Kootud pruutkleit Shetlandi pitsi mustritega

Foto: Katrin Press

Minu sellesuvine kõige põnevam töö oli kootud pruutkleit, kus mitmed Shetlandi pitsi mustrid sees. See oli tõesti põnev, sest peamiselt ma koon ju Haapsalu pitse. Mis nende pitside vahe siis on? Tehniliselt- Shetlandi pitsid on kootud igal real ja mustripinnad on ripsilised. Et pisutki ülesannet lihtsustada, kudusin ma pinnad siiski siledakoelised ja antagu mulle see andeks. Töö käis ju ringselt ja kes kudunud, teab, mida ma mõtlen.  Salli kudusin ma ka, mis küll pildile ei saanud, oli aga igati "päris". Ripsiline ja põiki kootud äärepitsiga, mis Haapsalu sallidega võrreldes samuti täiesti teine tehniline lahendus. Sallist ma kunagi väga suure põnevusega ka rääkisin pisut.

Foto: Katrin Press

Loodusvalgest villasest kleit, mille kudumise ajal ma ei teadnud aluskleidi valmimisest, sai minuarvates väga kenasti eksponeeritud kollase värvi taustal ja kollane neis pulmades näib üsna kaunis ja kuninglik olevat. Rõõmu värv, kas pole? Pilte nähes tekkis eriline rõõm ja hardus, sest suurejoonelisust ja ilu õhkab neist igal moel. Mulle väga meeldib pulmafotograafi käekiri ja ma leian, et ta on üks paremaid, kelle pilte näinud olen. Teile vaatamiseks pakun küll vaid mõned, aga piltide galerii oli südamlikkust ja ilu täis, uskuge mind. Fotograafiks oli selles pulmas Katrin Press.

Foto: Katrin Press

Kleidile lisaks kudusin nn varrukad, ehk siis väga napi boolero. Kuna villane ei taha palju pesemist, siis olen ikka pruutidele soovitanud kleiti ilma varrukateta. Hooldust pakun ma küll endakootud riietele alati tasuta, aga ikkagi- vähem pestes on kleit kauem kaunis.

Foto: Katrin Press

Kaunid pulmad, võrratud pildid! Ma olen rõõmus, et pruut Külli neid minuga jagas. Aitäh! Südamest veelkord palju õnne ja pikka, kustumatut armastust!

Rätt Stina pulmadeks

Mul on rõõm täna taas näidata, kuidas kootud pits elab oma uut, helget elu.
Palju õnne, Stina ja Meelis! Aitäh kaunist päeva jagamast!
Fotod: Hanno Luukaselt

Räti muster pärineb suurest rätiraamatust, kus lõpupoole ka kolmnurkseid rätikuid sees. Väikeste kirjadega rätimuster nimeks. Selline kerge ja kaunis õlakate on pruudile suurepärane- kui ilm nõuab, saab sooja, kuid on ka muidu väga kaunis. No vaadake, milline stiilne noorpaar!

Kudujale on preemiaks tema töö eest rõõm, kui salli saaja jagab oma erilisi hetki. Mitte tasuks, aga preemiaks! Ja see preemia on nii magus, et rahasse ei saa vahetada kohe mitte! Aitäh!

Kadri pulmakleit

Täna jõudsid minuni pildid eelmisel suvel kootud pulmakleidist. Kui nad reas tulid, siis järjest laiemaks venis mu naeratus ja lõpuks võttis õndsalt ohkama.

Selle kleidi saaja leidis mind interneti kaudu. Vesteldes tuli välja aga üks täiesti uskumatu asi- meie vanaemad on olnud oma eluajal sõbrannad! Mäletan küll, kuidas koos mamma Helgaga sai alevis käidud ühes valges majas külas, olin siis selline pisut enam, kui meetrine piiga...

Tänan, Kadri, Sind usalduse eest! See nupurohke ja rikkalik kleit on nii kauni pruudiga  vastupandamatu kooslus. Pikka iga teie abielule!

Rääkigu pildid nüüd enda eest. Fotograafiks Krista Kõiv. Aluskleit: Hanna Korsar

Shetlandi mustritega sall

Seda salli kudusin ma suure põnevusega. Kui päris ausalt, siis tegemist on proovilapiga, mis kasvas ja kasvas ja mingil hetkel hakkas tunduma nii armas, et sai salliks vormitud.
Ma olen Shetlandi pitsimustreid ikka suure aukartusega vaadanud ja nii mõnelgi korral alustanud, kuid pooleli jätnud. See on pits, mida ei koo muuseas, teleka kõrvale. Tuleb end kohati vägagi kokku võtta, eriti kui oled algaja. Kudumises ma algaja pole, küll aga Shetlandi mustrite kasutamisel.

Mis siis on nii erinevat võrreldes Haapsalu sallidega? Kogu töö kootakse ripsis. See tähendab, et kõik read on parempidised. Tuleb tunnistada, et nõnda kudumine hakkas mulle väga hästi käppa ja nii raske on nüüd pahempidi ridu jälle jooksma saada.
Teiseks- kõik mustrid, ütleme siis, et mitte kõik, aga paljud, on kootud igal real. Jah, ka tagasireal ja teinekord võib õhksilmuste järgmisel real kokkukudumine olla päris tülikas. Aga inimene harjub kõigega, seda enam siis kuduja, kes on väga-väga põnevil. Keskosa lihtsasse mustrisse jõudsin lausa armuda,


Shetlandi sallide kompositsioon on midagi hoopis muud kui Haapsalu sallidel. Ka tehnilised lahendused on täiesti teised ja õmblemist pigem välditakse. Kuna ma ei ole veel pisiasjadeni süvenenud, siis ütlen vaid, et selle salli äärepits on kootud põigiti ja kudumise käigus kohe salli külge. Nurkades lahendasin äärepitsile suuruse lisamise küsimuse omaloominguliselt- kudusin lihtsalt nurga kummalgi küljel oleva kuue silmuse kohta 12 rida äärepitsis, st sai tehtud väike krousimine, et äärepits ikka kurvi välja võtaks. Nalja sai muidugi veel, sest külgedel oleks ju võinud äärepitsi kohe keskosaga koos kududa, aga nagu mainisin, idee teha proovilapist sall saabus alles töö edenedes. Ja pikad sirged kududa äärepits silmapidi keskosa külge ei olnud mugavad.

Et mis proovilapp see siis on? On proov kleidile, mida hakkan ühele pruudile kuduma. Olen alati rääkinud, et proovitööd on vajalikud ja neid kududes ei ole end vaja tagasi hoida (mina, varasem proovilapivastane...). Olgu selle suurusega kuidas on, aga kleidi mustrite paigutuse ja mõõtude jaoks pean ma uue proovilapi tegema, sest vardanumber näikse olevat pisut liiga suur. Sedapuhku piirdun küll väiksema proovilapiga, muidu kleidini ei jõuagi :-P
Mustrid Sharon Milleri raamatust Heirloom Knitting. 

Haapsalu sall Ingrid Rüütli kirjaga IRL

Eelmise postituse sall sai imekaunile kandjale, kes abiellus aasta lõpul. Palju õnne ja pikka kooselu! Ma olen rõõmus, et pruut andis loa pilte ka siin näidata. Fotograafiks Valmar Voolaid. Talvine pruut, lihtsalt imekaunis, kas pole?

Foto: V.Voolaid Sall Ingrid Rüütli kirjaga

Foto: V.Voolaid

Haapsalu sall pööratud piibelehe mustriga- Egle pulmasall

Kliendiga suhtlemine võib olla mõnus ja südantsoojendav tegevus, olen seda korduvalt rääkinud. Kui Egle soov minu postkasti saabus, oli selge, et ta on väga tore ja teadlik sallisoovija. Minu rõõmuks ka tulevane pruut (oi, mulle nii meeldivad pruudid, kes oskavad ka rahvustraditsiooni hinnata ja enda kaunisse päeva miksida!)  

Aitäh Eglele, et ta oli nõus ka oma tähtsa päeva pilte jagama. Fotograafiks oli Eduard Laur, kelle töid vaadates tundub maailm ainult ja ainult imekaunis paik olevat!  Palju õnne ja pikka iga Egle ja Indreku abielule!

Stiilse pruudi rätik ja võitlus alanud talveunega

Augusti lõpupäevil kudusin ühe kolmnurkräti. Kuna vihjasin, et tegemist on rätiga pruudile, eks siis oli neid, kes arvasid, et ma endale kudusin. Aga oh ei, ma jõudsin enne enda pulmi väga produktiivsena katta ka teisi pruute :-) Tegelikult oli see aeg, kus ma jõudsin üldse kuidagi väga palju...

Selle pildi eest võlgnen tänu pruudile ja pruudi emale Üllele. Tänan, et vajalikul hetkel meelde tulin ja tundub, et rätt täitis oma ülesande kenasti. (Brr, tegelikult tuleb mulle meelde, et see nädalalõpp oli ekstra tuuline ja niruvõitu...) Kuna ma teadsin, et tegemist ei ole nö tavalise pruudi katmisega, siis seda põnevam oli kududa. Okei, värvida tegelikult. Ka minul käis enne pulmi mitu korda peast läbi mõte, et abielluks mustas. See ju nii šikk värv! Otsustasin siiski mitte pulmarahvast ehmatada ja valisin sügavama punase, mis samuti jõuline ja kena toon, kah minulik. Sellel pildi on muide minu lemmikdetailiks pruudikimp. Jube äge, kas pole?

Postituste vahed selles blogis on häbiväärselt pikad. Ma tahaksin, et nõnda poleks, aga põdesin hiljuti just muudele tervisehädadele lisaks täielikku arvutimürgitust. Ma ei tea, kas päris nii võib öelda, aga tegemist oli tõsise stressiga. Mingil hetkel tundus tehnika olevat vaenlane ja muu maailm nii ähvardavalt pealetükkiv läbi ekraani, et hakkas imelik. Suur osa enda käsitööde turundamisest käib ju üle interneti ja paljud sõbrad on just sel moel mu kõrval. Mingil hetkel ma avastasin, et kuna meie arvuti taga on mitu kasutajat (mehe oma läks vanaduspuhkusele ootamatult), siis ma ei saagi löögile kui isu oleks ja mingil hetkel avastasin, et olen meile unustanud vastata ning see ajas veel ekstra närvi  jne jne Olid mingid nädalad, kus ma sõna otseses mõttes tõmbasin end kerra, urisesin arvuti peale, pistsin tableti keele alla ja hakkasin kuduma. Ei, tablett oli muidugi igati legaalne ja sisaldas peamiselt vitamiine ja mineraale, aga urisesin ma küll. Tundub, et praeguseks on arvutimürgistus möödumas ja ma olen jälle maailmaga valmis suhestuma. Vahepealse kudumismaratoni tulemuseks olid mitmed sallid ja üks suurrätt. Kesse usub, kui pilte pole? Saab, pilte saab, aga omal ajal :-)

Kuna varsti on lähenemas suur juubel, 100., siis ma olen mitmeid mõtteid selle ümber mõlgutanud. 100 tähendab siis seda, et tulemas on õigepea sall number 100! Jah, ma pean arvet ja aja jooksul on arvepidamine muutunud kaunis täpseks, sest vahel tahetakse tehtud töödest kordusi. Mõlgutatud mõtted on sellist kokkuvõtlikku laadi, ette- ja tahavaatavad ja vahel ka filosoofilised või siis isegi õelad. Vääriks ehk kajastamist? Täna näiteks mõtisklesin eeskujude üle käsitöömaailmas ja olude sunnil ka käsitöölise palga üle. Esimene teema oli muidugi lõbusam kui teine. Mulle on  kogunenud koju päris palju käsitöist kirjandust, mida olen maailmast kokku ostnud. Mõtisklesin ka sellest, et miks mitte refereerida põnevamaid loetud osi ja tarkuseteri. See mõte tuleb juba pikemat aega taas ja taas meelele.

Annaks nüüd kudujumal, et uuesti arvutiallergiat peale ei tuleks! Onju. Milleks blogi pidada, kui sinna midagi ei kirjutata? Siis võiks kudujumal lõpetada ka selle polaaröö või pool aastat kestva päikesevarjutuse, misiganes ta nimi ka poleks, et saaks natukenegi pildistada. Tiba lundki võiks ju abiks olla.

Kaunis pruut Kadri Krooniprintsi mustris Haapsalu salliga

Mina teadsin, et sall läheb fotoseeria tegemiseks. Kudusin mõnuga Kroonprintsi, nina mustris :-) Aga vat mis välja tuli- Kadri hoopis abiellus selles sallis! Kaunis ja tore üllatus. Palju õnne pruudile ja pikka iga abielule!
Nii tore oli lugeda ja vaadata Kadri pildireportaaži tollest imelisest päevast tema blogis. 

Fotod: pruut Kadri blogist http://www.meisterdaja.blogspot.com/
Pildistas: Kadri Kalamees, http://www.kadrifoto.com/