Thursday, July 31, 2014

Parandatud versioon Raplamaa Sõnumites avaldatud mustrist

Jah, igasuguseid kogemata juhtumisi on viimasel ajal. Üheks kurvaks juhtumiks oli, et 30.juulil Raplamaa Sõnumites sai ühe mustrina avaldatud vigadega versioon, mis ei ole tegelikult läbi kootud. Seega- kulla kudujad, võtke seda palun kui proovi. Vabandused segaduse pärast!

Siin on õige versioon avaldatust:

Sallimuster parandustega

Et kuidas sellised asjad juhtuda saavad? Hea oleks kõik palava ilma kaela ajada. Või öelda, et poliitikud on süüdi. Tegelikult aga juhtus see, mis tehnikaajastul ikka juhtuda saab- õige dokumendiga koos liiguvad infoühikud, mille oled unustanud, mis on nurga taga vms. See muster, õnnetuke, oli tööversioonina teisel lehel excelis vormistatud tabelis, kus esilehel troonis Raplamaa käiste varrukasuust inspiratsiooni saanud kiri. Ja saates ei pannud ma mitte tähelegi, et ühe lehe asemel kuus toimetuse poole teele sai. Et siis võtke heaks või pange pahaks- täiesti nii värske materjal, et pole läbigi kootud. Kes julge, võtab ette. See muster, mis sallina pildil oli ja mille eraldi veel ajakirjanikule saatsin, jäi aga lehest sootuks välja. Nüüd saan aru küll- ruumi polnud, vale muster oli ju ees! Sellised segadused. Vabandan veelkord!

Valuvaigistiks pakun aga läbikootud mustrit. Todasama, mis pidi seal ainsana avaldatud saama. Too Raplamaa taktiga. Muster jõudis lehte, pilt valmiskootud tükist mitte. Valmiskootud sallil on motiivide vahel kaks rida väiksemad vahed nii kõrguses kui laiuses. Nüüd peaks kõik klaar olema. Pilt on, muster on, jaksu varrastele!


Tuesday, July 8, 2014

Rätt Stina pulmadeks

Mul on rõõm täna taas näidata, kuidas kootud pits elab oma uut, helget elu.
Palju õnne, Stina ja Meelis! Aitäh kaunist päeva jagamast!
Fotod: Hanno Luukaselt
Räti muster pärineb suurest rätiraamatust, kus lõpupoole ka kolmnurkseid rätikuid sees. Väikeste kirjadega rätimuster nimeks. Selline kerge ja kaunis õlakate on pruudile suurepärane- kui ilm nõuab, saab sooja, kuid on ka muidu väga kaunis. No vaadake, milline stiilne noorpaar!
Kudujale on preemiaks tema töö eest rõõm, kui salli saaja jagab oma erilisi hetki. Mitte tasuks, aga preemiaks! Ja see preemia on nii magus, et rahasse ei saa vahetada kohe mitte! Aitäh!

Monday, June 30, 2014

Kadri pulmakleit

Täna jõudsid minuni pildid eelmisel suvel kootud pulmakleidist. Kui nad reas tulid, siis järjest laiemaks venis mu naeratus ja lõpuks võttis õndsalt ohkama.
Selle kleidi saaja leidis mind interneti kaudu. Vesteldes tuli välja aga üks täiesti uskumatu asi- meie vanaemad on olnud oma eluajal sõbrannad! Mäletan küll, kuidas koos mamma Helgaga sai alevis käidud ühes valges majas külas, olin siis selline pisut enam, kui meetrine piiga...

Tänan, Kadri, Sind usalduse eest! See nupurohke ja rikkalik kleit on nii kauni pruudiga  vastupandamatu kooslus. Pikka iga teie abielule!

Rääkigu pildid nüüd enda eest. Fotograafiks Krista Kõiv. Aluskleit: Hanna Korsar


Wednesday, June 11, 2014

Vanade pitside ja Haapsalu sallide kokkutulek

Eelmisel laupäeval külastasin väga hubast ja toredat näitust Kullamaal. Kohalikel on õnn olla sellise toreda kordatehtud käsitöömajaga, et oleks ju patt kogu aeg uksi kinni hoida. Õnnelikud naised! Ja need õnnelikud naised olid võtnud vaevaks tuua kodudest kokku vanad ja veel vanemad säilinud Haapsalu pitsid.
 
Ühesõnaga- varakevadel saime seal majas kokku nobenäppudega, kes Haapsalu salli kudumist õppisid ja nii nagu mu sinnasattumise eest tänan Eglet, olen rõõmus, et ta kirjutas ka mulle sellest vahvast sündmusest. Päris võõrana ma uksest sisse ei astunud :-)

Kohale oli toodud nii mõnigi väärikas sall ja rätt ning kuigi ma ei saanud ajaliselt väga kaua kaeda, oli põnev ning pildimälestus jääb vaadata ka kauemaks. Rättidel ei olnud  päritolulugusid kõrval, kuid nii mõnelegi otsa vaadates võis aru saada, kuidas ta oma elu elanud oli või millal umbkaudu kootud. Oli näha nii käsitsikedratud lõnga kui ülikeerukaid äärepitsi tekitamise viise.  Oli ka uuema aja salle, mis peened ja pitsivahused.
Viimasel ajal olen taas aruteludele sattunud, kustmaalt jookseb piir õige Haapsalu salli ja veel õigema Haapsalu salli vahel. Seda siis tehnilist poolt silmas pidades. Ütleme nii, et sellel näitusel olid väärikad, oma aja reeglite järgi kootud pitsid ja kui pühaks tõeks võtta vaid hetkel kehtiv viimane  raamatutarkus, poleks neist  ükski "kvalifitseerunud". Tegelikkus on aga see, et iga sall on õigena kootud omas ajas, kasutades just siis käibel olnud reegleid, teadmisi ja edasiantud kogemust. Eks ole mul endalgi ju riiulis kirjandust vähemalt nelja eri õpetusega, kuidas  õiget Haapsalu salli teha. Pilte vaadata ja analüüsida on pööraselt põnev, kohapeal lähemalt vaadata ja ka käega katsuda oli veel põnevam.
Siia lisan vaid väga üksikud palad tollest kaunist päevast ja sallide-rättide väljapanekust. Oleks vaid tihemini nii põnevaid üritusi! Nagu muuseum oleks uksed avanud! Tervitused Kullamaa naistele ja soojad tänusõnad!

Sunday, April 20, 2014

Shetlandi mustritega sall

Seda salli kudusin ma suure põnevusega. Kui päris ausalt, siis tegemist on proovilapiga, mis kasvas ja kasvas ja mingil hetkel hakkas tunduma nii armas, et sai salliks vormitud.
Ma olen Shetlandi pitsimustreid ikka suure aukartusega vaadanud ja nii mõnelgi korral alustanud, kuid pooleli jätnud. See on pits, mida ei koo muuseas, teleka kõrvale. Tuleb end kohati vägagi kokku võtta, eriti kui oled algaja. Kudumises ma algaja pole, küll aga Shetlandi mustrite kasutamisel.
Shetland_lace_shawl_byrees
Mis siis on nii erinevat võrreldes Haapsalu sallidega? Kogu töö kootakse ripsis. See tähendab, et kõik read on parempidised. Tuleb tunnistada, et nõnda kudumine hakkas mulle väga hästi käppa ja nii raske on nüüd pahempidi ridu jälle jooksma saada.
Teiseks- kõik mustrid, ütleme siis, et mitte kõik, aga paljud, on kootud igal real. Jah, ka tagasireal ja teinekord võib õhksilmuste järgmisel real kokkukudumine olla päris tülikas. Aga inimene harjub kõigega, seda enam siis kuduja, kes on väga-väga põnevil. Keskosa lihtsasse mustrisse jõudsin lausa armuda,

Shetland_lace_shawl_byrees_3
Shetlandi sallide kompositsioon on midagi hoopis muud kui Haapsalu sallidel. Ka tehnilised lahendused on täiesti teised ja õmblemist pigem välditakse. Kuna ma ei ole veel pisiasjadeni süvenenud, siis ütlen vaid, et selle salli äärepits on kootud põigiti ja kudumise käigus kohe salli külge. Nurkades lahendasin äärepitsile suuruse lisamise küsimuse omaloominguliselt- kudusin lihtsalt nurga kummalgi küljel oleva kuue silmuse kohta 12 rida äärepitsis, st sai tehtud väike krousimine, et äärepits ikka kurvi välja võtaks. Nalja sai muidugi veel, sest külgedel oleks ju võinud äärepitsi kohe keskosaga koos kududa, aga nagu mainisin, idee teha proovilapist sall saabus alles töö edenedes. Ja pikad sirged kududa äärepits silmapidi keskosa külge ei olnud mugavad.
Shetland_lace_shawl_byrees_4
Et mis proovilapp see siis on? On proov kleidile, mida hakkan ühele pruudile kuduma. Olen alati rääkinud, et proovitööd on vajalikud ja neid kududes ei ole end vaja tagasi hoida (mina, varasem proovilapivastane...). Olgu selle suurusega kuidas on, aga kleidi mustrite paigutuse ja mõõtude jaoks pean ma uue proovilapi tegema, sest vardanumber näikse olevat pisut liiga suur. Sedapuhku piirdun küll väiksema proovilapiga, muidu kleidini ei jõuagi :-P
Mustrid Sharon Milleri raamatust Heirloom Knitting

Saturday, March 22, 2014

Valge meriino

Kohal ta on ja jagan meeleldi:
*lumivalge
*100% meriino
*mõõdus 2/44 ehk 2200m/100gr
*hind 5,50 eurot 100 grammi + postikulu
*soovid on teretulnud postkasti liina.rees@gmail.com
Suured numbrid mõõtude real ehk lõnga peenus ei ole tegelikult nii hirmutavad. Laias laastus võib öelda, et tegu on Haapsalu salli lõngast poole peenema lõngaga. Kudusin tööproovi ja kui oled harjunud kuduma nö tavalist Haapsalu salli lõnga, siis harjub kiirelt ka sellega. Vardanumbrit soovitan pisut väiksema valida. Kui ma muidu koon 2,75mm vardaga, siis siin on proov tehtud 2,25mm-ga (olen pehmelt kuduja). Minu tehtud proovilt on võrdlusena hästi näha, et meriino läheb kududes vähem karvendama ja no muidugi valge on täiesti lumivalge. Nupud peab aga küll enam kui seitsmekordsed tegema, et mahukad oleksid.
Olen ikka rääkinud, et meriino pitsilõng võib olla väga vetruv ja tujukas. Tõsi, kes pitsi kudunud ja kandnud, arvatavasti ei vaidle vastu ja pesus venib meriinost pits ikka omajagu. See siin on tööstusele mõeldud meriinolõng, mis nii vetruv ei ole. Otsimisele läks jällekord omajagu aega ja ma olen väga rahul, et selle peenema lõnga leidsin. Kohevus tekib temasse pärast läbipesemist, kududes on ta suhteliselt taltsas. Esimesel võimalusel püüan ma ka terve salli sellest teha ning vaadata siis, palju on erinevust käsikudujatele mõeldud meriinoga kandmise seisukohast. Peenike, sile ja väga ühtlase korrutusega on lõng aga küll.
Kui arvad, et lumivalge ja peenike oleks täpselt sulle hää, kirjuta mu postkasti. Praegu on seda lõnga saadaval umbes viie kilo jagu ja uue tellimuseni läheb aega sest... on veel mitmeid uusi sorte tulemas. Ikka valget ja lumivalget, valik pigem sinna viimase poole. Uued lõngad, mida varsti tutvustan, on pigem lukslõngade klassist ja nö tavamõõdus e Haapsalu salli mõõdus (tuleb ka kaks poole jämedamat sorti), see meriino jääb mõneks ajaks kõige peenemaks, mida pakun.

Kui meriinot tahad päriselus näha ja katsuda, oled teretulnud 29ndal Haapsalu Pitsikeskusse, kus keskpäevast hääd ja paremat lõnga tutvustatakse (Anniki Pärnust Lõngaklubiga). Püüan ka muud head kaasa võtta, aga olgu see siis üllatuseks kohaletulijatele. Pakutavat pitsilõnga jätan ka Pitsikeskusse müügile.

Nagu ikka- vardad sõlme!

Monday, March 10, 2014

Püüdliku kuduja suur sall ja teade kursuste kohta

On olnud paremaid aegu, kas teate! Tervisemured ja kuhjunud tellimused on teinud minust viimasel ajal vaikiva netikülastaja. Blogi on väga-väga vaikne, kirjad ootavad pikalt vastamist... Kui, siis vaid FBsse jõuan ja aja, mis lapse kõrvalt jääb, sisustan kudumisega. Kuna ma ei ole ikka saanud end heasse vormi, siis lõpetan ka kursuste pakkumise hetkel ning järgmisel pühapäeval toimuv jääb mõneks ajaks ehk viimaseks. Päris haletsemist just ei vääri, aga loodan, et päike, mis iga päevaga kõrgemalt käib, annab jõudu ja beebi, kes on ikka tõeliselt hea laps, toob sära taas silma.

Vaatan, et viimasel ajal  on käsil suured ja eriti suured tööd. Tõenäoliselt kõige suurema salli oma elus lõpetasin eile hilisõhtul (korra varem olen kudunud ka pea samas suuruses, kuid see on tõesti rekord). Kuna see sall oli tõesti nii meeletult suur, siis sättisin pildistamise meelega mööbli taustale- riiuli otsa, mis vasemal, ulatun ma väljasirutatud käega napilt küünitama. Olgu see pilt siis nö kroonika mõttes, kus näha, et saaja soov on mulle käsuks :-) Palju  puhast ilu läks täna uue omaniku poole teele. Väikese huumoriga mõeldes- ma ei kujuta ette, milliste mõõtudega selle kandja küll olla võib...

Mustriks kohandatud Vene Täht, mis kudujate hulgas on väga popiks osutunud. Usun, et aja möödudes saab näha ka lõpetatud salle, seni võib edu vaid mustrisoovide pealt lugeda.

Tervitusi kõigile, kes ikka siia lugema satuvad ning usun, et tuleb ka neid päevi, kus taas uudiseid ja kudumisrõõmu lahkelt jagan.

Friday, January 31, 2014

Beebitekk Mettele

Suve lõpus, suure kuumuse kiuste, kudusin kiirustades oma tulevasele beebile tekikest. Ei teadnud ma siis, milline pisike sõbrake olema saab või isegi, mis talle nimeks tuleb. Kõhutitena oli ta väga viisakas ja hoidis emmet, ma tahtsin siis samaga vastata ja tegin ekstra pehme ja malbetes toonides tekikese. Kuigi seda sai kasutada vaid mõned korrad, sügis murdis ju peale, on ta mõnus ja pehme ja õrn nagu Mette isegi.
Ma tahtsin kududa midagi kiiresti, sest täiesti ootamatult olid mu käed jäänud haigeks. Karpaalkanali sündroom, öeldakse. Mul oli paar kuud kabuhirm, et kui see seisund jääbki püsivaks, on ka mu kudujakarjäär läbi ja naljatasin, et tuleb minna supermarketisse kassapidajaks. Nali naljaks, tegelikult oli hirmus küll, tõsiselt kohe, aga õnneks rasedusega koos lõppes see häda kätega ja muud hädad, mis asemele tulid on kudujasõbralikumad, kui nii saab öelda. Minust sai selline paras arsti-ukse-tagant-teise-taha-mutt lapse tulles. Keegi ju ei anna garantiid, et enne neljakümnendat su keha lapseootuse kenasti ära talub, kuigi muidu võid hästi fungata. Olgu, aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Kudumisest ikka, kudumisest.

Beebitekikestele on mustreid kindlasti maailmas sadu, aga ma ei hakanud eriti end otsimisega vaevama ja nuputama. Mõtlesin hoopis, et kooks ringselt (vaeva vähem), kooks jämedamast lõngast kui muidu (2/14 valge ja kõrvale lõheroosa 2/28- täitsa paras) ja kooks lihtsalt, kuigi pitsiliselt. Võtsin paberi ette, ühe lihtsa Šetlandi pitsi motiivi ka ja joonistasin kiirelt mustri, kuhu pikkisin ikka natuke nuppe lisaks, kuidas siis muidu.
Too Shetlandi pitsi motiiv on üksikuna kõige lihtsamini tabatav tekikese keskosas, kus neli motiivi jalgupidi keskkohas koos. Vahele siis kergeid sakilisi laineid või midatahes siit välja lugeda saab, peaasi, et voolaks ja ei oleks tiheda kompositsiooniga nagu muidu mu mustrid kipuvad olema.
Kuna beebi oli keset ootamise aega andnud mõista, et tema tuleb siis kui tahab, oli natuke kiirustamist ka. Äärepitsini jõudes olin juba vana rahu ise. Et venitusse jõuab teki panna küll, isegi kui suur kiire peaks peale tulema. Selle teki venitasin raamil, mis oli väga mugav. Enne olin just kootud kleiti vaibale nõeltega pingutanud ja no ausalt, sajakilosena suure keskkohaga oli see pöörane spordipäev. Jah, takkajärgi mõeldes pole nagu hullu midagi, hea endale öelda, et olin viimast korda elus nii paks. Vähemasti loodetavasti...
Kui nüüd kellelgi on tunne, et selline lihtne pitsiline beebitekike on väga isuäratav, siis ma arvan, et miks mitte seda taas kududa. Õrna värvivarjundit saab erinevat tooni peenete pitsilõngadega tekitada ja kui väga kiiret pole, siis on mu postkast soovidele lahti. Kuna Mette on hetkel ikkagi nr 1 mu elus, siis võib juhtuda, et valmimisel tuleb ooteajaga arvestada.
Tekike on 80X80cm (kuid saab ka suuremat kududa) ja materjal pehme villane, kus 10% kašmiiri sees.
Related Posts with Thumbnails