Asjad saavad valmis, kui neid teha. Tõsi ta on. Kampsunit, mille ma omas mõttes "klassikaks" ristisin, tegin ma vahelduva eduga pikalt. Vahepeal lõppes inspiratsioon, vahepeal tulid kiired ajad vahele. Nagu ikka.
Tegelikult on see esimene kampsun, mille lõike konstrueerimise ja selle järgi kudumisega ma täiesti rahule jäin. Arvutused said ka peaaegu sajaprotsendiliselt täpsed. Mõnus!
Nagu näha, on ta mannekeenile suur. Peabki olema, sest uus omanik on kampsuni mõõtu, küll aga mitte mu mannike. Õlajoon, puusajoon ja kaenlaaugu kahandusedei tule sellelt pildilt küll esile, aga nad on olemas. Ja mis peamine- õiges kohas!
Ainuke mõõt, mida ma ei taibanud uuelt omanikult võtta oli see kõige tähtsam - kui kõrgel asub vöökoht, kus peaks kurvikalt natuke kahandama. Lõiget joonistades tundus, et on ikka naeruväärne olukord küll. Mida teha, kui vahemaa kuduja ja kampsunisõbra vahel on hiiglapikk?... Õnneks panin ma sellise Harju keskmise paika, mis ka sobis.
Kudusin üle pika aja maavillasest, mis oli imemõnus ettevõtmine. Öeldagu mis tahes, et kare või nii, aga mulle meeldib maavillasest kududa! Meriino, mis kanda on hää, ei eruta mind kui kudujat üldse nii palju. Muidugi on ka variant, et ma ei ole piisavalt palju seda oma sõrmede vahelt läbi lasknud. Äkki hakkab veel meeldima ;-)
Kampsuni muster on pärit ajakirjast Sabrina. Kui ta mul kudumise käigus kindlasse kohta pannes ära poleks kadunud, siis oleks ka numbrit öelda, aga jah, mis läinud, see läinud. Mustrist tegin muidugi veel oma versiooni. Kasutasin seal olnud detaile, aga paigutasin nad siis selliselt, nagu arvasin paremini kandjale ja lõikele istuvat. Mõned palmikud vahetasid asukohta ja juurde tuli nö kanaihu-mustri osa. Kandid said ülilihtsad, soonikut ei tahtnud proovima hakatagi.
Nüüd kui "klassika" on valmis saanud, on natuke kahju, et selline mõnus töö otsa sai. Püüan endas maha suruda mõtet, et teeks veel ühe. Praegu on liiga palju pisikesi või siis tähtsamaid asju vaja teha.
Pärast seda, kui "klassika" oli usinalt kokku õmmeldud st peaaegu valmis, sattusin ma väga õpetliku jutu peale, mida oleks kasulik olnud enne konstrueerimist vaadata. Kudutarkuse nime alla olin ma selle blogi enda jaoks juba ammu salvestanud. Uurige ka, seal on väga palju, mis vajab kahe kõrva vahele panemist ;-)
The Christmas Mitten 2: Stitching Tips & Bands 1 – 5
13 hours ago
3 comments:
Ojaaaa, techknitting'ut loen mina ka, juba ammu. Ju sobib selline lähenemine mu matemaatikutaustaga ka ;) Kursusi andes pean end pidevalt vaos hoidma, kui kukun kursuslastele ringi ümbermõõte ja Pythagorose valemeid loopima...
Palmikud, oi kuidas nad mulle meeldivad. Võrratult ilus kampsun ja ausalt öeldes ei kujuta ma soonikut sellel kampsunil ettegi. Just selliselt on nii õige!
Võrratult suur ja mõnus kudum!!!
Post a Comment