Loodusvärvidega sõrmikud mulle endale

Mõtlesin, et kingsepp ei peaks mitte paljajalu käima ning kudusin endale toredad sõrmikud. Talv aga ei taha kuidagi tulla...

Sõrmikud on erilised, sest kasutatud on ainult loodusvärviga lõngasid- pruun on Kihnu maalambapruun, sinine on indigoga värvitud ning kollane kaselehtedega. Kirikindad ei pruugi alati käes mugavad olla, sest tihe kude võib käe ümber kiskuma jääda, seega pidi sellele paarile kindlasti saama ka pöidlakiil. Mõnusad said, pehmed ka, sest Kihnu maalammas on üks mõnus lõng!

Nende kinnaste kiri tuli minule kududa pooljuhuslikult. Pinterestist. Alles siis kui paar valmis oli saanud, tegelesin originaalide otsimisega. Muisist ma nad ka leidsin ja üllatus oli suur. Esiteks see, et kui palju muutub pilt, kui mängu tulevad värvid ja teiseks- olin originaale teadmata kudunud randmeosas valelapilist. Ennäe, neil ka! Ja üldsegi, põrsakiri... millest küll see nimi?

kindad, Paistu põrsakiri (VM VM 10299:4 E 1708); Viljandi Muuseum; VMVM10299_4E1708_1_pisipilt.jpg