Minu töövahendid

Haapsalu sall raamil

Sama tähtis kui head vardad ja lõng kuduja jaoks, on valmis saanud töö viimistlemine. Ilusat salli on ilus vaadata, kas pole? Pildil on näha viis, kuidas mina seda oma sallide puhul teen. Kõrvuti on auväärne pensionieelik paremal ja verivärske noor salliraam vasemal. Juhtus lihtsalt nii, et korraga pidin üles tõmbama kaks salli ja oli hea, et just värskelt teise raami omanikuks olin saanud.

Tegelikult oli mul mõte rääkida raamimisest juba mõnda aega. Hiljuti just öeldi, et võiksin julgemaltki kuulutada, et pesen ja raamin kõigile soovijatele. Tõesti, seda ma teen. Kes ise kardab sallipesuga hätta jääda või kel kohe kuidagi pole aega, ruumi või viitsimist, siis kirjutage ja arutame asja. Kui ma algajana salli pesu ja raamile paigutamise peale pidin arvestama vähemalt tunni, siis nüüd läheb see imekiiresti. Ja uskuge või mitte- see meeldib mulle! Vahva on näha, kuidas pisikesest krimpsikust saab pikk sirge ja ilus sall.

Eriliselt kiiresti läheb raamimine edaspidi aga suuresti tänu Ahtile. Tema on puutöömees siit kaugel Eesti lõunaosariikides ja kõige muu hea hulgas pakub ta salliraame müügiks. Kui ma oma vana ja tema käest saadud uut raami võrdlen, siis võin kirjutada ikka kaunis pika nimekirja punkte uue raami kasuks.

Tegemist on sileda ja mõnusalt kokkukäiva raamiga, mille iga pii on korralikult lihvi saanud. Profi töö :-). Sall ei takerdu ja sellepärast võingi öelda, et seiske või stopperiga kõrval, töö läheb nobedalt. Raami kokku pannes jandasin vana puhul puuvillariide ribadega nurkades siduda, aga uuel pistan lihtsalt lopsti! pulga auku ja asi mutt. Kuna pulgad on pikad, siis isegi igaks juhuks nurki siduma ei ole vaevunud.

Positiivset võib välja tuua veel pisiasjadeni palju, aga põhiline on see, et raam funkab hästi, piide vahed on ideaalse mõõduga ja raami on mugav kasutada. Kui sul on pisike korter, siis võib küll raskusi tulla, aga püha eesmärgi nimel leiab selle seinapinna pooleks päevaks ehk ikka. Ja salli püstiasetsevale raamile paigutama õppida ei ole keeruline, vaja vaid harjutada. Sujuri OÜ-d ja Ahtit julgen käsitööinimesele soovitada, sest raam pole mitte ainus vidin, mis mul tema käest pärit on ja mis töötab hindele 5+. Ahtile saab kirjutada sujur@sujur.ee

Raamid töös, Sujuri oma vasemal, nagu arvata võite...

Sallidest, mis raamil, juttu teinekord.

Puhkus läbi, täidan Etsy poodi

Pilt annab teada, millega tegelen. Eesmärk on vähemalt sada värsket asja poes ja uskuge, mu varudest leiab enamatki. Kui avastad midagi huvipakkuvat,  küsi meililt sõbrahinda. Sügise alguse puhul on see on ikka palju soodsam...
Vabandust, ei mõista pilti aktiivseks lingisuunajaks muuta... Aga anna andeks ja klõpsa pildi allkirjal :-)

Summer vacation has ended and it´s time now to refresh my Etsy-shop. My target is 100 fresh items in my shop all the time. Believe me, I have this kind of amount in my boxes. 
If you like something to buy, ask a discount liina.rees@gmail.com. 

http://www.etsy.com/shop/ByRees

Headest uudistest räägi ruttu!

Eks ta tõsi ole, et häid uudiseid tuleb ruttu rääkida. Kuulake siis!

Esiteks- ma tean, et Ahtil Sujuri OÜst on valmis ports salliraame. Mine linki mööda FBsse ja pildialbumi keskosast näed neid- kasutusala nii ristküliku kui ka kolmnurgakujuliselt. Kui tahad endale ka, võta kohe ühendust sujur@sujur.ee , sest kuniks häid asju ikka on...

Teiseks- nüüd on kokku lepitud töötubade toimumised Pärnus. Läheb aega enam kui kuu, aga küll ma siis uuesti seda kui head uudist räägin, et koos minuga saab teha plastpudelitest lilli, kangajääkidest õisi/prosse ning mu "kole-ehete" sarnaseid tugevaid paberist käevõrusid. Ikka ühekaupa, igale tegevusele oma laupäev plaanis. Kes kohe kindlasti maha magada ei taha, siis saatke mulle meil, panen teile õigel ajal meeldetuletuse teele või poetage soov siia kommentaariumisse.

Ja kolmandaks- Tartus Tuleloo kirjutab, kuidas sealmaal saab end harida autoriõiguste vallas. Korralikult ja põhjalikult. Tähelepanu registreerumise viimasele kuupäevale! See kohevarsti käes.

Haapsalu rätt Saarakirja blogis

Väga armas, kirjastuse blogis nüüd ka eestikeelne reklaam olemas.

-: Ootamine on põnev!:

Ootused ON kõrged. Ma tunnen, kuidas ärevus vaikselt hinge poeb ja ootaks justnagu lapsepõlves jõuluvana. Kujutlen juba end seda roosat raamatut naudisklemas.

Seda enam, et kevadel ühes käsitööfoorumis kui juttu tuli sellest, kas Haapsalu mail ka kolmnurkseid rätte kootud, julgesin iitsatada, et on küll. Isegi omad reeglid olla välja kujunenud...  Mispeale sain kommentaariks ühelt muidu targalt ja armsalt kudujalt et mida hekki, need pole ju haapsalu sallid, ärme rohkem sellest räägi!  :-)) Eks vaatab siis, palju neist raamatus tutvustatud saab.

Haapsalu rätt- raamat tulekul

Kui eilne post edastas minu hämmingunoote infopuuduse kohta, siis tänane jätkab kahjuks.

Kuulukse, et sügisel uus raamat tulekul. Autorid on samad, kes tegid imekauni ja põhjaliku  Haapsalu salli raamatu, siis ootused on ka sedavõrra kõrgemad. Jutud olid liikvel juba mõnda aega...

Otsin mina infot. No ei leia Eesti lehtedelt. Isegi kirjastuse lehelt ei suutnud leida.
Küll aga jääb silma ühes foorumis eelreklaam pildina, mis ülal ja leidub ka inglisekeelne tutvustus ühes netipoes.

Jõuaks see juba rutem letile, ma niiväga ootan :-)

Hansapäevad taas tulemas...

Kuigi mulle mitte üks põrm ei sobi praegune kuum aeg, leiab mind siiski homme ja ülehomme Pärnust Hansalaadalt.

Pealava kõrvale saab üles pandud Isetegija.net foorumlaste telk, kus plaanis lisaks kauplemisele ka öökudumine.

Kõik, kes tahavad näiteks sallijuttu puhuda või küsida tulevaste kursuste kohta, asuge ligi ja võtke mul nööbist. Selle pildi järgi peaksin olema tuvastatav küll, kuigi homme seda salli mu õlgadel ei kohta. Sall on müügis Pärnus Vuhti Galeriis, mis on nii lahe koht, et tasuks eraldi kirjutamist ja tutvustamist kohe. Minge vaatama, asub muide Ringi 40, laada-ala kõrval peaaegu.

Selle pildi tegemise au on Isetegija.net-is okkalise nime taga leiduval toredal naisel, kelle pärisnime leiab pildi allservast. Tal on ka blogi, kus juba teemade pealkirjad on vahvad, jutust rääkimata- Guntsi&Tizaini blogi! Käsitöö hindade üle pea vaevajatel palun hoolega lugeda matemaatika-eri rubriiki tema blogis. Nii lihtne, eksole!

Kui teil on vajadus hea foto järgi, siis julgen teda küll soovitada pildistama, sest kes teaks paremini kui ma ise, milline tol päeval tegelikult välja nägin ja kui raske oli selga sirgena hoida... Tervitan sind, Helen! :-)

N.B. Kes tahab sallilõnga osta, siis otsige mind kindlasti üles! Võtan kaasa mõne kera väga kvaliteetset peenvillast ja annan selle rõõmuga kudujatele ära.

Iga suur teekond algab esimesest sammust...

Foto: Erle Tamme

Ma olen juba mõnda aega pidanud plaani, et tutvustada oma blogi kaudu ühte väga toredat inimest. Minu kursusekaaslast Laurat.

Nii, kui teil juba nüüd tekkis soov saada endale samasugune kaunis korsett nagu pildil, siis minge kohe postituse lõppu tema blogi viitele, kus tööd ja kontaktid. Edasi lugema võite pärast ka tulla...

Ma arvan, et ei liialda kui ütlen, et enamus asju on Lauras erilised. Esiteks on ta väga pikk ja sihvakas (minusugune masajalg mõtleb siinkohal pisarsilmi julmale saatusele ja ebaõiglusele), teiseks on ta kindlasti lugenud oluliselt rohkem filosoofiaraamatud kui mina ja kolmandaks on ta väga vahetu ja siiras suhtleja.

Aga peamine... vot peamine on see, et tal on julgust! Laural on julgust mõelda ja ka öelda, et ta tahab saada parimaks korsetimeistriks Eestis! Kui käia kuust kuusse sellise sihikindla inimesega koos kursustel, siis tahaks loota, et ka minule hakkas pisinatuke tema ambitsioonikust külge. Ei, ma ei mõtle, et hakkaks korsette tegema, ma mõtlen ikka seda, et tahe olla parim on vägev mootor tegevustele. Absoluutselt!

Kui nüüd veel asjast rääkida, siis mina sain Lauralt teada, et tegelikult kõik see, mida ma arvasin korsetindusest teadvat, on null. Ja enamus kaupa, mida korsettide nime all müüakse, on puhas saast. Tegelikult ka, uskuge mind! Korsetitegemine on tõeline kunst. Ja seda kunsti Laura valdab, selles ei kahelnud kooliaasta lõpuks meist keegi, ma arvan.

Hmm, kadestamisväärseid pilte jätkus tal portfooliosse panna...

Foto: Erle Tamme

Lõputööde näitusel olid meie tööd kõrvuti ja tundus nagu oleksid minu kleit ja tema korsetid omavahel hingesugulased. Umbes nii, et naine, kelle kapist leiab ühte neist, omab kindlasti ka teist...

Aga minge parem ise Laurale külla! Ta peab blogi, millel on (väga temalikult) eriline nimi DominaMirabilis. Kes tahab teada, mida see tähendab, siis lugeja leiab sealt ka sellele vastuse. Kui välja ei uuri, siis äkki jääb miljonimängus, kui küsitakse,  vastamata :-)))

Foto: Erle Tamme

Läksid poodi...

Nii, täna läksid sallid Tartu poole teele.
Kes soovib, saab neid osta Eesti Rahva Muuseumi kauplusest.
Muidu käib vilgas kuduelu ja alles nüüd, pea kuu aega hiljem, on kohale jõudnud teadmine, et ma ei pea enam tööle minema! Juhhuu, lahe! Aga muide, koduse inimese elu võib ka väga väsitav olla :-))

ERMis on homme see vahva päev, kui muu hulgas avatakse näitus "Minu lemmik ERMi kogudest" töödest ja tehakse teatavaks ka konkursi võitja. Kahjuks ei saa ma nii pika ja kuluka vahemaa tõttu osaleda (seda enam, et tegelikult olen homme ühel matusel). Küll aga pean pöialt, et ehk õnn naeratab ja ma saan võimaluse autasuks kuulutatud tasuta kopeerimiskordi kasutada... Ja kui ei võidagi, siis kindlasti olen rõõmus, et üldse selline konkurss korraldati ja palju vahvaid töid kogunes. Minge näitusele, kes saab!

ERMi konkurss ja pisikest põnevust veel...

 Kui sul uue aasta hakul on juhtumisi natuke igav või oled lihtsalt ammu oodanud vahvat käsitööalast väljakustet, siis leidub muuseumil midagi sinu jaoks. Jah, just Eesti Rahva Muuseum on otsustanud käsitöösõbrad kihevile ajada! Algas konkurss Minu lemmik Eesti Rahva muuseumi kogudest. Mina otsustasin pärast pisikest mõtlemist osaleda. Veel ei kahetse :-)

Uuri asja!

Vanade ja väga vanade asjade lummuses internetis liikudes sattusin juhuslikult  põneva kirjutise peale. Pildil on pisike kindaräbal, mis pärineb Eestist ja lausa 13. sajandist. Vaata aga vaata, vahva räbal suudab maailma kuduinimeste tähelepanu võita! Lugege alates leheküljest 4 (klõpsake ajakiri suureks, on väga mugav lugeda).
Kui ma õigesti aru sain, siis kirjutise autor Anneke Lyfflandil on sidemeid ka Eestiga...

Open publication - Free publishing - More yarn

Meite Muhu mustrid...

Täiesti fenomenaalne raamat on ilmunud! Meite Muhu mustrid...

Selle uudisega ma ei üllata vist enam kedagi, aga mu enda emotsioonid on jätkuvalt laes, kuigi raamat seisab riiulis juba mitu nädalat. Iga lehekülg on enamat väärt, kui rahanumber tagakaanel ütleb.

Lk 25, seelikuvärve tutvustava kirjutise juures olev foto

Lk 51, sukkade sektsioonis tikkimispisteid tutvustava teksti juures olev foto

Tegelikult oli selle raamatu ostmisega üks häda ja viletsus. Mardilaadalt ma meelega ei otsinud võimalust seda isegi mitte lehitseda, aga ühel külmal pärastlõunal Pärnus aega parajaks tehes ma siiski raamatupoodi sattusin.

Otse loomulikult pärast läbilappamist olin ma kui hüpnoosis. Kartes halvimat (loe: otsekohe äraostmist) lonkisin tänavale ja püüdsin taas kaineks saada. Helistasin veel mehele ja lootsin, et ta mind mõistusele kutsub, aga kus sa sellega! Torust kostus kurval toonil, et "Oh, kui sa muudmoodi ei saa..." Meie pere keeles tähendab see, et eks sa siis osta, luba antud! Sellega oli pere kuueelarve lõhkiaetud ja mina maruõnnelik...


Selles raamatus on kogu sisu ülivõrdes iseloomustatav. Kõige kirevamad pildid, kõige vahvam teemadena liigendatus ja humoorikad vahepalad, kõige armsamad ülevaated ajaloost ja kõige sümaaptsemad tutvustused nii tänapäeva kui varasema aja meistrite kohta. Seda raamatut naudivad kindlasti nii kudujad, tikkijad kui ka kõlavöötajad ja heegeldajad. Täiuslik kingitus käsitööarmastajale!

Kui Eesti naised on vägevad ja kanged, siis Muhu raamatu loonud naised on seda ruudus. Ei, kuubis hoopis!

Ma lehitsesin raamatut linnas kohvikus ja teel koju bussis ja kodus veel tunde-tunde! Esimeses fluidumis paistis  kinda- ja kampsunimustreid vaadates mulle igast teisest sallimuster. Fluidum on peaaegu hajunud, aga mõni mõte siiski jäänud... Kuidas see võimalik on? Vat just nii nagu allolevalt pildilt näeb. Sukamustri tõlkisin aukude ja nuppude keelde ning kudusin sellest proovilapi...

Aitäh raamatu kokkupanijatele ja meistritele Muhus, kes seda ilu elus hoiavad!

Reesi käsitööd leiab nüüd ka Kristiine Keskusest...

Tõesti-tõesti, mina , kes ma tavaliselt oma töid ise müün ja kiivalt muidu kodus hoian, usaldasin asju ühele uuele käsitööpoele müügiks. Kristiine Keskuses avas oma uksed Meribeli Käsitöösalong. See on sümpaatne ja armas nurgake, kust saab osta kodumaiste meistrite töid igale maitsele.

Poes leidsid oma koha heegeldatud sõrmused ja pabermassist keed, lisaks mõni lihtne pross. Kes ees, see mees ja nagu minu puhul ikka, tiražeerimist ei toimu st kes endale sealt ehte leiab, see samasugust tänaval ei kohta! Kes läheb sinna barette otsima, siis teadmiseks, et kümnest kaasavõetud baretist jõudis poodi neli. Juhtus nii, et nende lihtsus osutus väga popiks ja päeva jooksul osteti otse käest kuus ära :-) Pole hullu, neid tuleb juurde. Ja muide, paar kole-ehete sarja käevõru on ka letil.

Reklaam missugune! Minu asju leiad sellise sildi järgi