Tegelikult oli eilne päev päris tore. See oli päev, kui ma kolleegidele, noh jah nüüd peaks ütlema et endistele kolleegidele, kooki ja kohvi pakkusin ja ametlikult oma tööraamatu kätte sain. Meil on kombeks minemiste puhul kogu maja rahval saali kokku tulla ja siis häid sõnu öelda. Teate, see on nii ilus komme tegelikult, kuigi alati pisut kurb. Kui ülemus oli oma kõne teinud, ei saanud mina enam suurt sõnagi suust. Süda kloppis ja põsed olid roosad. Eks ma olin enne meililisti ka lahkumissõnad saatnud ning saimegi pühenduda koogisöömisele ja rõõmsalt laialiminemisele. Jah, vaatasin, et ma olen palgasaaja elu elanud 15 aastat tööraamatu järgi, neist 11 siis Raplamaa inimeste turvalisuse eest hoolitsedes, õigemini hoolitsejatele tuge pakkudes. Uskumatu küll, aga nii kirjas oli.
Täna aga, minu esimesel "uue elu" päeval osteti minult üks sall. Siia, Eestisse. Loodan, et seda võib lugeda hea märgina. Aitäh Triinule ja ta õele, kui lugema satute. Selline oluline diil siis :-)
Kui nüüd pealkirja juurde tagasi tulla, siis kahe päeva sees on olnud meelelahutust, palju autoga sõitmist ja kõike muud peale kudumise. Lahkumist sai tähistatud kino ja restoraniga ning jalutuskäiguga ilgelt tuulises Tallinnas. Täna olin aga ise lausa kaks ja pool tundi roolis, mis minusugusele rohelisele, säravalt rohelisele juhile oli ilmselgelt suur ettevõtmine. Kojujõudes oleks tahtnud kohe peapidi patja vajuda :-) Jah, siin on muigamine täitsa lubatud.
Aga kleidist siis ka... Mõlema tükiga olen jõudnud sinnani, kus nupuline muster lõppes ja asi hakkab kiiremini edenema. Eelmise posti lõpus oli küsimus, et miks mitte kududa ühes tükis? Eks ma ise ka mõtlesin algul nii, aga kui ma viimistlemiseni oma mõtetega jõudsin, siis otsustasin ikkagi kahe tüki kasuks, sest teadupoolest tahab selline peenike pits korralikku sirgutõmbamist. Ma lihtsalt ei suutnud välja nuputada head vormi, millele kannataks pits pingule vedada ja mis kleidi kellukjat kuju toetaks. Tean, et on kootud kleidi tarvis papist elusuurune toru tehtud, millele see siis pingutati, aga ma parem loobusin sellest mõttest ja otsustasin küljeõmbluste kasuks.
Et mitte pilditut juttu ajada, pistan siia ilusa ja lihtsa salli, mis valmis newlace.blogspot.com blogist Olga mustri järgi. Valmis juba mõnda aega tagasi, aga oli siiani pildistamata.
Lihtsad rombid. Ilusad, kas pole?
Posts
5 comments:
It's so beautiful that I can't find words. Greetings from Poland.
Oh issand! Ma mõtlen su kleidi peale... Ma ise saan varsti korseti valmis ja ka minul on olnud töised päevad, aga see kleit tundub mulle, tead, täieliku raketiteadusena. Ei kujuta ette kui keeruline see võib olla. Hoian sulle pöialt, kuna mu enda korsetiga on raskeim osa möödas!
Palju õnne uue elu alustamine puhul!!!
Sall on imeilus!!! Nii imelik on näha kuidas minu muster suure sali peal näeb ja... uhke ka!!!
Jõudu Sulle!
Healthy, thank you!
Aitäh toetamast, Laura! Ma olen alati mõelnud, et sinu korsetid ja minu tegemised võiksid kokku sobida... Head mõtted tulevad liiga hilja, aga näiteks korsetile pitsiline seelik juurde teha oleks saanud ägeda töö näitusele :-))
Ja Olga, nagu näed, sinu mustrid ärkavad ellu üks teise järel. Kleidi juures on lillemotiivil kandev roll. Küllap varsti näed! Aitäh veelkord!
Üks imeline asi seal varrastel kuju võtmas! Ja palju jõudu ning edu uuel teeotsal edasi sammumiseks!
Post a Comment