Ehteaasta tähtsaim päev

Homme, 22.oktoobril on tänavuse Ehteaasta tähtsaim päev, sest koos meisterdatakse üle Eesti. Tohutult mõnus on mõelda, et usinaid inimesi on igas keskuses ja külakeses ilu loomas, suurtest linnadest rääkimata.
Minuni on muude üleskutsete hulgas jõudnud info Raplas toimuva kohta ja tuleb tunnistada, vist saab põnev olema, kuigi osa võtta ma ei saa. Mõelda, värske leiva tegemine ja parima leiva valimine ning ehted.... Mmmm!
Minge teie kohale, mina küll viilin, aga tegin juba ette mõne ehte...

Taaskasutuskangast kõrvarõngad /Earrings from recycled textiles

Ajalehega kaetud käevõrud/ Bracelets from old newspapers

Kaltsukanööbiga sõrmus/ Ring with vintage button

 

 

 

Minu esimene näitus!

Mõista-mõista- mis on pildil?

Kes nüüd ehmatas, et oh, milline esimene lumi! siis rahunege. Ei ole esimene lumi, küll on aga esimene mu päris oma näitus ja pilt on klaasvitriinist võetud suunaga alt üles :-) Vaat kus ninanips, eksole!

Ehted, mille tegemisel kasutasin rämpsu, ehitusmaterjale ja muud kummalist on esitletud kolmes vitriinis Kehtna raamatukogus. Ruum on küll väike, aga ikkagi. Ehted, muide, ei ole uued. Need on alates 2009.aastast ja valitud välja just need "erilisemad". Kes soovib, võib kuu aja jooksul näituselt läbi astuda. Raamatukogu on avatud kell 11-19

Kui nüüd ikka see esimene pilt hingerahu ei anna, siis selgituseks olgu öeldud, et oli pisut keerukas panna ehteid välja ruumi, kus ei ole looduslikku valgust ning vitriinid on klaasid säravas alumiinraamis. Mina, kes ma pole kunagi varem midagi välja pannud, otsustasin olla julge ja keerata vinti siis juba korralikult üle. Kui klaas ja alumiinium, siis tuleks ometigi inimese pilku sellest ära kangutada!

Väljapanek on asetet "kaunitele" kassiliivakristallidest saartele ning olulist rolli mängib hoopis üllatusmoment ja selgitavad sildid. Kokkuvõttes ei kukkunud üldse paha välja ning mõte magedast linasest kangast väljapaneku all, mis olnuks teine valik, ajab judisema. Pildid ei anna kahjuks seda kihilisust edasi, sest kunstvalguses ei ole ma eriti osav piltnik.

Olen rõõmus, et nii juhtus. Reedel sain kõne korraldajalt ning ei suutnud vastu panna mõttele ehteid näidata. Selline ta sai, see mu esimene väljapanek. Olete teretulnud kaema!

Teretulnud olete ka laupäevasele kursusele Vuhti Galeriis Pärnus ning pühapäevasele koosmeisterdamisele Tallinnas Käsitööjaamas.

Kohtume pühapäeval õppevagunis!

Kursused Tallinnas 16.10.2011

Kui sa tahad teha plastpudelitest vahvaid lilli, siis  räägin meelsasti sulle nippidest, mida kasutada. Võta kaasa oma pudel ja tule! Kõik muu ootab sind kohapeal.
Registreerimine Käsitööjaama kaudu (ole nobe, sest kohti on piiratult). Täpsema kursuse kirjelduse leiad klõpsates õppevaguni infolehel.
Rõõmsa kohtumiseni!

Teeme rämpsust ehteid!

Brokaatkangast helmes (kanga päritolu: kaltsupood) kaelakeena

Suured  tervitused kursuslastele, kes täna Midrimaa lasteaeda kogunesid ja kellega veetsime koos kaks tundi pudeliroose meisterdades. Tublid olite, aitäh!

Nagu lubasin, mõned lingid:

• Pudeliehete tegemine Craftwerki lehel
• Kole-ehted ehk minu sõnumiga käevõrud Craftwerki lehel 
• Suurepärane plastikunstnik GULNUR OZDAGLAR

Söö pitsat, siis tulevad head mõtted!

Pakipitsa on tegelikult üks rämpstoit, eksole, aga vahel väga kiiretel perioodidel õhtu päästja. Tuleb tunnistada, et meie peres vajavad päästmist vähemalt paar õhtut kuus ja nii koguneb paberijäätmete kasti pitsakarpe. Ühel päeval käis taas kõll ja saabus idee...

Pitsapakist lõigatud ringid said katteks vanast kampsunist harutatud lõnga ja kaltsupoenööbi. Nipet-näpet ja siidimaalivärvi lisaks. Abiks tuli veel mikrolaineahi ja ehetetarvikute karp, kus varud on juba kahtlaselt kaua tolmu kogunud.

Tulemus ei ole paha, kandmisetesti on minu enda sõrmus kenasti läbinud. Teda küll sellel pildil pole, aga küllap ta mõnele tulevasele fotole ka jõuab. Ja neid tuleb veel, nagu mulle kombeks on.

Tagused püüdlikult korrektsed...

Gülnur, kes teeb plastpudelitest ehteid

Selle postiga tervitan ma kõiki, kes Tartumaalt viitsisid pika sõidu ette võtta ja kellega 16ndal töötoas kohtusime!

Autor: Gülnur Özdağlar

Tol päeval ei osanud ma öelda selle ehtekunstniku nime, kellest ma inspiratsiooni saanud olen. Kui te nüüd seda lugema juhtute, siis saate ehk aru, et nime  Gülnur Özdağlar ei ole lihtne meelde jätta ;-)
Vaadake tema blogi ja kodulehte! Eks ole, see naine on vapustav oma tegemistega!?

Autor: Gülnur Özdağlar

Ilu peitub vaataja silmis...

Tõelised kole-ehted valmivad just nii, nagu ma CRAFTWERKILE rääkisin. Minge vaadake ja tehke järgi!

 Miks ma blogisse viimasel ajal midagi kirjutanud pole? Suvi? Ei, suvi mind ei segaks. Üleüldse, suvi või asi... Teate, praegu käib hoogne väärtuste ümberhindamise aeg mu elus. Kaalun, kas loobuda palgatööst ja hakata end elatama käsitööga. Kaalun ja kaalun ja kaalutud ei saa. Andke nõu, julgustage või tümitage see mõte maatasa! Oleksin väga tänulik, kes raatsiks oma kogemust jagada. Normaalsed inimesed vist küll vabatahtlikult praeguses majandusolukorras töölt ära ei tule, aga kes teab, äkki on see elu parim otsus?!

Ja eilse päeva õnnestumine- ma tegin autokooli teooriaeksami ära! Kuuekümnest küsimusest olid vaid kolm valed. Tubli mina, palju õnne mulle! :-)))
Nüüd jääb vaid kerget jalga ja teravat silma treenida, et ka sõidueksamid (nii kooli kui ARKi oma) hästi läheksid.

Pudelililled kõigile!

Sellest, et ma täiesti välja surnud veel pole, annab märku Craftwerk
Kes arvab, et õige ehe on eriline ja õige ehte maksumus võib jääda ka alla tuhandete, siis palun kõiki meisterdama!
1-2-3, pudelikoti kallale, start!!

"Andke mulle kirvest... ei, ptüi, kääre! Andke mulle kääre!"*

Hommikul kell kaheksa asud netilt töölaua taha.
Kella üheksaks on su kalli raha eest ostetud sukad lasknud teadmata asjaoludel silmad sirinal jooksma. Laialt kohe. Pool päeva istud siis paigal ja ei julge koridoris pika sammuga miile mõõta. Teise poole päevast üritad selja hoida seina poole, et keegi ei näeks milline äksident sinuga kaasas käib...
Vihastad. Kohe südamest!
Ja õhtul lööd neile saadanatele karistuseks käärid sisse...

Ma olen kogu aeg hirmus mutt olnud, aga nüüd peavad mind ka katkised sukkpüksid kartma. Kellelgi ei lase rahus oma teed minna- kõik teen eheteks!!! Muide, traat neis õites on pärit teleka sees olevast asjandusest, mingist mähisest st ka taaskasutus.
Roosid saavad rinda pandud... kui mu pahameel nede kallite sukkpükste peale ükskord lahtuma peaks.

15DENi supermakroga.
*Pealkirjas kasutatud lause tuleb hüüda valjult ja selgelt ja võimalikult paljudele kõrvadele! Filmiklassika, teate ju küll... Arvestades kellaaega jätan hüüdmise siiski teiseks korraks ;-)