Lapsukesed laia maailma

Võtan aastat kokku. Head ja halvad asjad saavad ritta pandud. Headest asjadest on mul rõõm teatada, et Ravelrys on olemas juba mõnda aega lehekülg minukirjutatud sallimustritega.

Rees Ravelrys

Idee uusi sallimustreid teha tuli nagu head asjad ikka, juhuslikult. Sirvisin pärast ostmist  Pärnu linnas kohvikus Muhu Mustrite raamatut ja kuna ma olen ikka lootusetult rikutud, siis hakkasid Muhu männad ja muud vahvad asjad kohe kangastuma pitsikirjana. Mõte hakkas liikuma. Elu on näidanud, et kui millestki ikka väga oled sisse võetud, siis lihtsam on kohe ilma piinlemata järgi anda ja nii nad tulema hakkasid. Pitsikirjad inspireerituna geomeetrilistest mitmevärvilistest mustritest. Mõni detail värvilise mustri juures hakkab silma ja püüan selle siis pitsi panna. Uskuge, see on päris haarav ja lõbus tegevus.

Uute mustrite avaldamine nõudis minult ka prasjagu julgust. Ma olen aeg-ajalt enda vastu päris nõudlik ja kuna ma hindan väga kõrgelt neid, kes midagi nullist loovad, siis mõtlesin ikka mõned head korrad, kas uusi mustreid on vaja. Jõudsin mõttega sinnamaani, et miks ka mitte. Kuna ma ei kiida heaks neid tegijaid, kes lisades mõnest vanast ja vähetuntud pitsiraamatust leitud motiivile nuppe end autoriks nimetavad ja pikalt  loomepalangutest pajatavad, siis võtsin rahulikult. Esiotsa nimetasingi neid "tõlgeteks" ja neid muudkui kogunes.

Mingist hetkest hakkasid mõned motiivid niivõrd meeldima, et mängisin nendega kohe mitme salli juures. Mul on mustreid kaustikusse kribatud umbes poolesaja jagu ja aegamööda koon neid läbi, et näha, kas mõte, mis paberil, on ka sallina hea. Õnneks on mul ka abilisi.

Mustrid on tihedad, rikkaliku kompositsiooniga ja tundub, et nupurohkusest ei saa ma kuidagi mööda. Need ju annavad Haapsalu pitsile selle õige vurtsu, või mis? Mõeldes algajatele on tulemas ka lihtsamaid salle.
Iga salli juures on tegelikult oma vahva lugu ka. Tulevikus saan neid kindlasti pikemalt tutvustada. Lisaks on mul tagavaraks veel kolm mustrit, mis kootud ja kirja pandud, hoian aga saladuses. Veebruarini. Kui aeg käes, küll siis räägin :-P

Et mitte lihtsalt siin eputamisnoodiga esineda, teen superalet- pakun kuni vana aasta viimase minutini neid PDF-formaadis olevaid mustreid  kudumiseks vaid ühe euro eest tükk. Kirjuta sulle meeldiva sallimustri nimega meil postkasti liina.rees@gmail.com 

Tänasest on ka avatud blogi mustrinurgake, kust leiate needsamad mustrid linkidena Ravelrysse. Igale kudujale püüan vajadusel nõuga toeks olla.

Paberist (jõulu)kaunistused

Vana arm ei roosteta ja nii ei saa ma kunagi külmalt mööda minna, kui näen paberi nutikaid taaskasutusvõimalusi. 

Foto: http://www.allthingspaper.net/2012/11/artichoke-lantern-centerpieces.html

http://www.zipper8lighting.com/product-catalog.html

Teine laagripäev Sulul

Teine laagripäev oli Sulul tegelikult see, mis mind kindlalt kodunt välja meelitas. Ma tahtsin nimelt teada saada, kuidas see vaseliste tegemine ikkagi käib. Käsitööga Tööle seltskonnas oli kahel aastal kaks koolitust, aga nagu saatus ikka vahel nöögib, võttis ta nöökida just mind ja just nii, et mõlemast koolitusest ma ilma jäin ja vaatasin siis kadedusega, kuidas grupikaaslastel põnevad ja vahvad metallvidinatega asjad valmima hakkasid. Eks ma omas põhjalikkuseihaluses ootasin ka sellest korrast enamat, aga nagu selgus, ei ole vaseliste tegemine mingi kõrgem kunst ja superpilotaaž. Lihtne ja vahva tegevus hoopis. Nende kasutamine käsitööde juures on hoopis see, mis kunstist kunsti teeb.

Pole midagi parata, saladuseks see vist jääbki, kust said vana aja meistrid oma traadi. No kujutad sa ette 11ndat sajandit ja tolleaegseid tehnoloogiaid- kuidas see peenike ühtlane traat tekitati ei osanud ka Maarja Jõevee pakkuda. Maarja rääkis teise teemana ka klaashelmekeedest ja nende tegemisest-kandmisest.

Õpetaja Maarja Jõevee ja usinad helmekeedemeisterdajad

Kuigi ma algul arvasin, et pigem koon ja vaatan teiste tegemist pealt, siis ei suutnud ma vastu panna ja tegin endale ka kauni helmekee. Ilusaid ehteid lihtsalt hakkas esimese seltskonna lõpetanute käte vahelt tulema ja edevus ei lasknud mul enam kududa. Päeva lõppedes oli nii armas vaadata, et enamusel olid lipsuga kaunid keed kaelas. Üldse oli teise päeva pärastlõuna väga töine. Ja töö teadagi kaunistab inimest. Nii me siis müttasime seal- usinad ja ilusad.

Õhtuks tuli poolikud asjad suurest saalist läbipaistva katusega tuppa kolida, sest tulemas oli kontsert. Valges toas sai kõigile külalistele vaatamiseks välja pandud mininäitusena meie käsitöid ja naersime ka, et näha saab elus käsitöötegijaid, mis mitte väga igapäevane vaatepilt enam pole.

Päeva lõpetas südamlik ja liigutav kontsert Kristiina Ehinilt ja Sofia Joonsilt. Vormsi perestroika. Võttis kohati ka silma veele ja mitte ainult minul. Oli väga mõnusa ja mitmekihilise tekstiga jutustus, kus põimusid lood inimestest, fantaasiad pillide hingeelust ning ajalugu. Kuna Kristiinal oli tol päeval ka sünnipäev, siis tundus, et üllatusena tuli talle suur lillekimp ja tee-kohvilaud koos koogiga kõigile kontserdil osalejatele. Mina hakkasin aga sel hetkel juba koduteed veerema, sest päevad paradiisis olid läbi ja kohustused kutsusid.

Kiirreportaaž Sulu külast

Esimene Wäega Wärgi korraldatud Pärimuse Päevade laagripäev õhtul ja võib öelda, et tiba targemana kodus tagasi. Palju rõõmsamana igal juhul, sest läksin sinna tõsise sooviga end maha laadida. Oleks küll olnud võimalust jääda ööbima, saunatada, trallida lõõtsapilli saatel ja minna kell viis hommikul näiteks kalale, aga seekord jäi see minust tegemata. Kohustused kodus, mis muud, aga homme lähen taas.

Tänane päev algas peale tutvusmisringi kohe hooga pihta. Kes tikandimaterjale valima ja kavandama, kes Etnoehte Merlini (ja abilise) korraldatud õpituppa. Pildil on Merlin vasemal- tubli naine, kes ei peljanud Tartust kohale tulla ja toetava sõnaga algajaid innustada. Kui ma ausalt ütlen, siis ega mul haamriga toimetamine väga hästi välja ei kukkunud, aga tulemuse üle ka ei nurise. Esimese korra kohta punslit hoida polegi tulemus väga paha, eriti kuna ma pidin kogu aeg mõtlema, et mitte sõrmedesse lüüa- need ju mu leivateenijad. Defektid muutsime ühisel nõul efektideks :-)

Sulu Külamaja on üks päris põnev ja kaunis maja. Ausalt öeldes ma midagi erilist ei osanud oodata, keset põlde ja vaikuses, aga eurorahad teevad imet, ma ütlen! Kenaks kõpitsetud maja, vahva läbipaistva katusega kõrvalruumiga ja täiesti tip-top köögiga oli meile toredaks tööpaigaks. Kui ühes ruumis hakkas pisut hämar, tuli lihtsalt teise ruumi kolida ja ruumipuuduse üle ei pidanud kurtma.
Tikkimisega me veel lõpule ei jõudnud. Paljud võtsid suure ja põneva töö ette. Minu pisikene kortskotikene, mida alustasin ja mida tehes kirusin, et sellesse mu silmad jäävad, kuram küll, ei ole veel eriliselt ilmekas. Ehk homme on juba midagi näidata. Pildil on kõik päris töökad, kas pole? Ja seda päeva lõpus...

Vaikse ja pisut uinutava tikkimismaratoni lõi elevaks teade, et aitab tikkimisest, titetegemise aeg on nüüd käes! Ja ei mingit pimedas ja teki all varianti, ikka kohe ja kõik koos! Tegelikult oli see osa päevast mu lemmik- kui tohutult kiire ja nutikas lahendus väikese koguse kangaste ja vaid linase niidi ning tupsu vatiini abil! Titetegemise teooria Eve Burmeisteri poolt ettenäidatud, läks meisterdamiseks lahti. Pildil on Eve see, kel roheline rätik ja keda kõik kuulamas.

Tited ise olid Vepsa päritolu kaitsemaagias kasutatavad nukud, mida tehes võiks tähele panna, me naistega isekeskis arutasime, et pea oleks ikka suurem kui rinnad. Ei nõela, ei õmblusi, mässi vaid ja rõõmusta tulemuse üle. Pildil Eve tehtud nukud, keskmine siis lõpetet- kenasti rätt peas ja puha. Mina kinkisin enda nuku oma mehele ja huvitav-huvitav, ta ei lükanud seda mitte tagasi.

Homne algab vaseliste meisterdamisega ja tõotab tulla ka põnev ja tegus päev. Näete siis- käsitööline puhkab stressi välja... käsitööga ja on jube õnnelik.

Mõtteid Tartust

Foto: www.lmk.ee

On ikka vahva, et tänapäeval värsked mõtted ja kaunid pildid läbi õhu ja juhtmete otse minuni jõuavad. Lehitsege Lehtrit, imetlege Lehtrit!Teinekord on väga hea näha kaugemale, kui omaenese ninaots...

Mina sean suuna Tartusse kuu aja pärast. Kevades hakkame Haapsalu salli tarkusi tudeerima. Kes tahab, lööge kampa!

Taaskasutus üllatab

Foto:  Fairytea poest Etsys

Vaadates Etsys asju taaskasutuse nurga alt tabas mind hetkeks hämming. Nii palju naljakaid triibumantleid džempritest, kõigil torujad kapuutsid küljes... Müüakse ja ka ostetakse. Suure raha eest ja hästi, tundub isegi.
Huvitav, kas ma olen maha maganud mõne multika või filmi või muu teema, kust selline asi on popiks saanud? Või on siis tegemist ühe edulise müüja plagieerimisega, kes kunagi essa oli? Ehk on jalgratta leiutanud korraga ja igaüks omaette kolme aasta vältel terve seltskond tublisid õmblejaid? (Sel juhul on huvitav, kuidas küll korraga kargab pähe kõigile säärane kapuuts). Või on siin midagi sarnast nagu eestlasi tabanud "satsisallifenomen"? (Ausalt, pole ühtegi tein´d ja ei tee kah)
Igatahes vahva värvipillerkaar pea neljasaja mantli näol tegi tuju heaks. Olgu, kõiki küll ei viitsinud üle vaadata, pärast viiendat lehekülge oli mul suu kõrvuni ja tekkisidki need küsimused. Sest taevake küll, millised mantlid ja millised kapuutsid!!??

Inspiratsiooniks: Karen Bit Vejle

Mind tavaliselt väga lihtsalt ei paelu. Eriti kui on kiired ajad. Praegugi peaksin ette valmistama homset Haapsalu salli kudumise seltskondlikku üritust, aga olen selle asemel hoopistükkis lummatud ühest Taani naisest ja tema kääridest. Täiesti juhuslikult sattusin infole tema näitusest ja nüüd olen ma juba ei tea kui kaua lapanud pilte, imestanud ja imetlenud, vaadanud ta töid jne jne.

Tahtmine sellisel moel luua meie põrgukiiruse ajastul... mm, imetlusväärne! Allolev pilt on näiteks temapoolne tõlgendus Tšaikovski helitööst, mis loodud 1923. aastal. Kasutatud on 5X1,2m paberit ja kahte inimkätt.

Photo: http://www.flickr.com/photos/49376725@N08/sets/72157623949410242/

Karen Bit Vejle Flickri konto
Tema koduleht

Huvitav, milliseid taieseid mina sel moel looksin? Olen täna vaid Aerosmithi kuulanud. Paar tundi ja volüüminupp  põhjas :-))

Nautige valgeid pilte, sest lund ja valget pilti aknast loota oleks vist palju...

Taaskasutuslaupäevak Pärnus

Ma arvan, et enne jõulusagina algust on paras korraks aega maha võtta ja pisut mängida. Mängida... miks mitte ka omakasu silmas pidades. Võluda kasututest kangajuppidest kauneid lilli ja paberipahnast käevõrusid. Ja nendega end siis ehtida või neid kingina jõuluvana kotti poetada.

See mõistukõne tähendab nüüd seda, et laupäeval 26.11 kell 14.00 olen ma Pärnus Lõngastuudio poes (Akadeemia 9) ja räägin ära kõik kasulikud nipid, mida pean silmas kangast lillede ja paberijääkidest käevõrude tegemisel. Tulla võivad kõik, olenemata vanusest ja soost, täpsema info ja koha lauataga kinnitab Lõngastuudio perenaine. Registreeri end telefonil 56563248 või longastuudio@gmail.com. Kui tahad, võid võtta kaasa lemmikkangast, aga võid tulla ka kaks kätt taskus. Kohapeal on kõik vajalik olemas! Kui tahad, meisterda kaasa, kui ei, no siis veereta niisama pöidlaid ;-)

Allpooltoodud pildid on näiteks teemadele, millest räägime. Lisaks sellele näitan ma vähemalt kolmel eri moel kangast õite tegemist ja ükski neist ei ole nö tavaline organza kärsatamine! Neilt kursustelt saad ikka midagi enamat.

 

Korteriinimese loomaarmastus

Olgu, mul on tegelikult kass ka, aga vahel võib mängida arvuti ja mõtetega... Minu esimene lemmikute nimekiri Etsys.

Poodi ennast luban täita ja täiendada nüüd tihemini. Eestlastele kehtivad sõbrahinnad st ära asja ostukorvi pane, kirjuta enne mulle ;-) Jõul pole kaugel, mine loe kalendrist päevad ära, kui ei usu.

Loomad minu elus...

Prügikastielu...

Leidsin Tisain Ongi Ökodisain blogist üle ülimalt südamliku loo, kuidas elu prügikastis võib nimetada lausa kvaliteeteluks. Mulle, kes ma ikka ja jälle tulen tagasi prügi juurde, oli see väga südantsoojendav (viska pilk mu Etsy-poodi, sealt peale rämpsu palju ei leiagi). Kui mul ükskord neljandal korrusel elamisest üle viskab, siis kaalun alternatiivi...
Vaadake ise, missugune võib üks prügikastielu olla :-)

Teeme rämpsust ehteid!

Brokaatkangast helmes (kanga päritolu: kaltsupood) kaelakeena

Suured  tervitused kursuslastele, kes täna Midrimaa lasteaeda kogunesid ja kellega veetsime koos kaks tundi pudeliroose meisterdades. Tublid olite, aitäh!

Nagu lubasin, mõned lingid:

• Pudeliehete tegemine Craftwerki lehel
• Kole-ehted ehk minu sõnumiga käevõrud Craftwerki lehel 
• Suurepärane plastikunstnik GULNUR OZDAGLAR

Pisut teistmoodi ehteid...

Ana Hagopiani kaelaehe

Suvel on ikka rohkem liikumist ja poodides ning laatadel käimist. Täna Pärnus Eesti disaini ja taaskasutuspoodi Vabrik külastades tulin mõttele, et mul on tekkinud vist eheteallergia. Ei, mitte et ma kanda ei kannataks, vat vaadata ei kannata vahel hoopis!

Ehetel nimetatud poes ei olnud mitte kui midagi viga, täitsa okei ehted olid tegelikult. Nad lihtsalt vallandasid hetkega mõtte, kus meelde tulid hoopis need meetrite ja meetrite, no vaat et kilomeetrite pikkused suvised laadaletid, kus sarnased ehted müügis. Tooraine kõik "ühest kohast", disain- on, nagu ta on...

//Ma tean, et nüüd on neid, kes hapult muigavad, et vaat kus jutupaunik, ise tegi ka ehteid ja mitte vähe. Eks ma teen neid praegugi... Aga enda õigustuseks ütlen, et minu ehetes olid ja on peakohal ikka isetehtud helmed ja detailid, mis pole teps mitte samasugused kui naabrineti ehetes//

Tänase posti eesmärk ei olnud nüüd ehteseppi vihale ajada, üldsegi mitte. Hingake sügavalt sisse, lugege kümneni ja andke mulle mu allergiareaktsioon andeks!

Täna ma juhataks hoopis ühe ehtekunstnikuni, kes kasutab materjalina paberit (mu vana arm, midagi pole teha) ja kelle tööd on absoluutselt vapustavad! Ana Hagopian, olge lahked! Minge vaadake galeriisid tema lehel.

Ana Hagopiani kaelaehe

Vähemalt minul tekkis hetkeks tahtmine näha selliseid ehteid meetrite-meetrite jne pikkusel letil reaalis. Et siis vaataks, kas tekib allergia...?!

Hansa läbi, vaja tööle hakata...

Kuumuse kiuste jäin ellu. Koju jõudes, pärast kosutavat väga külma vanni hakkas mõte liikuma töiseid radu pidi. Järgmisena tuleb minu varrastelt beebi ristimiskleit Sharon Milleri mustriga (kuid kindlasti minupoolsete kohandustega ja palju õhulisema materjalivalikuga).

Foto: Ravelryst sticksnstring´s

Kuna muster on tänuväärselt rikkalik, siis leidsin veel midagi palju isuäratavamat, mis sellega kootud on...

Foto: Ravelry foorumist Jennica´s Angel

7 päeva veel...

Päris lootusetu mu pingutamine pole, aga jooksen ajaga võidu. Lisaks kudumisele tuleb mul kirjutada lõpuni äriplaan, mida reedel kaitsta ja selle seitsme päeva sees on ka üks koolipäev.

Aga pool kleiti on tegelikult kenasti valmis saanud. Kahel päeval olen kudunud väikeste vaheaaegadega kummalgi päeval  kümme tundi ja see ei meeldi mulle tegelikult üldse. Töövahend (ehk siis ma ise) muutub kangeks! Käed veel väga märku ei anna, küll on aga tunda, et tuleks rohkem kõndida...

Pool kleidist ootab nüüd, millal saaks pestud ja venitatud. Tundub, et mõõdu järgi kudumine on õnnestunud, kuigi tegelikult saab seda hinnata küll alles siis, kui kleit koos ja natuke omas raskuses seisnud/veninud. Allosa, mida pelgasin nuppude rohkuse tõttu väga raskeks, polegi üldse raske ja tahaks loota, et ma ei pea kleiti kogu pikuses aluskleidile kinnitama. Eks see muidugi selgub, kui tükid sirged, valmis ja kokku panemist ootamas. Igatahes tähendaks see veel tunde ja tunde vaikset nokkimist, mida ma kuidagi ei tahaks...

Pikalt mõtlesin, millist mustrit kasutada mustripaanide allosas. Küll valisin Lindakirja Haapsalu salli raamatust, küll midagi muud Pitsilistest koekirjadest. Kolm-neli valikut panin ühele hetkel lihtsalt kõrvale, kuna ükski ei tundunud okei olevat ja lisasin sinna lihtsa motiivi Pitsiliste Koekirjade tagumisest sektsioonist + et asjakohane oleks, siis mõned Olga lilled ümberringi. Vist ei kukkunudki kõige kehvemini välja, kuigi pabistasin algul palju ruumikasutuse üle ja selle motiivi sobimise üle nii intensiivse allosa mustriga.

Nüüd vajan vaid vastupidavust, et kududa valmis teise tüki pikk sirge. Mustriosa on tehtud ja no ei ole lõbus seda labast pinda kududa. Teinekord võtan veel suurema suutäie ampsata ja teen kleidi, mis üleni tihedalt mustriline. siis vähemalt ei hakka igav.

OK, see oli nali tegelikult ;-))
Kui ma saan kleidiga maha, siis võiks vahelduseks hoopis midagi eriliselt pisikest ja lihtsat kududa, et jälle end inimese moodi tundma hakata

ERMi konkursi töö- Haapsalu sall "1976/1981/2011"

Oma elus olen konkurssidel osalenud väga vähe ja tegelikult mulle võistlusmoment kui selline ei meeldi. Küll aga meeldis mulle tohutult idee luua käsitööese muuseumieksponaadi järgi. ERMi konkurssi ei võta ma kui konkurssi, vaid kui suurepärast võimalust.

Jaanuaris, kui ERMis päevakese viitsin, mõtlesin ja plaanisin üht, aga märtsi lõpus on tulemus sootuks teine, mis algselt mõeldud... Ka muuseumis pöörasin kogu tähelepanu Haapsalu salli teemale (minu puhul tüüpiline), kuid konkursitöö tegin mitte seal tehtud jooniste järgi, vaid kõigest neti kaudu leitud foto põhjal.

ERMi kogust internetis avaldatud foto A851:2127

Foto on pärist elektroonilisest muuseumikogust ja pälvis mu tähelepanu kohe. Muster nimelt ei ole Haapsalu sallide nö hittide hulgast, on pigem harvaesinev. Õigupoolest ei suutnud ma seda mustrit leida ei Edasi/Reimanni Haapsalu salli raamatust ega ka kudujate kuldvaramust Pitsilised Koekirjad. Kui ma nüüd halvasti otsisin, siis antagu mulle andeks. Täiesti kogemata juhtusin sedasama sallimustrit kohtama hoopis ühes ajakirjas, mis on sama vana kui ma ise. 1976 aastl ilmus venekeelne Käsitöö numbriga 11 ja seal oli mudeli juures ka koekiri.

Ajakiri Käsitöö 11/1976

Kui ma neid kahte materjali vaatasin, siis tekitasid need minus mitmeid ja kohati vastakaid mõtteid. Esiteks muidugi see äärepitsiteema, mis Haapsalu salli puhul alati fookuses on ja teinekord hinge kraapima jääb. Tõelist fänni peaksid need kaks ajaloohõngulist pilti õlgu võdistama ajama- missugused servad, milline viimistlus!!? Kuna mina olen ka fänn, aga juuksekarva lõhkiajamine ei ole mu tugevamaid külgi, siis võtsin asja kergemalt ja otsustasin, et minu tehtud sall saab täiesti vabalt valitud servapitsi. Nagunii otsustasin, et täpselt originaali ma kopeerida ei saa, sest ma ei suutnud leida võimalust uuesti nende kuude jooksul Tartusse sõita.

Teine emotsioon, mis nende piltide juures tekkis, oli et muster iseenesest on "iseloomuga", aga tulemus kuidagi lahja. See on täielikult vaid mu subjektiinve arvamus, sallid fotodel ON ausad ja väärikad, aga nagu ma ütlesin, siis koekiri hakkas minuga juba idee alguses oma keelt rääkima. Rääkis ta seda, et palun koo mind nii, et minust jääks tugev ja jõuline mulje! Palun vali selline materjal, millest ei oleks kellelgi võimalik mööda vaadata! 

Konkursiks kootud sall 2011

Nagu pildilt näha, tegingi ma just seda- valisin silmahakkava värvitooniga peenvillase sallilõnga ja kudusin rõõmuga. Muide, selle mustri kudumine oli üllatavalt ajamahukas! Ei edenenud kiiresti, kuigi peaks olema täiesti võrreldav mistahes piibelehekirjaga.Salli mõõdud said peaaegu traditsioonilised 64X180cm

Konkursiks kootud sall 2011

Kuigi ma ei ole ERMi originaali oma käega katsunud, siis oli mulle ikkagi abiks ka muuseumi info. Loodan, et materjalide digitaliseerimine jätkub, nii jõuab muuseum ka koju kätte ja teeb meie kõigi elu pisut rikkamaks. Selle posti esimese pildi juurde käib järgmine info:

    originaal
Lisanumbrid    korjamisraamatu number: 439 XIII; toote artikkel: 1443
Säilivus    määramata
Eraldatavad osad    

    * Tehnika kudumine (varrastel kootud pitsilises koes peenvillasest ühekordselt korrutatud lõngast)
    * Materjal villane (varrastel kootud pitsilises koes peenvillasest ühekordselt korrutatud lõngast)
    * Värvus valge (varrastel kootud pitsilises koes peenvillasest ühekordselt korrutatud lõngast)
    * Mõõdud laius: 57 cm; pikkus: 177 cm     Topograafiline ERM: UKU
KVISi kohakataloogi tekst     RMK "Uku" art. 1443.
    
füüsiline kirjeldus     Sall on ristkülikukujuline, geomeetrilise mustriga, sakilise äärega.
    tempel/ etikett/ märk     
Atsetaadist pesupaelale on trükitud UKU logo ja kiri ENSV KTM "UKU" Tallinn,

ART 1443, SORT I, HIND (kustunud). Veel on etiketil aastaring, keskel arv 81.
    
kommentaar     A 851:2123-2283 on RMK "Uku" muuseumifondi esemed.
Nagu mulle kohane, olen töö esitamisega jäänud viimasele ajahetkele :-) Vanale koerale ei hakka uued trikid külge, mis teha! Ööpäeva kahekümne viies tund on alati mu sõber olnud... Eelviimasel päeval lähevad siis teele digipildid ja kuna mul on nii hea meel tehtud töö üle, siis saadan ka valmis salli veel tänase postiga Tartusse. Loodan, et homseks saab ta kohale.

Jääbki veel vaid korrata lauset, mida ma viimase paari aasta jooksul olen palju lausunud- ma armastan Haapsalu salle!

Leivarätt, mõeldes palavale suvele...

Minu tänasest postist leiab soovija mustri, mida kududa. Vabandust, salle veel ei saa, nendega tuleb oodata kuu lõpuni ja siis, ma tõesti luban, saab sallimustreid ja rohkem kui ühe!!

Tänane muster on ise lihtne, nagu ka ese, mida õpetuse järgi saab kududa. Tegemist on leivarätiga, millel Kroonprintsi motiiv. Töö käiku kirja panema sundis mind kerge edevus ja üks vahva Isetegija.net liige ning see juhtus suve kõige kuumematel päevadel. Mäletate, nii kuum oli, et tahtis ära tappa!?

Algselt pidi see väike töökirjeldus minema ühte raamatusse, aga nagu vahel selgub, ei õnnestu kõik plaanid ja tegijate poolt jäi raamat välja andmata. Nüüd, kus hanged on sadanud silmini ja viimastel päevadel sulanud taas põlvini, on aeg see väike õpetus välja tuua. Nagu ma ütlesin, tegemist on üsna lihtsa kudumistööga, pelgama ei peaks ka vähemvilunud kudujad!

Eraldi tänan ma selle projekti juures Marvet, kes suveleitsakus võttis vaevaks mulle pildistamiseks leiba küpsetada! Mäletan küll kui palav oli su köök, seda suurem aitäh!

Klõpsates saab allolevat näha suuremalt ja muster on vabalt kasutatav ning prinditav.

Pisike palve: kui saad leivaräti valmis ja seda näiteks oma blogis esitled, siis ole hea, lisa link minu blogile. Tänan ette!

NB! Äärepitsi rida nr 7 parandatud 04.11.2011 (varasema kolme silmuse kokkuvõtmine asendatud tavalise silmusega). Allpool toodud parandatud versioon

Open publication - Free publishing - More estonian

Pudelililled kõigile!

Sellest, et ma täiesti välja surnud veel pole, annab märku Craftwerk
Kes arvab, et õige ehe on eriline ja õige ehte maksumus võib jääda ka alla tuhandete, siis palun kõiki meisterdama!
1-2-3, pudelikoti kallale, start!!

Na(e)ljapäeva õhtu...

Päikeses kuu aega pleegitatud...

Nende lugu sai tegelikult alguse kui ma Novita ajakirjast otsustasin loobuda ja üks kena inimene Isetegija.net seltskonnast selle kommide vastu enesele sai. Ma olen nii suur unustaja, et ei suuda nime meelde tuletada, aga tervitused igatahes, kui sa seda lugema juhtud!  Komme oli palju ja kommid olid imehead. Hunnikut tõeliselt ilusaid kommipabereid vaadates ei suutnud ma vastu panna mõttele neist midagi teha. Tulemuseks siis käevõrud, mis siledad ja säravad. Lakikihte oma kolm-neli... Kuna ajaga on mul suhe viimasel ajal kuidagi nihkes, siis enne lakkimist jõudsid nad aknal ennast kahvatuks päevitada.

Natuke äkilisema tooniga kole-ehete sarja kuuluv käevõru:

Käevõru sees on esimeseks kihiks Saniidi-pudelist lõigatud rõngas, mis kaetud niidiga. Kuna esimene lahendus tundus liiga pehme ja pärast lakkimist ei olnud ikka "see", mida vaimusilmas ette kujutasin, siis läks täiega ümbertegemisele. Katsin rõnga mitme ajalehekihiga, värvisin säravaks ja plaasterdasin kõrvetatud suitsupakitükikestega. Nüüd tundus, et tulemus on ikka palju parem ja toekam. Kindel see, et kedagi ükskõikseks ei jäta ;-))) Mareli, suitsukonisid sa mu blogis küll näha ei saa, pakid on aga täitsa OK toormaterjal :)

 Minu readerisse jooksevad nii mõnedki blogid, kus on tegemist taaskasutusideedega. Nad ei jäta mind külmaks. Nagu ei jäta mind külmaks ka ehitustarvete pood. Ma olen seal vist kõik torud paar korda üle näppinud ja mutikaid peos veeretanud mõeldes, mida neist teha saaks. Aga nii hea idee peale ma poleks ka unes tulnud! Vaadake, kuidas värvikaartidest saab teha laheda LAMBI! Lehitsege seda blogi veel edasi, tegemist on väärt ideedepangaga- http://diygadgets.blogspot.com/

Vihjeks järgmisele postile aga viimane pilt:

P.S. Mitte kordagi ei ole mind täna hanitatud!?! Naljapäev, või asi...