Selles raamatus on koos mõnusate Eesti kudumisblogide autorid ja nende poolt väljamõeldud mudelid. Ütleme nii, et tõsised kudumismootorid ja nende mootoriga supervardad on mängus ;-) Ma usun, et pakutav innustab kõiki varrastele, sest mõtteid, mida kududa, leidub tõesti seinast seina selles raamatus.
No kust ma tean, kui nii värske asi alles? Eks ikka sedamööda, et olen näinud raamatust piilukaid ja pilte. Ja eks olen ka ise selle raamat kaante vahele sattunud. Tahate ka piilukaid? Aga palun, kirjastus täitsa pakub.
Kes nüüd pilgu peale viskas, märkas kindlasti, et selle raamatu suur trump on fotod. Stina Kase oli tööde fotograaf ja tema nimi oli üks väga suur argument, mis mind selles projektis osalema kannustas. Ma tahtsin näha, kuidas võiks olla kudum, mis minu käest tulnud, tema tõlgenduses ja ülespüütuna. No jäin rahule ja olin rõõmus, aaaga... enamuses piltidest, mis mu suurest tööst sai tehtud, on esil pahem pool vaataja poole. Võtan seda kui saatuse nööki ja ei saa tegijaile pahaks panna, sest pildistamispäeval ei saanud ma ise abiks olla. Okei, eks visuaali läheb valmistööst ikka kaduma ka, nuppude mõttes eriti, aga huumoriga võttes võib öelda, et ka pahem pool võib ühel kudumil päris ilmekas olla :-)
Sellesse raamatusse sattumise eest olen ma tänulik toimetaja Ingridile. Ingrid Selg oli see, kes kõiki meid leidis ja ühendas. Töötas läbi kõik mudelid ja kirjeldused ja tööjuhendid (brrr, ma võin vaid ette kujutada, et see ei olnud lihtne. Õigemini, ma ei kujuta tegelikult üldse ette, millise ühiku tööd see nõudis...). Kui ma mõtlen, palju kirju ja infot me omavahel vahetasime ja siis korrutan selle raamatus osalejate arvuga, tuleb summaks midagi sellist, millele minu hammas küll peale ei hakkaks.
Aga mida ma siis sellesse raamatusse pakkusin? Pakkusin kahte projekti, mis on täiesti eriilmelised. Just selle mõttega, et kududa oleks nii vilunud tegijale kui ka algajale. Minult said raamatusse pitsmustriga näpikud või miks mitte ka "sõrmitud", eestikeeli siis sõrmedeta kindad, millel käeselga kaunistamas Silvia kirjaga paneel. See oli minu kummardus Haapsalu pitsitraditsioonile ja katse taas pitsipisikut inimestele kallale ajada. Sellised sõrmikud on üsna kiired teha, kes salliga ei julge rinda pista, võtku kindad ette.
Foto: Stina Kase; Kuldaväärt Kudumid, kirjastus Pegasus 2012 |
Foto: Stina Kase; Kuldaväärt Kudumid, kirjastus Pegasus 2012 |
ilusad kudumid!
ReplyDeleteKusjuures eile piilusin ma selle raamatu piilukat ja tundsin, et mul on seda raamatut kindlasti vaja. Kahju, et Rahva Raamatus veel polnud. Tuleb ikka tellima minna :)
ReplyDeleteIlus tekk ikka, järejekindlast рahemalt рoolt eksрoneerimisest hoolimata.
ReplyDelete:) et asjadega peavad ikka lisaks veel sellised lood kaasnema ;) ma olin ju kõrvaltoas, kui seda pilti tehtud, aga no vot ei tulnud pähe silm peale visata - nii see käib, kui tegijaid-sebijaid suur hulk ja korraga vaja palju ära teha.
ReplyDeleteSuursugune on ta igaljuhul - eriti pahemalt poolt ;)
õnne, Liina!
Superilus tekk sul, Rees. Olen traditsioonide austaja ja sinu muster tekil on austustäratavalt imetlusvärne. Nagu kõik sinu tööd! Väga meeldib, et pitsmustrivabad pinnad katsid pärlkoega ning nupud lisavad tekile suursugusust. Kui lohutab, siis minu jaki vööpael oli ka n a t u k e n e keerdus :)))
ReplyDeleteTere,
ReplyDeleteKas see päevatekk on teil veel alles? Milline suurus see on ja mis hinaks :) Võrratu käsitöö!
Evelyn, mul on vist postkastis Su aadress olemas, kirjutan :-)
ReplyDelete