Viimasel ajal kohtab mu blogis vaid poolikuid töid, aga eks see olegi mu pärisosa- nokitseda, nokitseda ja veelkord nokitseda. Suurte plaanide ja suvenautimise kõrvale.
Kohe, kui ristimiskleit oli valmis saanud (luban, et tulevad ka paraadpildid, aga varsti), alustasin kleiti ühele kaunile pruudile, kes oskab lugu pidada käsitsikootud pitsist.
pildil nähtav algus ei pruugi tunduda eriti suurejooneline, aga kõik kudujad teavad, et algus näebki pisut niru välja. Kleidi kavand ja mustrite valik taas mu enda oma. Kasutasin roosilehemustrit ja erinevaid käpa/rombi-kirju.
Pooliku töö all on näha pruunist paberist lõige, kus rida realt kirjas kogu legend, kuidas kleit valmib. Arvutamist oli kõvasti üle kolme tunni ja sellele eelnesid nagu ikka mustrite kokkupanemisel kõhklused ja kahtlused, et mis oleks kõige parem. Neist kõhklustest ja kahtlustest, ma kujutan ette, ei vabanegi vist kunagi. Kriitiline meel ja võib-olla perutava fantaasia puudus on süüdi, aga sellisena ma vist juba sündisin :-))
Tänane kavandile sirgu tõmbamine ütles mulle aga, et võtame nüüd uuesti kalkulaatori kätte ja arvutame taas üle pikkusse minevad mustrikorrad. Brr, püha tüütus!!
From Susan — Let It Snow-(-flake Vest)!
14 hours ago
9 comments:
See kõhkluste-kahtluste teema on nii tuttav. Kui jookseb näppude alt palju asju läbi, siis võid endale lubada ehk seda et võtad muudkui järjest mustreid, aga kui aega napib ja pead tegema valikuid, siis ei suuda kohe ära otsustada, mis ikka kõikse parem on ja kõikse ilusam ja enda jaoks kõikse põnevam. Imetlen sinu loomingulisust.
Üks väike kogemuse küsimus on ka: kuidas sa selliseid lõikesse asju viimistled või näed, et kuidas tulevikus kasutaja sellega hakkama saaks? Esmalt on hea lõike järgi sirgu tõmmata, aga mingil ajal on neid ju vaja taas pesta ja kuidas siis?
Aitäh, Miokas.
Vastuseks siis nii, et iga asjaga kaasa annan ma tulevasele omanikult näpunäiteid e viimistlemise kiirkursuse- milline peaks olema vesi, kindlasti käsipesu ja kuidas siis venitada-vormida. Kui aurutriikrauaga aidata, siis mida tähele panna jne. Aga kõigi suuremate asjadega kaasa olen pakkunud tahtjale pesemist jms kui ta vaid viitsib eset minuni toimetada. Kuna ma väga armastan pitsi, ka hästi ja kaua säilinud pitsi ja kuna tavalised inimesed ei pruugi lõnga hingeeluga kursis olla, siis olen alati valmis rõõmuga aitama, et ese kaua ilus oleks. Vat nii on lood. Ja olen ka võõraste kootud salle koju pesta ning raamida võtnud :-) Ikka selle hea eesmärgi nimel, et ese oleks kaunis ja kandja koos sellega.
Väga suurejoonelised tööd on sul! Ma ei kujuta ette seda arvutamise osa, või õigemini ei tahakski :) Aga pitsid on alguses nii nunnult kortsus, seepärast on neid poolikute tööde pilte alati kihvt vaadata!
Mida minu silmad näevad, uskumatu. See nii suur töö. Vapustav ettevõtmine! Soovin raudseid närve ja rahulikku kudumist,et kõik ilusti ja sujuvalt edeneks.
Lugedes kui tüütu on suure eseme mustrikordade arvutamine, siis tekib küsimus, kas on olemas mingit arvutiprogrammi, mis kõik töö kuidagi lihtsalt ära teeks? Sisestad vaid kliendi mõõdud, valid välja mustri/-d ja siis hakkab see sinu silme all klapitama... Väga asjalik oleks.
Nirust on asi ikka väga kaugel!:) Kas tohin küsida, kuidas sellist serva otse algusesse kududa? Ma olen alati eraldi kudunud ja siis külge õmmelnud.
Fantastiliselt ilus projekt, igatahes! Palju jõudu ja jaksu:)
Aitäh kõigile, kes edu soovivad!
Liis, ma tean, et on olemas programme, mis aitavad arvutamisel küll, aga see kleit on nii kuramuse keeruliste mustrite kokkujooksudega, et kindlasti on mõttekam ise arvutada ja mitte usaldada mingeid programme. Ma koon lõikesse ja nii, et üks muster jookseb teise sisse.
Ja serva sakid tulevad sellest, et alustasin Haapsalu salli äärepitsiga. Valitud taas Linda Elgase raamatust suure austusega tema vastu.
suursugune kudum tuleb siit - kindel see:)
Ma ei jõua ära oodata, millal lõpptulemust näen. Juba praegu tundub väga kihvt!
Post a Comment