Ingridi kirjaga sall

Aasta tagasi, natukene rohkemgi, lõpetasin Olustvere kooli. Sellesse aega jäi üks sallimuster, mis on väga ilus ja romantiline ning mida ma olen lubanud kudujatele jagada. Kui ei ole tulist ruttu tagant sundimas, on imelihtne lihtsalt asju ootele panna ja nii läks ka selle kirjaga. Aga täna, lõpuks ometi, siit ta tuleb!

Sall Ingridi kirjaga

Kes on juba vilunumad pitsikudujad, võivad selles sallis ära tunda roosikimbumotiivi, mida kasutasin. See muster jäi mulle kunagi ammu silma kui lehitsesin Shetlandi sallikirjade raamatut. Seda kasutades ma ühtegi salli küll valmis ei teinud, aga nagu mõne lauluga, mis kummitama jääb, oli ka selle mustriga. Mitmel korral mõtlesin ta peale, võtsin aga jälle riiulist raamatu ja vaatasin talle otsa. Kui mõnele mustrile nii palju mõelda, võib juhtuda, et leiad sellele koha ka oma töödes.

Ingridi kirja kokku pannes oli mul konkreetselt mõttes inimene, kes on minu silmis pigemini romantilise laadi riietuse kandja, väga naiselik ja kelle teadmiste varasalv on rikkalik. Kui teadmistest rääkida, siis pean silmas neid, millega õpilased Olustvere koolis rahvusliku käsitöö suunal kostitatud saavad. Ühesõnaga- ma kirjutasin rikkaliku pitsikirja tänutäheks kõige antu eest oma õpetajale Ingrid Uusile ja panin paberile just sellise pildi, nagu ma arvasin temale sobivat. Esimene sall, mis selle mustriga tehtud sai, oli meie kursuse lõpukingiks aasta eest ja otseloomulikult oli see sall ilus tumepunane. Meile, õpilastele, ei jäänud märkamata õpetaja üks lemmikvärve ja kuna see juhtumisi on ka minu praeguse eluperioodi favoriit, siis kududa sellist salli oli puhas mõnu ja rõõm. Kes Ingridit tunnevad, on ju see muster temalik? Ja kes seda mustrit kunagi kuduma hakkab, siis teadmiseks, et kiri on loodud ülimalt positiivsete mõtetega, sisaldab sadamiljon ühikut plussmärgiga energiat.

Salli üleandmine, Ingrid Uus seisab paremal. Värviga läks vist täppi :-P

Mulle meeldivad sallikirjad, mis on üsna "jutukad" st tühja pinda pole teab mis palju planeeritud. Teinekord on sellega oht ka, et sall saab liialt täis kuhjatud. Selle kirja puhul pidin ma tegema mitu versiooni. Üks neist sai nii nupurohke ja tihe, et sall oleks seisnud nagu pulk, teine tundus jälle kuidagi tasakaalust väljas olevat. Kustutamist ja kombineerimist selle kirjaga jatkus, aga ma leian, et tulemus oli vaeva väärt. Kui tavaliselt mu sallid jäävad lõngakulu poolest sinna 80-90 grammi vahele, siis see sall on sajagrammine ja natuke veel pealegi. Nupud, ikka nupud, mis muud!

Olen tihti maininud, et mulle meeldib pitsikirjades püüda leida ja kasutada ümaraid vorme. Lihtsat triipu või rombi teha pole mingi kunst, kiri lopsakalt ümaraks ajada on aga põnev ja keerukas, vähemasti minu jaoks. Mulle meeldib see nuppudest veinjettidest raamistik, mis roosikimpude ümber  lõpuks paika sai. Meenutab natuke vanaaegseid uhkeid tapeedikirju või... midagi säärast mu mõtteis oli. Rikkalikkus, see oli võtmesõna!

Nupusõbrad, romantilised hinged, julged kudujad! Kõigile on Ingridi kiri nüüd kättesaadav ja olen tänulik, kui viitsitakse ette võtta. Rõõmsat vardajooksu! Mustri saad kõige lihtsamini allpoololevale pildile klõpsates, see viib su otse longalangi.com poe mustriostu lehele.

http://longalangi.com/pitsikirjad-pdf/ingridi-kiri