 |
| Foto: Fairytea poest Etsys |
Huvitav, kas ma olen maha maganud mõne multika või filmi või muu teema, kust selline asi on popiks saanud? Või on siis tegemist ühe edulise müüja plagieerimisega, kes kunagi essa oli? Ehk on jalgratta leiutanud korraga ja igaüks omaette kolme aasta vältel terve seltskond tublisid õmblejaid? (Sel juhul on huvitav, kuidas küll korraga kargab pähe kõigile säärane kapuuts). Või on siin midagi sarnast nagu eestlasi tabanud "satsisallifenomen"? (Ausalt, pole ühtegi tein´d ja ei tee kah)
Igatahes vahva värvipillerkaar pea neljasaja mantli näol tegi tuju heaks. Olgu, kõiki küll ei viitsinud üle vaadata, pärast viiendat lehekülge oli mul suu kõrvuni ja tekkisidki need küsimused. Sest taevake küll, millised mantlid ja millised kapuutsid!!??
Olen ka neid mantleid näinud, aga nägin ainult ühel müüjal. Polnud aimugi, et neid teeb palju rohkem inimesi. Aga väga ilusad on :D, kahju, et endal pole raha.. Ja ega ilmselt mulle vist ei sobiksi..
ReplyDeleteVaadates neid mantleid tuli mulle meelde lapsepõlv. Mu ema ja ta 2 õde olid masinkudujad. 40 aastat tagasi kooti vastava suurusega nelinurksed suured lapid, millest lõigati hiljem õige suuruse ja kujuga tükid. Niimoodi tekkis hunnik jääke, mis rändasid siis kudujate koju. Siiani on meeles tohutus koguses erineva kuju ja värvusega lapikesed, mis olid emal hoolsalt värvuste ja toonide vahel ära sorteeritud ja juba harutatud lõngad plastmassist pesemispasta topsidesse koindlalt kinni pandud. Lõngajupid, mis niimoodi saadi olid maksimaalselt paari meetri pikkused, enamasti ikka sellised 1-15 sentimeetrit. Ja sellistest jupikestest kudus mu ema käsitsi mitmevärvilisi kindaid,sokke, mütse,isegi paar suuremat suusakampsunit. Lühematest lõngaotstest said ristpistes ja päris jupikestest rüiupadjad/vaibad. Taaskasutus milline!!! Kunagi ma vihkasin seda lõngapudi, mulle oli vaja ikka sellist korralikku kera kudumiseks, aga vaadates neid mantleid tekkis täielik ohhoo-effekt ja nüüd annaks palju ära, et neid lapikotte prügimäelt tagasi saada...hea pehme meriinovillane...
ReplyDeletehttp://i-seven.livejournal.com/296179.html
ReplyDeletesiin on veel neid dzempreid)
Tänan sind, see oli lustakas lugemine-nägemine hommikukohvi kõrvale. Olgugi, et moehullused tekitavad minus alati küsitavusi, on mul sel korral hea meel, et nii palju on maailmas lapsemeelseid täiskasvanuid. Sest kui ikka nii palju pakutakse ju siis on nõudlust.
ReplyDeletep.s. kas kuskil on olemas selline koht, kus satsisallidest nakatumata inimesed saavad end välja elada ilma, et see kaaskodanikke solvaks? Mul mõnikord ajab veits üle ääre.
Tasa ütlen, et nakatumata inimeste väljaelamine käib nende omal vastutusel, kui tervisekindlustus on tehtud :-)
ReplyDeleteAga mantlid on lahedad! Ma eile hakkasin mõtlema, kas mu tutvuskonnas on kedagi, kes sellise asja ka välja kannaks. Vat ei tulnud kedagi pähegi...
No aga las inimesed teevad neid satsisalle. Tegelikult ma olen märganud, et nonde sallide puhul on too tehnika ja lõng vist uudne asi ja inimesed tahavad proovida.
ReplyDeleteAlati on neid, kes kampaaniatega kaasa lähevad või kopeerivad, nt on hetkel Kadriorus lausa näitus, kus 4 identset pilti ajaloost väljas, anonüümsed aga väga selgete viidetega H Boschile, kes olevat olnud omal ajal üks enim kopeeritud autoreid :). Nii et see pole midagi uut.
Mulle nt kingiti see pop satsisall jõuludeks. Too on kärtsvalge, tumeda servaga ning korra mul pidulikul puhul ka kaelas olnud. Täitsa lahe!
Angloameerika kultuuriruumis kujutatakse haldjaid selliste alt rebitud siiludega rüüdes, tihti on heil ka just sellised pikad-pikad kapuutsid. Je sellist haldjakapuutsi võib näha nii beebidel kui ka naiste-meeste dressipluusidel.
ReplyDeleteOlen ka Etsys neid imetlenud, neid on kindlasti väga mõnus õmmelda, kui on korralik masin ja suures koguses ostetud kokku taaskasutusmaterjali.
Olen ka juba üsna mitu aastat imestanud-imetlenud neid (kohati maitsekamaid, kohati isegi minusuguse hea-halva maitse piiride kompaja jaoks ülevõlli värvilahendustes) haldjarüüsid.
ReplyDeleteSee haldja-teema ja ülivärviline hippie-stiilis taskasutus on neil tôeliselt popp. Ei leia enam vanu viiteid üles, aga ka meie mõistes suht tavalised lapi-tehnikas kirevad! seelikud leiavad üsna kobeda tasu eest piisavalt ostjaid.
Maailm on ses mõttes põnev paik, et igasugu erinevaid tegelasi-nähtusi-loomingut mahub kõrvuti ära! Ka satsisallid :)
vaatasin ka just neid mantleid täna hommikul. kuna koju on kogunenud hunnikute viisi igasugu kangastaffi, siis mõtlesin, et võiks täitsa ära proovida ühe kirju jaki õmblemise. kunagi tegin kampsunijupidest kleidi ja kaunistasin siit ja sealt pitsiga - jäi ka täitsa äge
ReplyDeleteEesti inmesed on kõige ja kõigi suhtes nii kriitilised. Mingit ainueksemplari nähes kadedusest ja masstoodangut silmaspidades- lihtsalt üleolevad.
ReplyDeleteMujal maailmas ei pööraks keegi sellele tähelepanu, kas sa oled 50. vastutulija satsisalliga või 1. Haapsalu salliga.
Lausest et pole satsisalli teinud ei pea mitte lausülbust välja lugema. Pole lihtsalt minu teema :-) Igaühele oma. Ei tahtnud satsisallitajaid solvata. Andestust kerge arrogantsi pärast! Selle "tüüpilise eestlasena" tuleb aeg-ajalt ette...
ReplyDeleteMullegi need mantlid hirmasasti meeldivad.Olen ise ka paras lapikoll ja ribakeste koguja. Mulle jäi mulje,et originaalautor on katwise ja tema tööd on välja kasvanud tema hipilikust elustiilist. Tema müüb ka lapimantlite tegemise õpetust.Kuigi mulle meeldisid rohkem ühe teise tegija natuke konservatiivsemad (kui nii saab üldse sellise eseme kohta öelda)mantlid leian,et originaalidee autorit tuleks alati mainida.Kui ise muidugi tead.Ja katwise elustiil on toredaks taustsüsteemiks sellele tootele. Lausa lisaväärtus.
ReplyDeleteÜlivahvad!! Ma tean kedagi, kellele meeldiks. Ise ilmselt väljaspool kodu selga ei paneks. Aga seina peale vaatamiseks paneksin kohe mitu! :)
ReplyDelete