... või siis natuke rohkem/ või natuke vähem. Sellise arvnäitajaga saab iseloomustada õiekesi, mis vormunud sõrmusteks.
Pildilolevatest sõrmustest on müüdud roosa, oranž, lilla ja üks vasemal olev roheline sõrmus. Teised on veel müügiks!
Tahate ka? Aga palun! Kahe sõnaga kirjapandult saab nende sõrmuste tegemist kirjeldada nii, et võta peenike lõng, heegelda, siis värvi ja tugevda ning pista lisandid külge. Kes viitsib enam kui kaks sõna lugeda, siis vaadaku edasi.
Need kaks õiekest olid mu esimesed. Lemmikud värvide poolest.
Sõrmusteni jõudsin läbi häda ja viletsuse. Häda ja viletsuse nimi on Jakob ja ta on kolmene ning minuga kodus haiguslehel. Kui noormees avastas, et kindel viis emme tähelepanu võita on jõuga sülle trügida või siis viha väljanäitamiseks parasjagu käsilolev töö maha rehmata, lõppes minu pitsikudumise põli ruttu. Korra tõmbas ta vihaga varrastelt maha salli, mis 2/32 lõngast ja selle tagasisaamine ilma mustrit totaalselt rikkumata oli suur töö. Nii otsustasin välja mõelda väiksemad ja ohutumad meelelahutused.
Heegeldamiseks jäi näppu toosama Ogre peenvillane ja nõel number 0,9. Esimesel ringil võib teha sambaid meeldiva arvu, mulle näiteks meeldib number 17. Järgmisel real heegeldasin igast sambast neli ja asi hakkas kohevust saama. Kolmandal real heegeldasin jälle igast sambast kolm ja kohevus tuli nii mis mühinal.
Oma kümnekonna koheva lillega istusin eile mõtlikult köögilaua ääres ja ei suutnud otsustada, millega tuunida. Pehmele materjalile akrüülvärvidega lähenemine tundus hirmutav, samas akvarelle pelgasin liialt vesisteks ja ilmetuteks. Pesin lilled õndsast lambasitalõhnast puhtaks, tahendasin köögirätikus väänates ja ba-bahh! pähe kargas mõte, et mul on ju täiesti korralikud siidimaalivärvid olemas. Mõeldud-tehtud. Värvid lilledele ja kuivama.
Kuivanud lilled kastsin PVA ja vee lahusesse (1:1 umbes) ja jätsin üleöö nõelte otsa rippudes kuivama. Tulemuseks sain säravad vintsked tükid, millele otsisin sobivad sisud südamikeks ja sobivad kuued keskkohta katma ning võrud. Puuvillasest niidist lilli tegin ka, need kuivasid päris kõvadeks ja tuunima hakkan neid siis, kui uued sõrmusetoorikud poest minuni jõuavad.
Kuna ma töid, eriti selliseid pisikesi tehes, rõhutan alati korrektsust, siis niidi asemel kasutasin illusion cordi, kinnitasin ülima hoolega ja sõlmisin töö käigus korduvalt. Töö taga jäi nähtavale kas sõrmusetooriku küljes olev pesake või siis isekomponeeritud kinnitus suurest pärlikübarast liimituna võrule. Liim- see on Locktite mingisugune geel, mis muutub tsemendiks. Väga hea kasutada, ei jää venima ja kuivab väga kiirelt. Surudes õiekese sõrmusepesa põhja ootasin ja vaatasin, et ikka ühtlaselt saaks kinnitatud, vahepeal rõhusin pulgakesega õie südamikust, et ikka kindel olla.
Vahvad ja ilusad, kas pole? Huvitav, mitu ma neid viitsin teha enne, kui ära tüütab? Alternatiiviks on koos lapsega villapallide veeretamine ja torkimine, sest see on ka töö, kus järg ära ei kao ja untsuläinut saab lihtsalt parandada.
Tahate ka? Aga palun! Kahe sõnaga kirjapandult saab nende sõrmuste tegemist kirjeldada nii, et võta peenike lõng, heegelda, siis värvi ja tugevda ning pista lisandid külge. Kes viitsib enam kui kaks sõna lugeda, siis vaadaku edasi.
Tänased sallid on värvikad. Kohe väga värvikad. Olgu see minupoolne protest looduse vastu- maha sopp ja vihm!! Maha pimedus!! Elagu sära ja naeratused!
Kuna täna on valimistepäev, siis võiks vanajumal ka poliitiliselt korrektne olla ja mu häält kuulda võtta. Muidu ongi nii, et tema lubab head-paremat, kui mitte otsekohe, siis kunagi ikka, kõigile vaevatutele ja kiusatutele, maapealsed jumalad lubavad ka igasuguseid asju...
Lõppeks tasub ikka loota vaid endale ja miks mitte tõsta tuju värviliste sallide kudumisega. Valimas ikka käisin, sest kusagilt on kõrvu jäänud ütelus, et kui ise valimas ei käi, siis ei tohi ka valitute tegemisi pärast kiruda... ;-)) Eks ta ju tõsi ole, kuigi ega ma ausaltöelda kirumise peale eriti aega raisata ei viitsi.
Muster: North Roe väikeste minupoolsete mugandustega
Materjal: villasesegune, endavärvitud
... et nii palju huvilisi on ilmutanud soovi saada vahvat sallilõnga? Muidugi on tore! Kes veel pole jõudnud, andke endast julgelt märku. Vaatasin, et kui teid nii palju on, siis miks mitte ka kaks tokki välja loosida.
Tegelikult on tekkinud moment, kus blogi huvilisi on enam mujalt kui Eestist. Seda kõike tänu ühele prouale, kes Ravelrys pitsikudumise teemas mind rahvale "ette söötis". Mul ei ole midagi selle vastu, kui pitsid minu blogis ajavad kellegi õhevile ja tekitavad soovi kududa. Ameerikamaiste prouade vaimustus kipub aga võtma selliseid mõõtmeid, et nad tahavad tulla külla. Haapsalu salli päevade ajaks. Siia, Eestisse, mis on välismaisele käsitöölisele lõngade hinna poolest paradiis. Lahe, kas pole!? Neile oma kahte jalga lonkavas inglise keeles reklaami tehes põrkasin probleemi otsa- väga vähe on inglisekeelset infot haapsalu salli kui sellise kohta. Ka Haapsalu linna ja kultuurimaja tegemiste tutvustamisel jäin keeleliselt jänni... Ja ei suutnud leida pilte selleaastasest kuduvõistlusest! See viimane on küll võib-olla mu oma süü, sest väga pikalt otsida ei saanud. Raske oli!
Täna tulebki ainult juttu, pildid ootavad tegemist. Kaalulangetamise projektiga ITs sain napilt ühele poole- kõik sallid ju poolikud (kokku neid kolm) ja ega ma nii hoolega ei jälginud ka, et see 21. kuupäev juba uksele koputamas on. Nüüd jääb vaid oodata, millised on tulemused ja keda õnnitleda võib.
Lõpetuseks tahaksin jagada veel vaimustust ühe poolatari tööde üle. Sattusin Ravelrys ringi vaadates tont teab, mis teid pidi tema blogisse ja enam tulema ei saanud. Olen selle nüüd otsast lõpuni läbi vaadanud ja natuke Google tõlkijat kasutades ka lugenud. Pisut naljakas see tõlge saab, aga midagi loeb ikka välja ka. Üks ameeriklanna kunagi kirjutas, et loeb selle tõlkija abil mu blogi ja olevat väga-väga naljakas. Nüüd ma usun teda :)
Aga siin ta on- võrratud tööd- dagni14 nime all Ravelrys.
Dagny14- my best greetings for you! I wrote that I´m your big fan, your blog is amazing! By the way- my grandfather was a Polack! He lived in Siberia and died long time ago before I was born.
Jah, vali julgesti endale lõng, mis meeldib!! Klõpsa pilt suureks ja vaata...
Ma olen blogides kolades alati olnud väga õhevil ja erutatud, kui käsitööinimesed midagi jagavad. Kas siis sünnipäevade puhul või vahel ka niisama. Eriti kui see "midagi" on ilus ja ihaldusväärne ja tahaksin just SELLE meistri asja endale. Kommentaari jättes mul tavaliselt silmad suurest rõõmust hiilgavad, sest kui lotoõnnes kohe kuidagi ei vea, siis oleks ju ometi lootust, et seekord läheb teisiti... Kahjuks, tõesti kahjuks, ei ole mul teisiti läinud ja lugedes sedelilt välja õnnesoovi teise blogikülalise nimele, ei hiilga mu silmad teps enam mitte. Kui, siis ainult kurvastusest ja natuke.
Olgu, hiilgamisejutu jätan nüüd sinnapaika ja kuulutan rõõmsalt avatuks lõngajagamise minu blogi kolimise puhul. Vaadake nüüd blogi aadressi, jätke see endale meelde (sest edaspidi hakkangi ma siin pesitsema), siis valige välja sallilõng ja jätke väike tervitus kommentaariumidesse. (Hoolitsege, et ma kommentaari tegija ka pärast tuvastada suudaksin st viide või kontakt oleks vajalik).
Pildil on siis sallilõngad, mis ma olen ise värvinud. Mõned peenemad, mõned jämmemad, osadel järsem värviüleminek, osadel pikem ja laugem. Ilusad mu´meelest kõik. Võitjale teen toki lahti ja pildistan üle, et saaks siis lõplikult kindel olla toonide ja muu meeldimises. Ühest tokist olen arvestanud, et peaks saama kolmnurkrätiku. Suuruselt on enamik sellised, et saab keskmise räti.
Aga olgu, tervitused kõigile ja julget sõnumite jätmist! Võitja nime annan teada selle kuu viimasel päeval. Ikka siinsamas blogis.
Posts
