt

My own design inspired by Kihnu multicolored mittens. Pattern available soon.

Teine laagripäev Sulul

Teine laagripäev oli Sulul tegelikult see, mis mind kindlalt kodunt välja meelitas. Ma tahtsin nimelt teada saada, kuidas see vaseliste tegemine ikkagi käib. Käsitööga Tööle seltskonnas oli kahel aastal kaks koolitust, aga nagu saatus ikka vahel nöögib, võttis ta nöökida just mind ja just nii, et mõlemast koolitusest ma ilma jäin ja vaatasin siis kadedusega, kuidas grupikaaslastel põnevad ja vahvad metallvidinatega asjad valmima hakkasid. Eks ma omas põhjalikkuseihaluses ootasin ka sellest korrast enamat, aga nagu selgus, ei ole vaseliste tegemine mingi kõrgem kunst ja superpilotaaž. Lihtne ja vahva tegevus hoopis. Nende kasutamine käsitööde juures on hoopis see, mis kunstist kunsti teeb.

Pole midagi parata, saladuseks see vist jääbki, kust said vana aja meistrid oma traadi. No kujutad sa ette 11ndat sajandit ja tolleaegseid tehnoloogiaid- kuidas see peenike ühtlane traat tekitati ei osanud ka Maarja Jõevee pakkuda. Maarja rääkis teise teemana ka klaashelmekeedest ja nende tegemisest-kandmisest.

Õpetaja Maarja Jõevee ja usinad helmekeedemeisterdajad

Kuigi ma algul arvasin, et pigem koon ja vaatan teiste tegemist pealt, siis ei suutnud ma vastu panna ja tegin endale ka kauni helmekee. Ilusaid ehteid lihtsalt hakkas esimese seltskonna lõpetanute käte vahelt tulema ja edevus ei lasknud mul enam kududa. Päeva lõppedes oli nii armas vaadata, et enamusel olid lipsuga kaunid keed kaelas. Üldse oli teise päeva pärastlõuna väga töine. Ja töö teadagi kaunistab inimest. Nii me siis müttasime seal- usinad ja ilusad.

Õhtuks tuli poolikud asjad suurest saalist läbipaistva katusega tuppa kolida, sest tulemas oli kontsert. Valges toas sai kõigile külalistele vaatamiseks välja pandud mininäitusena meie käsitöid ja naersime ka, et näha saab elus käsitöötegijaid, mis mitte väga igapäevane vaatepilt enam pole.

Päeva lõpetas südamlik ja liigutav kontsert Kristiina Ehinilt ja Sofia Joonsilt. Vormsi perestroika. Võttis kohati ka silma veele ja mitte ainult minul. Oli väga mõnusa ja mitmekihilise tekstiga jutustus, kus põimusid lood inimestest, fantaasiad pillide hingeelust ning ajalugu. Kuna Kristiinal oli tol päeval ka sünnipäev, siis tundus, et üllatusena tuli talle suur lillekimp ja tee-kohvilaud koos koogiga kõigile kontserdil osalejatele. Mina hakkasin aga sel hetkel juba koduteed veerema, sest päevad paradiisis olid läbi ja kohustused kutsusid.

Kiirreportaaž Sulu külast

Esimene Wäega Wärgi korraldatud Pärimuse Päevade laagripäev õhtul ja võib öelda, et tiba targemana kodus tagasi. Palju rõõmsamana igal juhul, sest läksin sinna tõsise sooviga end maha laadida. Oleks küll olnud võimalust jääda ööbima, saunatada, trallida lõõtsapilli saatel ja minna kell viis hommikul näiteks kalale, aga seekord jäi see minust tegemata. Kohustused kodus, mis muud, aga homme lähen taas.

Tänane päev algas peale tutvusmisringi kohe hooga pihta. Kes tikandimaterjale valima ja kavandama, kes Etnoehte Merlini (ja abilise) korraldatud õpituppa. Pildil on Merlin vasemal- tubli naine, kes ei peljanud Tartust kohale tulla ja toetava sõnaga algajaid innustada. Kui ma ausalt ütlen, siis ega mul haamriga toimetamine väga hästi välja ei kukkunud, aga tulemuse üle ka ei nurise. Esimese korra kohta punslit hoida polegi tulemus väga paha, eriti kuna ma pidin kogu aeg mõtlema, et mitte sõrmedesse lüüa- need ju mu leivateenijad. Defektid muutsime ühisel nõul efektideks :-)

Sulu Külamaja on üks päris põnev ja kaunis maja. Ausalt öeldes ma midagi erilist ei osanud oodata, keset põlde ja vaikuses, aga eurorahad teevad imet, ma ütlen! Kenaks kõpitsetud maja, vahva läbipaistva katusega kõrvalruumiga ja täiesti tip-top köögiga oli meile toredaks tööpaigaks. Kui ühes ruumis hakkas pisut hämar, tuli lihtsalt teise ruumi kolida ja ruumipuuduse üle ei pidanud kurtma.
Tikkimisega me veel lõpule ei jõudnud. Paljud võtsid suure ja põneva töö ette. Minu pisikene kortskotikene, mida alustasin ja mida tehes kirusin, et sellesse mu silmad jäävad, kuram küll, ei ole veel eriliselt ilmekas. Ehk homme on juba midagi näidata. Pildil on kõik päris töökad, kas pole? Ja seda päeva lõpus...

Vaikse ja pisut uinutava tikkimismaratoni lõi elevaks teade, et aitab tikkimisest, titetegemise aeg on nüüd käes! Ja ei mingit pimedas ja teki all varianti, ikka kohe ja kõik koos! Tegelikult oli see osa päevast mu lemmik- kui tohutult kiire ja nutikas lahendus väikese koguse kangaste ja vaid linase niidi ning tupsu vatiini abil! Titetegemise teooria Eve Burmeisteri poolt ettenäidatud, läks meisterdamiseks lahti. Pildil on Eve see, kel roheline rätik ja keda kõik kuulamas.

Tited ise olid Vepsa päritolu kaitsemaagias kasutatavad nukud, mida tehes võiks tähele panna, me naistega isekeskis arutasime, et pea oleks ikka suurem kui rinnad. Ei nõela, ei õmblusi, mässi vaid ja rõõmusta tulemuse üle. Pildil Eve tehtud nukud, keskmine siis lõpetet- kenasti rätt peas ja puha. Mina kinkisin enda nuku oma mehele ja huvitav-huvitav, ta ei lükanud seda mitte tagasi.

Homne algab vaseliste meisterdamisega ja tõotab tulla ka põnev ja tegus päev. Näete siis- käsitööline puhkab stressi välja... käsitööga ja on jube õnnelik.

Rootsi käsitöömets

Susa käis reisil ja see reis pidi küll imeline olema. Vaadake, milliseid kauneid pilte ta oma blogis jagab! Tõesti-tõesti, sellisele reisile tahaks kaa...

Fotod: Susa blogist

Foto: Susa blogist

Kaunis juulikuu

Juba juuli käes! Vahva. Puhkuse alguseks võib näteks sõita maha üle neljasaja kilomeetri, süüa Viitna kõrtsus rooga, millel nimeks silgupulgad ja Loksa kandis vaikse-vaikse Lohja järvekese ääres keeta kohvi otse lõkkel. Kena puhkepäeva lõpetasin sõites ise (!) üle 200 kilomeetri läbi võõraste kohtade ja teeremondi kipaka kaardi kiuste läbi öö koju. Vahtralehed ei olegi enam särtsult erkrohelised. Täiskuu sundis peaaegu et päikseprille ette panema :-) Aus kohvikeedukruus on roostevabast plekist, maksab natuke üle euro ja selle leidsime Türi kaubamajast. Ei hakanud 18 eurot maksvaid kanne või muud säärast ostma kui lõkkel keetmise vajadus tekib umbes korra aastas. Mugavusereiside armastajana leidsin, et kohvi võinuks keeta ka mõne kodule lähemal asuva lõkke peal :-P Aga loodus oli muidugi imeline ja õnnelikud on need, kel (suve)kodu mere ääres!

Uudist ka: Sulul, Märjamaa vallas on plaanis 17.-19.07  üks vägev üritus. Pärimuse Päevad. Wäega Wärk MTÜ teeb ja reklaamib ja ma usun, et tulemas on väga rikkad ja põnevad päevad. Kontsert pealegi. Infot leiab ka Facebookist. Tere tulemast minu koduvalda!