17 päeva veel...

English text below...

Terve tänane päev sai veedetud pealinnas mööda käsitööpoode ja -töökodasid kolades. Kui see nii hirmus mõnus reis poleks olnud, siis küllap tunneksin ka süümepiinu, et kiire kudumine pidi sellise reisi tõttu ootama. Käisime oma Pärnu Käsitööga Tööle grupiga paremates ja veel paremates paikades- Katariina Gildis, Rotermannis, Eesti Disaini vastavatud majas, Meistrite hoovis ja veel paaris heas kohas. Koju jõudsin väsinuna, kuid ühe teadmise võrra rikkamana. Kui midagi teed ja tahad õnnestuda, siis pead sa selle tegevuse vastu tõsiselt kirglik olema! Vot selline tarkusetera tänasest päevast siis.

Et nüüd kleidijutuga edasi minna, tuleks tegelikult natuke tagasi minna. Minna sinnani, kus mul tekkis idee, et üks kootud kleit võiks olla hirmus lahe töö. Mõttele järgnesid kavandid ja oli nädal, kus peas keerlesid vaid erinevatesse pitsimustritesse mähkunud siredate modellidega joonised. Otse loomulikult ei ole minusugune diletant võimeline ühtegi kobedat moejoonist looma, küll aga tegin ma mõningaid tööjooniseid, mille taga tegelikult on ka läbimõeldud materjalid ja osadel proovitud mustrid.

Nine months I visited courses Käsitööga Tööle (free translation may be "With craft to business") and courses will end soon. We all must do something for big  final exhibition. 

My plans are huge! I plan to knit lace dress with Haapsalu shawl patterns. I made some fashion drawings in my own way (sorry, never learned drawing and design) and my plan is going to realize soon. But I have big  problem... There is only 17 days remaining! On May 17 my dress must be finished! 

You can think I´m crazy, but I quit my day job! I have last three days at work and after this I am free as a bird! I leave my office in police station forever and you can find me at home on my sofa with needlework.

Kleidi joonise tegin sellise lihtsa, kuid nagu ikka saab see töö käigus muudetud. Pruunil paberil oleva tööjoonise juures (eelmisel postil natuke näha)  on muudetud see, et rinnaosa all on läbilõige ja mööda kleiti jooksvad rombid asendusid lilletriipudega.

Olgu, ma jutuga enam täpsemaks ei lähe, sest kes küll viitsiks lugeda heietusi ja heietusi ja heietusi ühe mustri üle. Võin vaid öelda seda, et kõik sai läbi kaalutud- materjali iseloom, nuppude võimalik raskus kleidi allosas ja alusmaterjali valik.

Pildil siis näha, kuhumaani olen hetkel jõudnud. Mmmm... ütleme nii, et veel ei suurt kuhugi. Tänase päeva vabandus on esimeses lõigus kirjas :-) Järgnevad kolm päeva olen tööl ega saa samuti kudumisele pühenduda, kahjuks. Need kolm päeva on aga üliolulised- pärast seda olen ma "vaba mees" ja iseenda peremees. Jah, plaan töölt lahkuda on täitumas!

19 päeva veel...

Tänan, kes te viitsite mu pingutust toetada! Eelmise posti tegin täna varastel hommikutundidel ja praeguseks on pisike areng juba toimunud. Ma nimelt olen saanud kleidi nö paberile.

Tööjoonised on tehtud, arvutused ka. Küll on mul aga kahtlused ja kõhklused kleidi allosa suhtes. Kas peale poordi lõppemist sinna midagi lisada või mitte? Tegelikult on selle üle aega veel rahulikult mõelda, sest enne tuleb kümneid ja kümneid ridu servapitsi ja poorti ennast kududa.

Kleidi joonise pildistan homme, et üldse aru oleks saada, mida ma tegema hakkan. Tänane post on siis lihstalt warm-up. Sall, mis laual lebab, on muide ka üks proovilappidest. Ma kohe pidin ta enne valmis kuduma, kui kleidi kallale asun. Olga, tervitused sulle, kui mustri loojale! Nüüd ma võtan sealt motiivi ja panen selle piki kleiti jooksma!

Jah, ja 19 päeva enne näitust ma tean, et allserv algab 640 silmuse loomisest...
:-)))

Taas eksperiment...

Öösiti tulevad vahel väga eriskummalised ja huvitavad mõtted. Kui sa pead töö tõttu üleval olema, siis on huvitavatest mõtetest ka kasu, sest need hoiavad ärkvel. Mul nimelt lõppeb eelviimane öövahetus kohe.

Tuli mul selline idee, et kui eelmisel aastal panin end proovile üheksa nädalat järjest salle kududes, siis sellel kevadel  võiks olla hoopis kiirkudumisega kursuste lõpetamine. Jooksva projektina ja teie kõigi pilgu all.

Kuna viimastel kuudel on juhtunud nii, et palju plaane on tihedalt üksteise järel või samaaegselt töös, siis olen tegevusi edasi lükanud ja paistab, et see hakkab kibedalt kätte maksma. Käsitööga Tööle lõpunäituseni on 20 päeva (!) ja ma ei ole veel oma lõputööd alustanud. Paanika, täitsa õige! Paanika on peaaegu kohal juba :-))...

Sel pildil on algus küll lõputööks tehtud- proovilapid on uhked- aga neist ei piisa ju! Tahtsin valmis kududa midagi suurt.  Midagi hirmus vahvat!! Et see oleks käsitöölisetee alguses selline kena ja priske Pirakas ning jääks inimestele silma...

Mis ma jahun, ütlen siis otse ja julgelt välja, et tahan kududa kleidi! Pitsilise. Õrna. Piduliku. Aga aega on jäänud hirmus vähe. Täna öösel siis mõtlesingi välja, et äkki sõprade abiga õnnestuks...

Viitsite mulle 20 päeva pöialt hoida kui ma teile kogu aeg raporteerin? No mitte kogu aeg, aga paari päeva tagant ju võiks... Kui ära hakkan kukkuma, siis teete kommentaariumis kisakoori ja ma kuulen, ning koon taas... Kuidas tundub, aitate natuke mind motivatsiooniga?

Vabaõhumuuseum on vahva paik

Keset Tallinna linna, põigata mere äärde, võib leida end täiesti teisest maailmast. Rahu ja vaikus, vanad talumajad, teistmoodi inimesed... Mina näiteks ei olnud Vabaõhumuuseumis varem kordagi käinud ja seda vahvam mul pühapäeval oli.

Eile siis oli seal laadapäev. Muude pereüritustega koos ja päris soolase sissesaamistasuga. Võib-olla oli see ka üks põhjustest, miks laadarahulolu müügi koha pealt väheseks jäi- inimesed tulid pigem meelt lahutama. Vaatasin just Isetegija.net keskkonna blogisid ja leidsin, et Must Kitty arvas sama, et muidu armas, aga müügilt niru päev. Kohtas seal teisigi isetegijaid-usinaid käsitöölisi. Noh, ütleme siis nii, et peale jäi ikkagi positiivne noot- aasta esimese laada kohta ilm oli väga ilus (kuigi pisut jahe) ja inimesed toredad. Polnud väga vigagi mitmeid tunde leti taga salli kududa.

Loodan, et õige pea saan teile rääkida juba oma Käsitööga Tööle2 projekti lõputööst. Kuigi lõpunäituseni on jäänud vähem kui kuu, olen ma omadega alles ideede tasandil ja ei ole veel vardaid kerasse löönud. Natuke teeb see rahutuks, aga küllap ma jõuan. Plaanid on nii suured, et ei julge mitte kõssatagi enne, kui midagi käegakatsutavat olemas on. Sõnun veel muidu ära :-)

Nautige kevadet! Lõpuks on ta käes! Ja lehvitan laadalkäijatele!

Varakevadine Muhu ja Saaremaa

Niipalju ma reisilt küll õppisin, et kui käsitööst rääkida, siis ei tohi mitte Muhu ja Saaremaad ühte patta panna! Seda toonitasid nii ühed kui ka teised :)
 
Kui esimese päeva märksõna: märjad jalad välja arvata, siis oli päris lahe! Ja alumine panoraampilt olgu isutamiseks neile, kes veel Muhu muuseumi pole saanud.

Vana hea Muhu huumori tavade kohaselt kostitati meid kõlekülmas kõrtsus esimese asjana jääveega ja siis 50 minutise ooteajaga enne kartulipüreed ja soojendatud poelihapalle. Meie lauas ainsa musta huumori austajana olin mina see, kes vett ka pruukis :-)

A muidu oli vahva ja jäin kahe päevaga saartel rahule. Tubli rahvas elab seal ja Muhu käsitöö värvid mõjuvad kui narkootikum! Ei saa küllalt, ikka võiks natuke veel olla...

Loosimise tulemused selgunud!

Nädal tagasi palusin teilt abi, et saada selgust selles, mida kudujad inimesed tahta võiksid. Tasuks lubasin väikest lõngaüllatust. Tänaseks pean ma vaid imestama, kui tublid on olnud vastajad ja tänulikkusega ütlen, et iga täidetud küsimustik on loonud mulle selgema pildi olukorrast. Vastuseid tuli ligi 200, suur aitäh nende eest!!

See küsimustik, õigemini mõtlemiskoht, on osa äriplaanist, mida tahan  veel enne selle kuu lõppu valmis saada ja kaitsta. Kes mu tegemistega kursis, siis need teavad, et asusin sügisest Käsitööga Tööle2 Pärnu gruppi. Vahvad koolipäevad hakkavad aga kahjuks otsa saama ja see tähendab, et ees ootab ärimooduli lõpetamine ja veel ka käsitöönäitus, millega on mul ambitsioonikamadki plaanid kui äripoolega.

Täidetud küsimustikud andsid mulle selgema pildi ja palju julgustust ehk sügise hakul või vastu talve kutsuda ellu mõned kursused. Otse loomulikult ei ole ma mihkel iga asja ja kudutehnika peale, aga mõnest teemast ma julgeksin juba rääkida küll. Samas ma tean ka mõnda teist usinat käsitööinimest, kes oleksid mihklid jälle teistele teemadele. Niisiis- loodetavasti ei jää need tulemused vaid märgiks paberil ja saan soovijate meilidele saata laiali ka kutseid reaalsetele üritustele.

Loosimisest ei saa ma vahvaid ja malbeid pilte teile näidata, kus õrnroosa lapsekäsi valib sedelite vahelt selle "õige". Ma nimelt olen tööl praegu :-) Aga seda ägedam äkki ongi... Teeme nii, et las ütleb seadusesilm kõrvallaua tagant kaks saatuslikku numbrit ja siis vaatan, kes nende numbrite taga mu nimekirjas on. Nii, tähelepanu! Valmis olla! Jaaa...

Numbrid olid 50 ja 100 ning nende taga peituvad inimesed, kelle meiliaadressid (otse loomulikult ei saa ma neid üleni kirja panna) algavad kombinatsioonidega tee.v....@...... ja kulla3.....@...... Palju õnne teile! Pärast posti netiavarustesse saatmist kirjutan teile kohe, et edasises kokku leppida. Esimesele kenale inimesele paneks teele sallitäie loodusvalget Haapsalu salli lõnga ja teisele kolmnurkräti jagu rohetoonides lõnga.

Tänan veelkord kõiki, kes aitasid mind vastates küsimustikule! See oli minu jaoks väga oluline etapp!