Monday, October 13, 2014

Käsitöökojad üle maa 2014

Kallid sõbrad, käsitöökojad on taas toimumas! Märjamaal on tulemas väga mitmekesine üritus. Minu laua juures saab kindlasti nuppu kududa, sada küsimust küsida ja ka head sallilõnga soetada. Tere tulemast!

Sunday, August 17, 2014

Raplamaa rahvariided Sillaotsa talumuuseumis

Täna veetsin väga õpetliku ja ilusa pärastlõuna Sillaotsal. Raplamaa naised, kes sellealaselt koolitatud ja toetatud, esitlesid enda rahvariidekomplekte. Sellist ilu ja hoolt ei näe iga päev. Komplektid valmisid neil vaid aastaga.
Ajastu kaugeimad rõivad oli Epp Haabsaarel, ehk Loone naisel. Väga-väga lahe komplekt, kus ka väljapoole näha käsitsi tehtud õmblused omasid kindlat kohta. Ta käis asja uurimas ka kaugemal, kui Eestis ja ka tema esitlus oli ajastuhõnguline. Ega pole meil kellelgi lugu varrukast võtta, kus võõrad väed tulevad kodukohta vallutama, kuid rahvas pääseb terve nahaga. Vaat, kus on metalli ja muud paremat kraami! Kõlavööd, nõelakojad ja muu, vaselisi nii et vähe pole!
Seevastu uuema aja esindajad olid kui kolm graatsiat. Õrnad põlled ja õrnad rätid katmas kaapotkleite. Säravad oubid soenguis veel päälekauba.
Tegelikult oli päev lisaks silma nuumamisele igati informatiivne. Reet Piiri ERMist rääkis poolteist tundi just meiekandi rahvariietest ning sellist ettekannet kuulata oli hea. Ikka parem, kui raamatust näpuga järge ajades kaks ja kaks kokku panna.
Sillaotsa Talumuuseum on iseenesest juba põnev koht, kus tuleks veeta terve päev, mitte tunde. Käisin ma nii sepikojas kui linatoas uudistamas. Muuseumi teisel korrusel oli välja pandud paikkonnast kogutud vanemad rahvarõivad, mis eravalduses. Lisaks väga mitmetele Vigala seelikutele olid seal kahed minu jaoks  tähelepanuväärsed käised. Esimesed neist olid vanad, väga vanad linase niidiga tugevale linasele tikitud käised, mille kandja küll miniatuurne pidi olema. Anne Ummalas, kelle valduses need on, oli teinud ka koopiad ja kandis neid uhkusega. Teised käised haarasid pilku oma värvikasutuse, kulla-karra ja tikandi omapäraga. Minu jaoks on see kõik uus maa, ei ole ma käistetikandiga palju kokku puutunud.
Tunnid kulusid kiirelt ja eriti hea oli vaadata Märjamaa ja Vigala naiste põhjalikku ja kena tööd. Pildil siis Märjamaalt pärit riided vasemal ja Vigala paremal. Eks mul ole pistmist mõlemiga, kuigi sünnikoht jääb vastu Kullamaa valla piiri, Märjamaa ja Vigala vahele.
Anneli, tervitused! Kui päris aus olla, ei tundnud esimese hooga mitte äragi. Võid nüüd lotopiletit ostma minna.

Järjest enam hakkab mulle rahvarõivaste ja üldse tekstiilide värviline pool huvi pakkuma. Küllap valgest on küllastumus saabunud. Eelmisel nädalal käisin näiteks indigoga värvimise koolitusel ning mõne päeva pärast on taimevärvide koolitus plaanis. Huvitav, millega see kõik lõppeb?

Wednesday, August 13, 2014

Tellime 100% kašmiirist peenikest sallilõnga!

Ma mõtlesin pikalt, et kas ja kuidas, aga nüüd on aeg käes. Tellime peenikest kašmiirlõnga! Udupehmet ja luksuslikku. Kuna tegemist on väga hinnalise materjaliga, siis seekord on lõnga ettetellimisega nii, et ootan kohe ka ostusumma tasumist. Viimaseks päevaks, mil lõngasoove kogun, on 18.august ja summad peaksid laekunud olema järgmiseks päevaks. Seejärel tellin vabrikust, tavaliselt saabub lõng kolme-nelja päevaga. Ja siis... siis on nautimise ja kudumise aeg!
Pure cashmere/puhas kašmiir
Lõng on valge, mõõdus 2/28 e 1400m/100gr ehk nagu Haapsalu salli lõng ikka. 100 grammi hinnaks on 27 eurot. Kuna see rahanumber on suur, siis ma arvan, et pakun võimaluse tellida  ka 10 grammi kaupa, st kui soovid 80 grammi või 110, anna aga teada. Ei pea olema täpselt 100 või 50 grammi. Kerin Sulle sobiva koguse. Ainus, mida tähele panna on see, et mu kerimismasin ei tee üle 50grammiseid kerasid. See tähendab, et ostes 80 grammi, saad 50- ja 30-grammise toki. 
Lõngasoove ootan meiliaadressile liina.rees@gmail.com
Mis teeb selle lõnga nii eriliseks ja kalliks? Kes mu kursustel käinutest mäletab toda roosat kashmiirikera, siis kindlasti muigab, et kas tõesti pakub Rees õrna ja pudedat lõnga müügiks?! Viimastele ütlen, käsi südamel, see valge lõng ei ole pude, ei ole katkemisohtu kartagi! On vabrikuid, mis suudavad seda ka nii peene lõnga juures vältida ja mul on hea meel, et sellisest vabrikust tellida saan. Muidugi on ta habras, mis kašmiiri puhul on normaalne, aga temast on vägagi võimalik kududa nagu ka juuresolev proovilapp näitab. Nuppe tehes ei pea tagasireal venitamist kartma, kannatab kududa kenasti. Aga ikkagi- milline hind!?!

Kalliks muudab selle lõnga villa päritolu- kašmiirkitselt saab aastas vaid 150-300 grammi jagu kvaliteetset villakiudu! Kitsed elavad tavaliselt kõrgmäestikus, et pehme alusvilla kasvamine oleks kindlustatud ning sellistes oludes ja nii vähese tootlusega villa kasvatada ongi kallis ettevõtmine. Vill on peenema kiuga kui mistahes meriino ning mis peamine- on udupehme. Tõeliselt pehme! Nii ka lõng.

Ma julgen väita, et see pitsilõng on kududes olnud minu jaoks üllataja- ta on mahuline ja lihtsa sõnaga iseloomustades selline... sõrmevahel ümar. Korrutus on ühtlane ja ei ole karta, et varras töö käigus kiudude vahele läheb. Kerides sama kaalukoguse tavalist sallilõnga ja kašmiiri, siis kõrvuti pannes on kašmiiri kera mahulisem, suurem (võrrelduna näiteks siidi kera oleks villasest väiksem, kuna on raske ja sile). Kootud pits sellest lõngast  jääb hästi hoidma st kiud ei ole omavahel libedad ja see on ka ainus vill, mida näiteks on minu käest tugevalt allergilise või tundliku nahaga inimesed küsinud kui siidi kõrval ainuvõimalikku valikut.

Kašmiirlõngast proovitükk, mille ma kudusin ja mis pildil näha, on väljas olnud Haapsalu Pitsikeskuses ning jääb sinna tulevikus ka lõnga müüki toetama. Seda pitsilõnga on kudunud pitsiarmastaja Meeli, kelle käest eraldi küsisin, kas tema soovitaks. Soovitaks küll. Talle meeldis lõng eriti ühtluse poolest  ning Meeli ütles, et lõng "laulis" kududes käe all. Kes pehmet  ja veel pehmemat kudunud, küllap teavad, mida see võib tähendada.

Sõbrad, sellist lukslõnga tellimist ma ei korralda tihti. Õigemini on see esimene kord ja kes teab, millal jälle. Kasuta võimalust. Kui on küsimusi, ole lahke!

P.S. Kes Villa-siidi-kašmiirisegust tahavad ja ootavad, siis seda tellin vabrikust samaaegselt. Ole lahke, soov meilile, nagu ikka :-)

Aitäh!

Thursday, July 31, 2014

Parandatud versioon Raplamaa Sõnumites avaldatud mustrist

Jah, igasuguseid kogemata juhtumisi on viimasel ajal. Üheks kurvaks juhtumiks oli, et 30.juulil Raplamaa Sõnumites sai ühe mustrina avaldatud vigadega versioon, mis ei ole tegelikult läbi kootud. Seega- kulla kudujad, võtke seda palun kui proovi. Vabandused segaduse pärast!

Siin on õige versioon avaldatust: (uus versioon 05.08- parandatud rida nr 9, rida 33)

Et kuidas sellised asjad juhtuda saavad? Hea oleks kõik palava ilma kaela ajada. Või öelda, et poliitikud on süüdi. Tegelikult aga juhtus see, mis tehnikaajastul ikka juhtuda saab- õige dokumendiga koos liiguvad infoühikud, mille oled unustanud, mis on nurga taga vms. See muster, õnnetuke, oli tööversioonina teisel lehel excelis vormistatud tabelis, kus esilehel troonis Raplamaa käiste varrukasuust inspiratsiooni saanud kiri. Ja saates ei pannud ma mitte tähelegi, et ühe lehe asemel kuus toimetuse poole teele sai. Et siis võtke heaks või pange pahaks- täiesti nii värske materjal, et pole läbigi kootud. Kes julge, võtab ette. See muster, mis sallina pildil oli ja mille eraldi veel ajakirjanikule saatsin, jäi aga lehest sootuks välja. Nüüd saan aru küll- ruumi polnud, vale muster oli ju ees! Sellised segadused. Vabandan veelkord!

Valuvaigistiks pakun aga läbikootud mustrit. Todasama, mis pidi seal ainsana avaldatud saama. Too Raplamaa taktiga. Muster jõudis lehte, pilt valmiskootud tükist mitte. Valmiskootud sallil on motiivide vahel kaks rida väiksemad vahed nii kõrguses kui laiuses. Nüüd peaks kõik klaar olema. Pilt on, muster on, jaksu varrastele!


Tuesday, July 8, 2014

Rätt Stina pulmadeks

Mul on rõõm täna taas näidata, kuidas kootud pits elab oma uut, helget elu.
Palju õnne, Stina ja Meelis! Aitäh kaunist päeva jagamast!
Fotod: Hanno Luukaselt
Räti muster pärineb suurest rätiraamatust, kus lõpupoole ka kolmnurkseid rätikuid sees. Väikeste kirjadega rätimuster nimeks. Selline kerge ja kaunis õlakate on pruudile suurepärane- kui ilm nõuab, saab sooja, kuid on ka muidu väga kaunis. No vaadake, milline stiilne noorpaar!
Kudujale on preemiaks tema töö eest rõõm, kui salli saaja jagab oma erilisi hetki. Mitte tasuks, aga preemiaks! Ja see preemia on nii magus, et rahasse ei saa vahetada kohe mitte! Aitäh!

Monday, June 30, 2014

Kadri pulmakleit

Täna jõudsid minuni pildid eelmisel suvel kootud pulmakleidist. Kui nad reas tulid, siis järjest laiemaks venis mu naeratus ja lõpuks võttis õndsalt ohkama.
Selle kleidi saaja leidis mind interneti kaudu. Vesteldes tuli välja aga üks täiesti uskumatu asi- meie vanaemad on olnud oma eluajal sõbrannad! Mäletan küll, kuidas koos mamma Helgaga sai alevis käidud ühes valges majas külas, olin siis selline pisut enam, kui meetrine piiga...

Tänan, Kadri, Sind usalduse eest! See nupurohke ja rikkalik kleit on nii kauni pruudiga  vastupandamatu kooslus. Pikka iga teie abielule!

Rääkigu pildid nüüd enda eest. Fotograafiks Krista Kõiv. Aluskleit: Hanna Korsar


Wednesday, June 11, 2014

Vanade pitside ja Haapsalu sallide kokkutulek

Eelmisel laupäeval külastasin väga hubast ja toredat näitust Kullamaal. Kohalikel on õnn olla sellise toreda kordatehtud käsitöömajaga, et oleks ju patt kogu aeg uksi kinni hoida. Õnnelikud naised! Ja need õnnelikud naised olid võtnud vaevaks tuua kodudest kokku vanad ja veel vanemad säilinud Haapsalu pitsid.
 
Ühesõnaga- varakevadel saime seal majas kokku nobenäppudega, kes Haapsalu salli kudumist õppisid ja nii nagu mu sinnasattumise eest tänan Eglet, olen rõõmus, et ta kirjutas ka mulle sellest vahvast sündmusest. Päris võõrana ma uksest sisse ei astunud :-)

Kohale oli toodud nii mõnigi väärikas sall ja rätt ning kuigi ma ei saanud ajaliselt väga kaua kaeda, oli põnev ning pildimälestus jääb vaadata ka kauemaks. Rättidel ei olnud  päritolulugusid kõrval, kuid nii mõnelegi otsa vaadates võis aru saada, kuidas ta oma elu elanud oli või millal umbkaudu kootud. Oli näha nii käsitsikedratud lõnga kui ülikeerukaid äärepitsi tekitamise viise.  Oli ka uuema aja salle, mis peened ja pitsivahused.
Viimasel ajal olen taas aruteludele sattunud, kustmaalt jookseb piir õige Haapsalu salli ja veel õigema Haapsalu salli vahel. Seda siis tehnilist poolt silmas pidades. Ütleme nii, et sellel näitusel olid väärikad, oma aja reeglite järgi kootud pitsid ja kui pühaks tõeks võtta vaid hetkel kehtiv viimane  raamatutarkus, poleks neist  ükski "kvalifitseerunud". Tegelikkus on aga see, et iga sall on õigena kootud omas ajas, kasutades just siis käibel olnud reegleid, teadmisi ja edasiantud kogemust. Eks ole mul endalgi ju riiulis kirjandust vähemalt nelja eri õpetusega, kuidas  õiget Haapsalu salli teha. Pilte vaadata ja analüüsida on pööraselt põnev, kohapeal lähemalt vaadata ja ka käega katsuda oli veel põnevam.
Siia lisan vaid väga üksikud palad tollest kaunist päevast ja sallide-rättide väljapanekust. Oleks vaid tihemini nii põnevaid üritusi! Nagu muuseum oleks uksed avanud! Tervitused Kullamaa naistele ja soojad tänusõnad!

Sunday, April 20, 2014

Shetlandi mustritega sall

Seda salli kudusin ma suure põnevusega. Kui päris ausalt, siis tegemist on proovilapiga, mis kasvas ja kasvas ja mingil hetkel hakkas tunduma nii armas, et sai salliks vormitud.
Ma olen Shetlandi pitsimustreid ikka suure aukartusega vaadanud ja nii mõnelgi korral alustanud, kuid pooleli jätnud. See on pits, mida ei koo muuseas, teleka kõrvale. Tuleb end kohati vägagi kokku võtta, eriti kui oled algaja. Kudumises ma algaja pole, küll aga Shetlandi mustrite kasutamisel.
Shetland_lace_shawl_byrees
Mis siis on nii erinevat võrreldes Haapsalu sallidega? Kogu töö kootakse ripsis. See tähendab, et kõik read on parempidised. Tuleb tunnistada, et nõnda kudumine hakkas mulle väga hästi käppa ja nii raske on nüüd pahempidi ridu jälle jooksma saada.
Teiseks- kõik mustrid, ütleme siis, et mitte kõik, aga paljud, on kootud igal real. Jah, ka tagasireal ja teinekord võib õhksilmuste järgmisel real kokkukudumine olla päris tülikas. Aga inimene harjub kõigega, seda enam siis kuduja, kes on väga-väga põnevil. Keskosa lihtsasse mustrisse jõudsin lausa armuda,

Shetland_lace_shawl_byrees_3
Shetlandi sallide kompositsioon on midagi hoopis muud kui Haapsalu sallidel. Ka tehnilised lahendused on täiesti teised ja õmblemist pigem välditakse. Kuna ma ei ole veel pisiasjadeni süvenenud, siis ütlen vaid, et selle salli äärepits on kootud põigiti ja kudumise käigus kohe salli külge. Nurkades lahendasin äärepitsile suuruse lisamise küsimuse omaloominguliselt- kudusin lihtsalt nurga kummalgi küljel oleva kuue silmuse kohta 12 rida äärepitsis, st sai tehtud väike krousimine, et äärepits ikka kurvi välja võtaks. Nalja sai muidugi veel, sest külgedel oleks ju võinud äärepitsi kohe keskosaga koos kududa, aga nagu mainisin, idee teha proovilapist sall saabus alles töö edenedes. Ja pikad sirged kududa äärepits silmapidi keskosa külge ei olnud mugavad.
Shetland_lace_shawl_byrees_4
Et mis proovilapp see siis on? On proov kleidile, mida hakkan ühele pruudile kuduma. Olen alati rääkinud, et proovitööd on vajalikud ja neid kududes ei ole end vaja tagasi hoida (mina, varasem proovilapivastane...). Olgu selle suurusega kuidas on, aga kleidi mustrite paigutuse ja mõõtude jaoks pean ma uue proovilapi tegema, sest vardanumber näikse olevat pisut liiga suur. Sedapuhku piirdun küll väiksema proovilapiga, muidu kleidini ei jõuagi :-P
Mustrid Sharon Milleri raamatust Heirloom Knitting

Related Posts with Thumbnails