Rees- Haapsalu sallid, uued koekirjad, pits ja lõngad: NIPINURK

Haapsalu salli servade lõplik viimistlemine

Haapsalu salli viimistlemine toob esile pitsi ilu. Alles raamile või nõeltega venitusse pannes näeb tegelikult, kui suur on sall, kuidas mustri kudumine on õnnestunud ja kui ilus tegelikult on suur tehtud töö! Salli kuivamine käib tavaliselt kiiresti. Mõned tunnid ja tundub, et ongi kõik. Tegelikult võiks pitsil lasta siiski kuivada üleöö või vähemasti 6-7 tundi. Nupud ja paksemad kohad hoiavad niiskust kauem ja nii pikalt venituses olles saab villane korralikult käsutatud, kuidas ta edaspidi end hoidma peaks. Villasel on mälu, ta jääb end vormi hoidma. Teistsuguse loomuga materjalid, puuvillane, siid või sünteetika- neile venitamine nii põhjapanevalt ei mõju.

Peale salli raamilt mahavõtmist avaneb äärepitsi servast vaatepilt, mis on pildil vasemal. Olenevalt raamipulkade läbimõõdust on sakitippudes augud ja kahekordselt loodud serv on pika sirgena pinges. Tugevama venitamise korral on sakitipud nagu Eiffelid, Haapsalu naiste kõnepruugis nagu nisad teravad. Ühe kena ja suure töömahuga salli puhul ei peeta seda mitte heaks ja korrektseks.

Kuidas siis saada ümarate silmustega välisserv? Asja mõte on, et välimise serva silmused korjatakse ükshaaval vardale ja kergelt niiskust andes vormitakse taas ümarateks. Mina olen seda aja jooksul teinud kahel viisil.

Varem korjasin ma korraga ühele pikale kampsunivardale salli otsa ja serva silmused ning teisele vardale teise otsa ja serva. Tekkis paras pusandik, kus varrastel olevaid silmuseid kergelt sõrmeotstega kastsin ja lasin siis kuivada. Siis võtsin vardad välja ja ükshaaval kohendasin iga sakki. See ei olnud tegelikult teab, mis mugav viis ja tulemus ei jäänud ka alati maksimaalselt hea. Seega tuli leida uus, mugavam moodus.

Tänasel päeval on minu äärepitsi viimistlemise tööde järjekord selline:

Ma võtan tavalise sukavarda, ajan sellele silmus-silmuse haaval umbes kuue saki jagu äärepitsi välimist serva. Iga saki silmuste vardale saades sakutan korraks neid ka ühepikkusteks.
Kõrval on kausike, milles paar supilusikatäit vett ja selles olev salvrätt. Salfakat katsudes saavad sõrmed just nii parasjagu märjaks, et oleks piisav, aga mitte liialt.
Niiskete sõrmeotstega tupsutan vardal olevaid silmuseid. Tupsutan iga saki vardalesaamisel sakkhaaval.
Korraks mudin vardal olevaid silmuseid, aga mitte liialt palju, et viltida. Pigem ikka, et kergelt vormida. Silmuste piklikuks venitamise jäljed kaovad silmanähtavalt.
Tõmban varda silmustest välja ja eraldi sakutan igat äärepitsi sakki kolmes suunas, et ta oleks nüüd täisnurkne ja kenasti ümara servaga.
Jätkan sama järgmise sakigrupiga.

P.S. Salli venitades pista raami piid (või nööpnõelad, kui venitad tasapinnal) esimese ehk ülesloomise rea tagant, mitte läbi üksiku silmuse. Nii ei veni üks silmus ilmatuma pikaks ja pinge saab antud ikka kogu sakitipule.

P.P.S. Salli venitusse pannes vaata, et iga sakitipp jääks salli suhtes täisnurga all. Nii ei teki poolvildakaid sakke, mida hiljem jonksu saada on väga raske. Nurkade venitamisel on see teinekord keeruline.

Peale äärepitsi lõplikku viimistlemist vajab sall aega rahunemiseks. Kindlasti muutuvad tema mõõdud (kui ei usu, mõõda pinges salli raamil ja pingevaba salli paari päeva möödudes. Võid üllatuda!). Meistrite tarkus on lapata sall peale lõppviimistlust pikkupidi sakk-saki haaval kokku ning siis kokkuvoldituna panna padjavirna alla. See padjavirn on mulle alati mõttena kangesti nalja teinud, aga asi on tõenäoliselt selles, et kraasvillasest pitsipind saab nõnda käsu ennast fikseerida ja edaspidi hoida hästi vormi.

Pitsi viimistlemine, hooldamine ja säilitamine

Päikese ultraviolettkiirgus võib olla tekstiilkiududele kahjulik. Ultraviolettkiirgus sisaldab palju energiat, mis aktiviseerib keemilisi reaktsioone, need omakorda võivad mõjutada kiu, värvaine või viimistlusaine molekule. Kiud muutuvad nõrgemaks, kolletuvad, värvus muutub ning viimistlusained haihtuvad muudeks aineteks, mistõttu nende esialgne toime lakkab.

Hallitusseened toituvad tselluloosist ja mitmesugustest valkudest ning arenevad eriti hästi niiskes soojas kliimas. Hallitus tekib üksnes nõrgalt happelises keskkonnas ja temperatuuril 20-40 ºC. Kui temperatuur tõuseb üle 50ºC, siis ensüümide tegevus lakkab täielikult. Ka määrdunud ja higine pind aitab hallituse levimisele kaasa.

Hallitus on tekstiilis nähtav hallide, pruunide, kollaste, siniste ja oranžide täppidena. Tavaliselt saab selle kahjustuse kõrvaldada tekstiili keedupesuga. Puuvill ja viskoos on steriliseeritavad. Puuvilla saab keeta, mis hävitab bakterid ja hallitusseened täielikult. Enim hallitusaltid on tsellulooskiud, eriti looduslikud. Tunduvalt vähem kahjustab hallitus siidi, eriti keedetud siidi. Lambavill on vastuvõtlik proteiinist toituvatele hallitusseentele, kuid kahjustused tekivad taimsete kiududega võrreldes tunduvalt aeglasemalt. Kuna sünteeskiududes ensüüme ei esine, siis sünteeskiud taluvad hallitust eriti hästi

Lisaks mikroorganismidele kahjustavad kiudusid kahjurputukad. Koiliblikate tõugud ja mitmesugused mardikad kasutavad toiduks proteiinkiududes sisaldavat keratiini. Mõnel juhul söövad kahjurputukad ka viskoosi, atsetaati ja triatsetaati.

Tekstiili saab töödelda antibakteriaalse ja hallitusvastase viimistlusega (nt sokke töödeldakse higi ja seente poolt põhjustatavate probleemide vähendamiseks). On lõngu, mille töötlemisel lisatakse koitõrjevahendit, mis ei kao ka pesus.

Villase pitsi pesemine ja viimistlemine

Villast pitsi pestakse alati käsitsi! Ei kasutata kuivatit või muid masinaid.
Kasutakse õrna ja leiget vett. Pesuvesi ja loputusvesi peaksid olema sama temperatuuriga, muidu villane pits võib viltuda. Kootud pitsi muster ja salli suurus saavad kahjustatud ja seda protsessi tagasi pöörata ei saa.
Pesemisvahend olgu mõeldud just villaste esemete pesemiseks. Tavaline seep ei sobi PH tasakaalu silmas pidades, müügil olev villašampoon on parim. Sobivad ka käsitööpoodides leiduvad välismaised villahooldusvahendid või ökopoest pärit PH-tasakaalustatud nõudepesuvahend.
Villast pitsi ei hõõruta! Hõõrumine võib ka üsna jahedas vees õrna villast pitsi vanutada.
Vesi pigistatakse sallist välja samuti õrnalt. Väänamine muudab eseme vormi ja ka mustrit. Froteesaunalina võib maha laotada, sellele salli laotada ning kokku rullida. Tekkinud rullile võib peale astuda- see ei kahjusta pitsi kuidagi, kuid on väga tõhus vett rätikusse suruma.
Edasi raputatakse salli pisut, et ta sirguks. Pikuti ja põigiti ka. Kui ta on pesus vormi kaotanud, siis nüüd on õige aeg teda venitada. Ikka taas õrnalt.
Pitsi ei kuivatata kunagi nöörile asetades ja pesulõksudega kinnitades. Pesulõksujäljed võivad olla püsivad ning riputades venib sall välja, kaotab oma mõõdud ning pitsmustri ilu ei tule esile.
Märga villast pitsi kuivatatakse hästi õhutatud kohas kas spetsiaalsel salliraamil või tasapinnale laotatuna. Kui tegu on valget värvi esemega on kuivatamisel vaja alla panna valge lina.
Venitamisel on vajalik mõõdukas pinge ning servades sakitippudest nööpnõeltega aluse külge kinnitamine (näiteks kõige all stabiilselt paigas paksem vaipkate, siis lina ja kõige peal sall). Ühtlase pinge saamiseks kinnitakse esmalt ära salli neli nurka, siis venitakse ja kinnitatakse nõeltega keskkohad. Nii otstel kui servadel. Edasi kahe nõela vahele jäänud ala keskkohad jne. Kummalgi küljel/otsal toimetatakse paralleelselt, et pinge ja mustri sirgumine jaguneks ühtlaselt ning sall ei jääks viltu. Et vältida pidevat mõõtmist töö käigus, võib pärast nelja nurga kinnitamist nõelte tagant ringiratast õmblusniidi vedada- see annab ristküliku ning täpse mõõdu, millest nõeltega kinnitamisel juhinduda.
Nööpnõelad peavad olema kindlasti roostevabad! Roosteplekkide eemaldamiseks sobivat Mini Risk (ei ole väidet kontrollinud).
Peale kuivamist tahab pits aega rahunemiseks. Olenevalt kiu omadustest muudab pits mõõtmeid. Triikimist pigem vältida, kui seda siiski on vaja teha, siis aurutada salli kergelt triikrauda pitsi kohal liigutades, mitte pinnale asetades. Kuumus võib villa kiude kahjustada.

Kuidas villaseid salle hoida, et nad kaua kaunitena kestaksid? Mida kindlasti vältida?

Villane, eriti valge villane ei taha päikesevalgust, valgust üleüldse. See muudab materjali üsna kiirelt pudedaks ja muudab lõnga värvi. Kapis virnastatuna, ka suletud uste taga, pleegivad tekstiilide servad.
Pitsi hoiustades peab see olema puhas ja kuiv. Rasu ja mustus muudavad seisma jäädes pitsi värvi ning vanu plekke ei ole võimalik pestes välja saada. Niiskus põhjustab kopitusplekke ning halba lõhna.
Kui on soov salle kapis hoida, on hea muretseda igaühele eraldi karp või veel parem- hoida neid rulli keeratuna torudes (osta saab postiasutustest, kontoritarvete poest). Karbis hoides ei teki võimalust, et pits murdekohtades pleegiks või kogemata näiteks mõne nööbi vms taha kinni jääks. Torus hoiustamine on veel parem- rulli keeramine väldib murdekohti, kust pits esimesena kannatada saab.
Sall on hea enne karpi või torusse panekut mähkida arhiivipaberisse, mis on happeneutraalne. See kaitseb salli ka võimaliku värvikahjustuse eest, kui karp on tehtud materjalist, mis sisaldab värvaineid.
Väldi koisid või muid kahjureid, ka võimalust, et pitsi satuvad koimunad. Soovituseks taas õhukindlalt suletud papptoru.
Kui villane pits on muutunud aja jooksul kollakaks, ei ole seda mõistlik valgendada. Valgendajas sisalduvad ained muudavad villase karmiks, hapraks ja kahjustavad kiude, mis on pöördumatu protsess. Muuseumitöötajad on soovitanud eseme valgemaks muutmiseks asetada seda keefirisse või makaronide keeduvette (ei ole väidet kontrollinud).

Haapsalu salli silmuste ülesloomine venival moel

Haapsalu salli ülesloomisrida on alati suurte venivate silmustega. Silmused kootakse üles vasemas käes olevale vardale (vajadusel võid võtta kuni 1,5mm suurema varda vasemasse kätte). Ole hoolas neid õigetpidi parema käe vardale korjama!

Haapsalu salli nupu kudumise lihtsaim viis

Nuppe on Haapsalu salli kudumisel võimalik moodustada mitmel moel. Tutvustan Sulle ühte oma lemmikut: nupu silmused luuakse parempidisel real ja kootakse kokku töö pahemal pool olles. Oluline on luua silmused piisavalt venivad, et neist oleks võimalik kaks varrast läbikudumisel läbi pista. Mõttetera "Harjutamine teeb meistriks!" kehtib nupukudumisel sajaprotsendilise tõena.