Kuldaväärt Kudumid

Tundub, et kõik räägivad ja tundub, et saab juba ka poest... Mul on hea meel, et ilmunud on raamat Kuldaväärt Kudumid.

Selles raamatus on koos mõnusate Eesti kudumisblogide autorid ja nende poolt väljamõeldud mudelid. Ütleme nii, et tõsised kudumismootorid ja nende mootoriga supervardad on mängus ;-) Ma usun, et pakutav innustab kõiki varrastele, sest mõtteid, mida kududa, leidub tõesti seinast seina selles raamatus.

No kust ma tean, kui nii värske asi alles? Eks ikka sedamööda, et olen näinud raamatust piilukaid ja pilte. Ja eks olen ka ise selle raamat kaante vahele sattunud. Tahate ka piilukaid? Aga palun, kirjastus täitsa pakub.

Kes nüüd pilgu peale viskas, märkas kindlasti, et selle raamatu suur trump on fotod. Stina Kase oli tööde fotograaf ja tema nimi oli üks väga suur argument, mis mind selles projektis osalema kannustas. Ma tahtsin näha, kuidas võiks olla kudum, mis minu käest tulnud, tema tõlgenduses ja ülespüütuna. No jäin rahule ja olin rõõmus, aaaga... enamuses piltidest, mis mu suurest tööst sai tehtud, on esil pahem pool vaataja poole. Võtan seda kui saatuse nööki ja ei saa tegijaile pahaks panna, sest pildistamispäeval ei saanud ma ise abiks olla. Okei, eks visuaali läheb valmistööst ikka kaduma ka, nuppude mõttes eriti, aga huumoriga võttes võib öelda, et ka pahem pool võib ühel kudumil päris ilmekas olla :-)

Sellesse raamatusse sattumise eest olen ma tänulik toimetaja Ingridile. Ingrid Selg oli see, kes kõiki meid leidis ja ühendas. Töötas läbi kõik mudelid ja kirjeldused ja tööjuhendid (brrr, ma võin vaid ette kujutada, et see ei olnud lihtne. Õigemini, ma ei kujuta tegelikult üldse ette, millise ühiku tööd see nõudis...). Kui ma mõtlen, palju kirju ja infot me omavahel vahetasime ja siis korrutan selle raamatus osalejate arvuga, tuleb summaks midagi sellist, millele minu hammas küll peale ei hakkaks.

Aga mida ma siis sellesse raamatusse pakkusin? Pakkusin kahte projekti, mis on täiesti eriilmelised. Just selle mõttega, et kududa oleks nii vilunud tegijale kui ka algajale. Minult said raamatusse pitsmustriga näpikud või miks mitte ka "sõrmitud", eestikeeli siis sõrmedeta kindad, millel käeselga kaunistamas Silvia kirjaga paneel. See oli minu kummardus Haapsalu pitsitraditsioonile ja katse taas pitsipisikut inimestele kallale ajada. Sellised sõrmikud on üsna kiired teha, kes salliga ei julge rinda pista, võtku kindad ette.

Foto: Stina Kase; Kuldaväärt Kudumid, kirjastus Pegasus 2012

Teine pakutud kudum on aga vastupidi neile vallatutele kinnastele kannatlikkust nõudev ja suur. See on üks täismõõdus päevatekk, millel valmimisel ja mustril on oma pikk eellugu. Loost saate lugeda raamatust ja see tekk oligi siis toosama, mis sai raamatusse enamusel piltidel pahem pool vaataja poole. Muide, eelmisel aastal umbes sellel ajal see tekk kootud sai, seega palju õnne talle sünnipäevaks! Ei ole avalikkusele teda näidanudki, aga mõte on leida talle uus omanik. Kel vaja, palun väga! Kes originaali ei taha, tõmmake aga varrastele hääled sisse, ostke raamat, kus muster sees ja kuduge samasugune :-) Raamatus on mitmeid lähipilte ja eri nüansse näha, siia vaid suurem ülesvõte

Foto: Stina Kase; Kuldaväärt Kudumid, kirjastus Pegasus 2012

Pruudikleit. Natuke villase pitsi pesemisest ning hooldamisest

Kleit on jõudnud nüüd puusani, tegelikult praeguseks veel kõrgemalegi. Igaks juhuks sai tehtud üks kontrollvenitus, et asi oleks ikka täpselt lõikesse. Sain kinnitust, et kõik on hästi. Nüüd vaja vaid edasi kududa. Pilt ei ole esinduslik, pigem natuke vaid protsessi piilumiseks...

Pärast venitamist tekkis vajadus harutada tagasi ühe ringi jagu ning selle aja jooksul käis peast läbi palju mõtteid. Esiteks see, et sallid ja üldse peened villased kudumid muutuvad nii palju märjaks saades, just lõnga struktuur. Ja teiseks- sellega tuleb toime tulla.

Ma rõõmuga jagan mõned mõtted, mis võivad olla näiteks abiks neile, kes villast küll ise ei koo või siis palju kogemusi ei oma, aga hooldavad mõnd pitsist eset. Salli näiteks :-)

• Pese villast pitseset alati käsitsi! Kui lõng on selline, millele peale märgitud, et lubatud ka masinpesu, siis ikkagi, et olla kindel eseme heas käekäigus, ma soovitan pesta käsitsi. Masinas võib ta venida või jääda mõne nööbi taha kinni vms ja sa ei saa teiselpool klaasust kuidagi aidata.
• Kasuta õrna ja leiget vett. Just see, et vesi ei oleks liiga soe, on oluline. Teadupoolest villakiududel on omadus kuumaga haakuma hakata ning eseme viltumine või siis paari numbri võrra kokkutõmbumine on muidu halvaks üllatuseks.
• Pesemisvahend olgu mõeldud just villaste esemete pesemiseks. See on parim valik. Valgendava efektiga pesuvahendeid väldi!
• Ära kunagi villast eset, eriti pitsist eset hõõru! Pigem lobista niisama ja liiguta teda kausis õrnalt edasi-tagasi.
• Kui läheb vee väljaväänamiseks, ole õrn. Pigem võta ese käte vahele ja lihtsalt suru õrnalt vesi välja. Väänamine muudab eseme vormi ikka oluliselt.
• Edasi raputa eset pisut, et ta sirguks. Kui ta on pesus vormi kaotanud, siis nüüd on õige aeg teda soovitud kujusse venitada. Ikka taas õrnalt. Sallid on tavaliselt nagu pikad soolikad pärast märjaks saamist, nüüd võta servadest ning sakuta neid pisut laiusse tagasi.
• Kuidas kuivatada? Kõige halvem idee oleks lihtsalt nöörile riputada. Raskus veaks eseme täpselt nii pikaks kui ta märjana on ja võin olla kindel, et selliselt kuivatatud pitsi ei pea keegi kauniks. Seda enam, et ta kaotab kindlasti need mõõdud, mida eeldad. Ja et õudusest maksimumi välja pigistada, kujuta ette tugevaid pesulõksujälgi villases pitsis... Brrr, neid ei saa ka aurutades mitte välja.
• Kuivata märga villast eset hästi õhutatud kohas ja kindlasti laotatult. Kui tegu on valget värvi esemega, pane alla valge lina, sest märg valge asi on meister igasuguseid värvihäireid külge hankima. Laotades venita asi kergelt soovitud mõõtu.
• Kui tegemist on kootud pitsi, näiteks salliga ja sa soovid, et ta oleks sama kaunis ja sile kui ostes, on vajalik salli venitamisel pisuke pinge ning servade kinnitamine nööpnõeltega. Kõige lihtsam saada ühtlast pinget kogu sallile on nii, et kinnitad esmalt ära salli neli nurka (või kolm, või olgu kuitahes mitu nurka, sall ei pruugi olla ju ristkülik, eksole). Siis venitad ja kinnitad nõelaga keskkohad. Edasi kahe nõela vahele jäänud ala keskkoha jne jne. Kummalgi küljel/otsal paralleelselt, et pinge ja mustri sirgumine jaguneks ühtlaselt. Kui sallil on vahvad sakid servas, siis kinnita sakitippudest.
• Nöönõelte kasutamisel ole veendunud, et need oleksid kindlasti roostevabad! Mina alati küsin müüjalt üle, kas ta on nõus pea panti panema, et on roostevabad... Mõned, need proffimad, on ka nõus olnud :-)
• Kui sul on olemas salliraam, siis oled õnneseen ja sulle ei ole tõenäoliselt vaja mingeid õpetussõnu :-)
• Pärast kuivamist võib pitskudum vajada veel järeleaitamist triikrauaga. Ole seda tehes  jällegi ettevaatlik. Aseta ese siledale pinnale ning eseme pahemalt poolt, ilma et triikrauda vastu paneks, auruta kergelt. Selliselt kuuma auruga on võimalik vajadusel ka pisut vormida. Panid tähele, et ilma triikrauda vastu eset surumata tuleks toimetada, jah? Surudes pressitakse vahel vaid kahevärvilisi kudumeid, et kaoks lõngapingest tekkiv vahe kahe värvi üleminekul, pitsile oleks see liig mis liig.
• Ja lõpuks- anna kudumile natuke rahu enne kui ta selga tõmbad. Niiskel villasel esemel on komme võtta vormi. 

Kel veel häid nippe, andke aga kommentaariumisse teada. Või siis eriliselt untsuläinud "kogemusi", ka need on õpetlikud...

Nüüd ta tuli, plaanitud ja oodatud...

Olga Jasnovidova mustritõlgendus haapsalu sallile

 English text below...

... pealkiri kõlab, otsekui tooks ma nüüd beebiuudiseid :-) No mõnes mõttes need ongi beebiuudised, aga mitte siiski päris.

Täna avasime Olgaga uue blogi kõigile pitsikirjadest lugu pidavatele kudujatele! (Olga on tuntud ka internetinimega psiho_de_lika). Teretulemast http://newlace.blogspot.com/ pitsimaailma!

Nagu blogis tutvustavalt ülarealt lugeda võite, on tegemist kohaga, kus vanad mustrid saavad uue tõlgenduse ja sünnivad ka täiesti uued- kõik selleks, et Eesti kudumistraditsioone veelgi laiemalt tutvustada. Projekt on tihedalt seotud ülemaailmse käsitööfoorumiga Ravelry.com, kus meil on oma nurgake (kes veel ei ole liitunud, siis ruttu-ruttu ennast järjekorda panema!).

Minu osaks pidi algul jääma vaid mudelite läbikudumine, kuid nagu ma jaanuari algul juba välje lobisesin, ei saanud ma end tagasi hoitud ja panin kirja mõned Muhu mustritest inspireeritud pitsikirjad. Olete nüüd kõik tervitatud kuduma esimest! Muhu südamed e Hearts of Muhu on saadaval nii Ravelry lehel, kui ka uues blogis.

Kuna tegemist on mu esimese mustriga, siis igasugune tagasiside on väga teretulnud! Ka miinusmärgiga, kui vaja. Tänan juba ette!

Dear knitter, today I have good news for you! We planned few months with Olga   to open a new blog for people, who love lace knitting. Now it is open and you are very welcome to  http://newlace.blogspot.com/

As you can see, aim of our project is to enrich and popularize Estonian lace patterns by creating new pattern and modifying old. Olga is a Russian-speaking girl, my first language is Estonian and we both are trying to make us understood through the patterns and a little text in English :-) Our project takes place in Ravelry too, find us there! 

A month or two ago I found a lot of inspiration from my new book Meite Muhu Mustrid. There are hundreds of patterns, but not much of knitted lace. Haa, this is not necessary- even two-colored pattern seems like a lace for me ;-)) Take a look at my version of stockings pattern- it´s lacy! Hearts of Muhu is available for free in Ravelry and in our new blog too. Enjoy it!

This is my first pattern in public. suggestions and comments are very welcome!

Leivarätt, mõeldes palavale suvele...

Minu tänasest postist leiab soovija mustri, mida kududa. Vabandust, salle veel ei saa, nendega tuleb oodata kuu lõpuni ja siis, ma tõesti luban, saab sallimustreid ja rohkem kui ühe!!

Tänane muster on ise lihtne, nagu ka ese, mida õpetuse järgi saab kududa. Tegemist on leivarätiga, millel Kroonprintsi motiiv. Töö käiku kirja panema sundis mind kerge edevus ja üks vahva Isetegija.net liige ning see juhtus suve kõige kuumematel päevadel. Mäletate, nii kuum oli, et tahtis ära tappa!?

Algselt pidi see väike töökirjeldus minema ühte raamatusse, aga nagu vahel selgub, ei õnnestu kõik plaanid ja tegijate poolt jäi raamat välja andmata. Nüüd, kus hanged on sadanud silmini ja viimastel päevadel sulanud taas põlvini, on aeg see väike õpetus välja tuua. Nagu ma ütlesin, tegemist on üsna lihtsa kudumistööga, pelgama ei peaks ka vähemvilunud kudujad!

Eraldi tänan ma selle projekti juures Marvet, kes suveleitsakus võttis vaevaks mulle pildistamiseks leiba küpsetada! Mäletan küll kui palav oli su köök, seda suurem aitäh!

Klõpsates saab allolevat näha suuremalt ja muster on vabalt kasutatav ning prinditav.

Pisike palve: kui saad leivaräti valmis ja seda näiteks oma blogis esitled, siis ole hea, lisa link minu blogile. Tänan ette!

NB! Äärepitsi rida nr 7 parandatud 04.11.2011 (varasema kolme silmuse kokkuvõtmine asendatud tavalise silmusega). Allpool toodud parandatud versioon

Open publication - Free publishing - More estonian

Haapsalu salli ülesloomisest

Eelmise posti viimane küsimus ärgitas mind netist otsima materjale Haapsalu salli ülesloomise kohta. Kuigi mõne päeva eest sattusin ma pildiga skeemile, siis nagu tavaliselt ei suutnud ma meenutada ega leida seda taas üles, kui vaja. Youtube´is ma täpset õpetust ka ei avastanud, ehk ei otsinud ka piisavalt. Praegu on ajaga pisut kitsas ja niisama tuulata pole mahti. Ma lõpetan nimelt oma viimast salli, tegelikult olen alles poole peal.

Kes täpselt kursis pole, siis selle nädalaga saab lõpule mu isiklik enda proovilepanek- kudumiseksperiment "Sall nädalas". Üheksa nädalat on möödunud ruttu. Kolm neist viibisin puhkusel, ülejäänud on kõik töise elu kõrvalt võetud aeg. Ühe nädala st ühe salli jätsin vahele pere kurva sündmuse tõttu, mis võttis kogu mu aja ja tahte.

Tänaseks on valminud seitse ja 2X pool salli. Esmaspäevaks loodan siiski lõpetada ka kaheksanda. Kaks salli kudusin pisut jämedamast peenest lõngast, need sõrmusest läbi ei mahuks. Aga peened on nad ikkagi. Kaks salli on ka juba uue omaniku leidnud, üks rändas välismaale pruuti katma ja teine kolleegi hea maitsega abikaasale. Rohkem kokkuvõtteks täna ei kosta, räägin hoopis siis, kui kõik sallid valmis saanud.

Aga tulles tagasi selle küsimuse juurde, kuidas luua üles Haapsalu salli, siis lühidalt öeldes, põhiline, et loo lõdvalt, võta appi kasvõi suurema numbriga vardad. See on vajalik, et hiljem valminud salli venitades ei avastaks- ups! pitsiosa venib palju, aga loodud ja samuti ka mahakootud serv jäävad kiskuma ja rikuvad kõik. See oleks kurb, eksole!

Pildid: Knitty.com lehelt

Loo silmus, mis kokku jookseb, aseta see vasakus käes olevale vardale ja jooksuta silmus peaaegu kokku. Parema käe varda ots pista silmusest läbi, hoides vasaku käe pöidlaga silmust paigal, vardad on asendis, nagu sa kooksid. Haara parema vardaga lõng ja tõmba silmusest läbi uueks silmuseks. Tee seda hästi lõdvalt. Saadud silmus paremal vardal libista vasakule vardale teise kõrvale, kuid ära parema käe varrast sellest veel välja tõmba. Haara hoopis uus silmus ja tõsta see uuesti vasemale vardale. Põhiline on moodustada silmused lõtvade ja endam-vähem ühesuurustena, samal ajal vasaku käe pöidlaga neid kenasti kontrolli all hoides.

Kui sa nüüd pilti vaatad, siis siin on kenasti silmused reas, sinu omad peaksid olema palju suuremad ja "õhku täis", hea, kui lood nad vähemalt  kolm korda suuruselt enamad, kui tavaliselt kood.

Loodan, et loomise kohta suutsin natuke selgust tuua. Võte ise on imelihtne, kui ära proovida. 

Küsimus, et milline on õige nupp tuli vist Vardamoori kommentaarist. Mida ta selle all täpselt silmas pidas, oskab vaid ta ise kosta. Äkki oled sa nii kena ja räägid kommentaarides ...  Aga kõigile kehtlejatele soovitan ma kindlasti leida võimalus visata pilk Haapsalu salli raamatusse. Kõige paremad ja täpsemad õpetused loomiseks, mahakudumiseks ja muudeks tähelepanu nõudvateks kohtadeks leiab sealt väga lihtsalt ja hästi lahtiseletatutena. Kuna raamat ei ole läbi müüdud, siis ei ole ka volitusi säälset materjali koopiatena avaldada, muidu oleks lihtne ja lahe (kirjutasin, küsisin, ausalt).

Kohtume ülehomme Haapsalus!