Kokkuvõtlikult pitsikudujale- kiud ja lõngad

Sel kevadel oli mul vaja kokku panna paari sõnaga teadmisi pitsikudujatele. Paarist sõnast sai rohkemgi. Lisaks pitsikudumise põhitõdedele pidasin vajalikuks koostada kokkuvõte materjalide ja kiudude kohta ning natuke rääkida lõngast kui sellisest (ja töötlusest). Pidasin vajalikuks kirja panna neid asju, mille kohta mul endal algaja pitsikudujana kõige enam infopuudust oli. Ehk on teistelegi abiks...

Materjalid, kiud 

Õige koostisega lõnga valik on pitsi kudumisel sama oluline tegur kui kudumisoskus. Materjali valides on oluline silmas pidada kudumi hilisemat kasutusotstarvet.

 Mitmed uued kiud, mis on viimastel aastatel turule jõudnud, on taimset päritolu, kuid neid ei liigitata taimsete kiudude hulka, kuna algne materjal ei ole kiukujuline. Siia hulka kuuluvad näiteks azlon, sojaoakiud /Soysilk/, PLA (valmistatud fermenteeritud maisitärklisest), bambuskiud (valmistatud bambuse varrest).

Mitmed allikad peavad ehtsaks siidiks mooruspuu siidiliblika poolt toodetud kiudu, teistelt siidiliblikatelt saadavat kiudu nimetetakse metsiksiidiks. EL tekstiilinimetuste direktiiv 96/74/EÜ määratleb siidi üksnes siidiliblikatelt saadava kiuna. (D.Tuulik)  

Kiudude jaotumine keemiliselt (D.Tuuliku järgi): 

Kiudude omadused keemilise koostise järgi:

Tselluloos- ja valkkiud on omavahel rohkem sarnasemad omaduste poolest, kui sünteeskiud. Tselluloos- ja valkkiud on mõlemad hügroskoopsed, mistõttu on nad ka kergesti värvitavad. Tsellulooskiud taluvad hästi leeliseid ja halvasti happeid (hape lagundab tselluloosi). Valkkiudude vastupidavus on vastupidine: taluvad halvasti leeliseid, kuid hästi happeid.

Samal ajal kui vill on hea niiskusimamisvõimega on ta osaliselt märgumatu, sest villakiudu kaitsvat soomuselist väliskihti (ehk kutiikulat) katab rasunäärmetest eritunud vahakiht. See vahakiht laseb niiskust läbi väikeste pooride vaid auruna, veetilgad neist läbi ei lähe. Nii et kui kiupinna kaitsekiht on piisav ja pind tihe, siis see on osaliselt mittemärguv.

Päikese ultraviolettkiirgusele (UV) on tsellulooskiud üldiselt vastupidavamad, valkkiud muutuvad püsival mõjutamisel kollakaks ja nende tugevus väheneb.

Puhastatavuse poolest on kõige kergemini puhastatavad sünteeskiud (kuna ka nende määrdumine on pigem vähene), tsellulooskiude sisaldavaid tooteid on võimalik isegi puhastamise eesmärgil steriliseerida. Valkkiud on seevastu raskesti puhastatavad ja nende hooldamine eeldab eritingimustega arvestamist.

Lõngad 

Tekstiilikiudude põhiomadustest saab täpsemalt lugeda D.Tuuliku õppematerjalidest. Neist teadmistest võib olla abi kudumismaterjalide valikul. Sellest materjalist leiab näiteks infot kiudude pikkuse ja jämeduse olulisuse kohta, kiudude venivuse, tugevuse ja hõõrdekindluse kohta, kiudude termilise ja keemilise püsivuse ning muu kohta.

Käsitsi ketrajad analüüsivad villa enne selle töötlemist. Kudujad saavad toodetud lõngale hinnangu anda pärast selle kasutamist. Siiski saab ette näha paljusid asjaolusid sõltuvalt kasutatud kiududest. Lõnga puhul saab hinnata ketrust, korrutust ja kiu omadusi üldisemalt. Selleks, et vaadelda kiu läbimõõtu, säbarust ja pikkust, võib lõngast välja tõmmata üksikuid karvu. Tuleks tõmmata kiude mitte lõigatud lõnga otsast, vaid kusagilt lõnga keskelt.

Mida jälgida:  

• Kuidas kiud välja näeb? 
• Kui pikk on kiud? 
• Kas nad on siledad, lokkis, lainjad või krimpsus? 
• Mitme kiu võrdlusel on nende pikkus sama või erineb suuresti? 
• Kas nad tunduvad samasugused või nende jämedus erineb suuresti? 
• Kas kiudude värv on ühtlaselt jaotunud või on nad keskkohast heledamad? 
• Kuidas valgus kiult tagasi peegeldab – on matt, tuhm, läigib? 

Kes on mu kursustel käinud, need kindlasti mäletavad kaasa võetud halbade näidetena rohelist "vindist" kera ja kiivakiskuvat salli. Ma ei väsi kordamast, et nii nagu käitub lõng keras, hakkab eeldatavasti käituma ka pitskudum (meriino on teinekord pöörane vetruja).

Kiu jämeduse iseloomustamiseks on mitu võimalust. Pitsikudujale võib oluline olla alljärgnev, sest lõngade mõõte märgitakse mitmeti:

1. Kiu läbimõõt - avaldatakse mikromeetrites ehk mikronites (1µ= 10 astmel -6 m ehk 1/1000mm) Keskmine kiudude jämedus on 12 - 40 µm (villal 15 - 60 µm, puuvillal 15 - 25 µm, siidil 10 - 15 µm, linal 12 - 16 µm, keemilistel kiududel 15 - 60 µm).

Tänapäeva kiumaailmas kasutatakse läbimõõtu kiudude jämeduse mõõtühikuna suhteliselt vähe, kuna eriti looduslike kiudude ristlõikepinnad on erikujulised ning kiudude laius varieerub isegi ühes ja samas kius. Kui numbrid ei ole lemmikud, siis võib jätta meelde – mida väiksem on mikronite arv, seda peenem on kiud. Tavaline pikakarvalise lamba vill võib olla 20-30 mikronit, peenel meriinol 18-24 mikronit. Võrrelduna inimjuukse läbimõõt on keskmiselt 50-100 mikronit. Mida peenem on kiu läbimõõt, seda pehmem tundub ta vastu nahka.

Et eriliigiliste kiudude jämedused oleksid rohkem teineteisega võrreldavad, siis kasutatakse jämeduse väljendamiseks kaudseid mõõtühikuid, kus võrreldavateks suurusteks on kiudude pikkuse ja raskuse suhe. Kui näiteks üks teatud pikkusega kiud on teisest sama liigi kiudaine samast pikast kiust 4 korda raskem, siis peab see kiud olema teisest ka 4 korda jämedam.

Sellisteks kaudseteks mõõtühikuteks on meetriline number (Nm) ja tex.
2. Meetriline number (Nm) - väljendab meetrites kiudude kogupikkust, mille raskus on 1g (ehk 1g-se massiga kiu pikkus meetrites). 1 Nm = m / 1g

Mitmed firmad kasutavad meetrilist numbrit ka õmblusniitide jämeduse väljendamiseks.

Mida peenem on lõng (või kiud), seda suurem on meetriline number 

3. Tex - 1000 m (1 km) pikkusega kiu raskus grammides. 1 tex = g / 1000 m ehk  1g materjali, jämedusega 1 tex, on 1000 m pikk. Tex-süsteemis kasutatakse järgmisi mõõtühikuid: Tex = g/km; detsitex (dtex) = ; kilotex (ktex) = kg/km; millitex (mtex=mg/km) Seega, 1 tex = 1000 mtex = 0,001 ktex Meetrilise numbri ja texi vahelist seost väljendatakse: Tex = 1000/ Nm Näiteks: puuvillakiu Nm = 4500 - 8000; 1-4 dtexvillakiu Nm = 200 - 5000; 5000 - 200 mtex

Sõna „pitsilõng“ on üldine, sestap ka täpsemad numbrilised määratlused eespool. Inglisekeelses kudumisleksikas võib leida ka pitsilõngade mõõte täpsustatult (E.Yangi järgi):

• Fingering weight (approximately 190 yards per 50 gram ball) ehk 173m/50gr=350m/100gr  ;
• Lace weight (approximately 500 yards per 50 gram ball) ehk 457m/50gr=914m/100gr  
• Cobweb weight (approximately 775 yards per 50 grams) ehk 708m/50gr= 1416m/100gr 
• Gossamer weight (approximately 1,300 yards per 50 grams) ehk 1188m/50gr= 2376m/100gr 

Valikud: segulõng või naturaalne koostis? 

Sünteetilised kiud 

•Kergemad
•Odavamad
•Ei tõmbu kokku
•Soojas vees võivad venida
•Kergemini pestavad

Naturaalsed kiud 
•Lasevad paremini õhku läbi
•Imavad niiskust
•Värvuvad paremini
•Tõmbavad vähem tolmu külge
•Puuvill, lina tõmbuvad kokku
•Vill võib vanuda, “lõtvuda”

Lõngatootjad kasutavad tänapäeval villasortide segamist, väga harvade eranditena võib saada lõnga, mis on nö puhtalt ühest sordist. Villamaterjale segatakse lähtudes nende kiu säbarusest, peenusest, pikkusest, tugevusest ja soojusest ning kindlasti sõltuvalt kättesaadavusest ja hinnast. Villatootjad ostavad materjale lähtuvalt kiu mõõtudest, pikkusest, hinnast. Eraldi sortidena, mitte segatuna, toodetakse meriinot, Islandi, Shetlandi, Bluefaced Leichesteri jm tõugude villast lõngu. Lõngatöötlejad ostavad oma villa tavaliselt kiu läbimõõtu arvestades, ka kiu pikkust ja puhtust arvestades. Nagu enamike proteiinkiududega, mida noorem on loom, seda kõrgemini on hinnatud kiud, mida ta annab. Tihti mainitakse seda toote siltidel. Sealt võib lugeda fine, superfine ja lambswool.

Erinevatest materjalidest (ka sünteetikaga) kiudude segamist tehakse lõnga omaduste parendamiseks. Mida rohkem on naturaalset kiudu, seda kvaliteetsemaks võib lõnga pidada.

• Pehmus, kaunim välisilme: vill + kašmiir; angoora; laama-, kaamelivill 
• Kulumiskindlus: vill + polüamiid; polüester 
• Madalam hind ja kulumiskindlus: vill + polüakrüül 

 Pitsi kudumisel jääb harutatud lõnga taaskasutamine näha. Selle vältimiseks koo alati uuest lõngast (kehtib eriti villase materjali puhul) 

Inimese mugavust silmas pidades on püütud leiutada võimalusi masinpestava villa tootmiseks. Selle asemel, et aretada vähemate soomustega kiude andvaid lambatõugusid, on tekstiiliteadlased leidnud võimalusi kuidas töödelda olemasolevate kiudude soomuseid. Nii sündis superwash villane. Varasemalt püüti seda efekti saavutada kõrge temperatuuriga kiude töödeldes, kõrvetades, mis muutis kiud jäigaks ja karmiks. 5060ndatel toodetud superwash lõngad on ebameeldivalt kraapivad. Hiljem teadlased leiutasid aineid, mis põhimõtteliselt kleebivad soomused kiu külge. Tänapäeval superwash lõngad on nö biopoleeritud. Villa valgendatakse ja eemaldatakse väline rasukiht ning siis töödeldakse ensüümidega, mis piltlikult söövad soomused ära.

Kuna soomused on moel või teisel elimineeritud, on superwash töötlusega lõngal tihedam koostis ja läikelisem väljanägemine, ka värvikindlus võib sõltuda sellest töötlusest. Värvid kinnituvad superwash lõngale paremini. Suurim puudus, mille töötlus võib põhjustada, on vetrumine/venimine. Kuna kiud on kaotanud oma soomused, mis aitavad normaalselt kõike koos hoida, siis mõned superwash lõngad võivad pestes märkimisväärselt venida. Sportlikust huvist võib kududa midagi superwash lõngast ning panna see kuivama märjalt riputades, et näha mil määral see venib.

Kudumismaterjalide töötlustest, mis parandavad kiudude omadusi, nimetaks veel topiliseks muutumise vastast töötlust (antipilling). Selle käigus kiude nö kleebitakse keemiliste vahenditega.Tehisvaike kasutades muudetakse Easy care töötlusega kiud vähemäärduvaiks, koidele vastumeelseiks, kiirelt kuivavaiks ja vormi hoidvaiks. Tavaliselt on märkena juures täpsustus.

Lõngavöö 

• Koostis 
• Kaal 
• Pikkus 
• Soovitatav varraste number 
• Hooldustähised 
• Muu oluline teave 
• Mõnikord siseküljel tööjuhend eseme kudumiseks 

Lõngavööl on informatsioon materjali hooldamiseks. Tihti on see märgitud sümbolitega.
 NB! Hoia lõngavööd alles!

Kasutatud kirjandus:

 Hein, Anne „Tekstiilkiud ja nende omadused“  https://www.tlu.ee/opmat/ku/MLT6040/ 

 Ojaste, Ann „Käsitöölõngad“ http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/105/K%C3%A4sit%C3%B6%C3%B6l%C3%B5ngad.pdf  

 Parkers, Clara „The knitters book of yarn“ 

 Tekstiilikiudude sõnastik ja lühendid https://textile.ee/sektorist/sonastik 

 Tuulik, Diana „Sissejuhatus tekstiilmaterjaliõpetusse“  http://eprints.tktk.ee/154/1/index.html