Reis Setomaale

Eelmise nädala lõpp oli imeline-kolmapäevane uue Haapsalu räti raamatu esitlus nauditud, seadsin rattad linna poole ning järgmisel hommikul tervitas mind Setomaa. Elamused olid ergud ning kolme päeva jooksul imasin uusi teadmisi, inspiratsiooni ja vaateid kui käsn. Seda sõnades edasi anda oleks ületamatult keeruline, seega säästan teid kahekilomeetrise kirjandi lugemisest. Mõelge ise- mitmed muuseumid, Lindora laat, õigeusukirikud, kohalik söök ja hansa ning värvilised tekstiilid!

Ainsa mälestusena panen siia Seto Art Gallerys rippuva vanale uksele maalitud vana naise pildi. Jah, just nii võis maja seinalt, kus toimetavad Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar lugeda- Seto Art Gallery. Maja, kuhu tuleb igal sajal juhul tagasi minna.

Foto: H.Vaher

Pilt oli nii elav, et tõi mu silmad vett täis. Kahjuks olin ma elamustest nii pungil, et autori nime meelde ei suutnud jätta. Tunne, mis seda pilti kohates tekkis, jääb meelde aastateks.

Oli tore nädalavahetus. Nüüd tuleb aga alanud hambapõletiku kiuste täielikult tööle pühenduda, sest Mardilaadani on jäänud vaid kaks nädalat.

Eile Käsitööjaamas...

Eile möödus mu pärastlõuna Tallinnas. Käsitööjaama kogunesid nobenäpud ja mul oli rõõm, et kahe tunni jooksul sain rääkida sellest, mis mulle meeldib- pitsi kudumisest. Alustuseks näitasin ühte "tavalist" Haapsalu salli, et osavõtjate motivatsiooni ergutada

Foto: H.Vaher

Kuna mu avaliku esinemise vilumus ei ole veel sama särav, kui pitsitegemise oskus, siis julgustuseks oli kaasas Helen, kellega oli kokku lepitud, et mina talle-tema mulle st tarkuseivade eest sain väärt tagasisidet. Ja minu rõõmuks, nagu näha, ka väärt pildid käisid sellega kaasas. Helen on tegelikult koerafotograaf, kes ka inimeste pildistamisega suurepäraselt toime saab. Olen talle tänulik, et viitsis tulla ja viitsis klõpsata. Kuigi jah, mis suurt tarkuseiva selle-aastane Haapsalu salli kudumise võistluse võitja enda jaoks noppis... eks ta ise tea.

Foto: H.Vaher

Mida aeg edasi, seda kiiremini ma rääkisin ning koolituse teises tunnis, kui hakkasime proovitööd tegema, tegin ma hea tulemuse nimel ka juba kükke, nagu näha :-) Ikka selleks, et osalejatest keegi ei jääks ilma neist nippidest, mis vardaotsad teevad.

Foto: H.Vaher

Tundub, et koolitamine on päris minulik tegevus. Ainult kodus diivanil istuda ja vardaga lõngakera taga ajada või siis vastupidi, poleks vist lõbus. Eilsest jäi aga positiivne emotsioon ja teadmine, et ma olen saanud kellegi jaoks kasulik olla. Ma vist kojusõites ka naeratasin, sest venekeelsed noormehed trammis vaatasid kuidagi imelikult ja sosistasid. Vaevalt, et nad kotijooksu teha plaanisid, mu kohver oli ju hiiglasuur...

Foto: H.Vaher

Ütleb ju laulusalmgi, et inimesed on ilusad ja head ning eilsel õhtul ma täpselt nii mõtlesingi. Aitäh kursuslastele ja ajage siis vardad kuumaks!

Avasin poe DaWandas

Jala võib ju ukse vahele saada, aga kuidas äri minema hakkab, seda näitab aeg. Kuna DaWanda on suunatud enam Euroopale, siis proovima peab. Valik poes suureneb ajaga, praegu lihtsalt algus tehtud.

Eestlastele soovitan jätkuvalt mitte asju ostukorvi panna, vaid mulle kirjutada. Saab sõbrahinnaga, kas teate :-)

DaWanda - Products with Love

Ehteaasta tähtsaim päev

Homme, 22.oktoobril on tänavuse Ehteaasta tähtsaim päev, sest koos meisterdatakse üle Eesti. Tohutult mõnus on mõelda, et usinaid inimesi on igas keskuses ja külakeses ilu loomas, suurtest linnadest rääkimata.
Minuni on muude üleskutsete hulgas jõudnud info Raplas toimuva kohta ja tuleb tunnistada, vist saab põnev olema, kuigi osa võtta ma ei saa. Mõelda, värske leiva tegemine ja parima leiva valimine ning ehted.... Mmmm!
Minge teie kohale, mina küll viilin, aga tegin juba ette mõne ehte...

Taaskasutuskangast kõrvarõngad /Earrings from recycled textiles

Ajalehega kaetud käevõrud/ Bracelets from old newspapers

Kaltsukanööbiga sõrmus/ Ring with vintage button

 

 

 

Lõngajahile!

Haapsalu sall Vausabakirjaga

Kas saab olla kuduja jaoks veel suuremat meelitamist, kui et mees pakub välja end autojuhiks ja lubab osta lõnga nii umbes kümmekond kilo... Ei, ei näinud unes! Päriselt lähen täna Raasiku villavabrikusse, kuhu ma veel varem sattunud ei olegi.

Kui ma sain katsuda Rioni Raasiku lõngast tehtud kleidikest, mis oli üllatavalt pehme, siis veenis see mind lõplikult, et peaks ikka ära käima. Tulemas on pime ning kole aeg, potis lõnga värvides tuju tõsta pole  paha mõte, eksole.

Tänase posti pilt on vausabakirjaga sallist, mis jõudis just uue omanikuni. Õigemini jõudis vaheetapina ühe kena naisterahva kätte, kes selle jõuludeks tellis. Jah, täiesti mõistlik on juba jõulukinkidele mõtlema hakata! Kuna ma ka kingimajanduses olen see "25nda tunni inimene", siis päris tõsiselt pean lugu neist, kes suudavad stressivabamalt oma lähedaste rõõmustamisele mõelda.

Mis uudist veel? Pühapäeval olen  Tallinna tulemas. Kudumiskursused pitsihuvilistele on taas sinna jõudnud. Eelmisel laupäeval Pärnus kokku saanud väike, kuid usin seltskond tegi südame soojaks. See annab palju jõudu, kui näed, et inimestel on su mõtteteradest kasu.

Kes veel ei tea, siis kursustel räägin ma ära ka kõik oma "ämbrid" et säästa teisi samadesse astumast. Jah, nii julge olengi :-) Ja nende kõrvale muud kasulikku pitsitegemisejuttu ka ning koos kootud proovitöö on selleks, mis näitab ära, millised on su kudutalendi lihvimist vajavad küljed. Et saaksid särada!15-leheküljelise kokkuvõtliku materjali saab ka iga osaline kaasa.

Tallinna kursuste korraldaja, registreerija ja toimumiskoht: Käsitööjaam. Kohtumiseni seal!

Haapsalu salli mustritega kleit Margitile

See pruut on nii jumalikult kaunis, et ma ei hakka pikalt sõnu tegema!
Klõpsake pildid suureks ja nautige vaatepilti.
Aitäh, Margit, et usaldasid nii olulise kleidi kudumise minule! Pikka ja õnnelikku abielu teile kahele!

Foto: Andres Lumi

Foto: Andres Lumi

Minu esimene näitus!

Mõista-mõista- mis on pildil?

Kes nüüd ehmatas, et oh, milline esimene lumi! siis rahunege. Ei ole esimene lumi, küll on aga esimene mu päris oma näitus ja pilt on klaasvitriinist võetud suunaga alt üles :-) Vaat kus ninanips, eksole!

Ehted, mille tegemisel kasutasin rämpsu, ehitusmaterjale ja muud kummalist on esitletud kolmes vitriinis Kehtna raamatukogus. Ruum on küll väike, aga ikkagi. Ehted, muide, ei ole uued. Need on alates 2009.aastast ja valitud välja just need "erilisemad". Kes soovib, võib kuu aja jooksul näituselt läbi astuda. Raamatukogu on avatud kell 11-19

Kui nüüd ikka see esimene pilt hingerahu ei anna, siis selgituseks olgu öeldud, et oli pisut keerukas panna ehteid välja ruumi, kus ei ole looduslikku valgust ning vitriinid on klaasid säravas alumiinraamis. Mina, kes ma pole kunagi varem midagi välja pannud, otsustasin olla julge ja keerata vinti siis juba korralikult üle. Kui klaas ja alumiinium, siis tuleks ometigi inimese pilku sellest ära kangutada!

Väljapanek on asetet "kaunitele" kassiliivakristallidest saartele ning olulist rolli mängib hoopis üllatusmoment ja selgitavad sildid. Kokkuvõttes ei kukkunud üldse paha välja ning mõte magedast linasest kangast väljapaneku all, mis olnuks teine valik, ajab judisema. Pildid ei anna kahjuks seda kihilisust edasi, sest kunstvalguses ei ole ma eriti osav piltnik.

Olen rõõmus, et nii juhtus. Reedel sain kõne korraldajalt ning ei suutnud vastu panna mõttele ehteid näidata. Selline ta sai, see mu esimene väljapanek. Olete teretulnud kaema!

Teretulnud olete ka laupäevasele kursusele Vuhti Galeriis Pärnus ning pühapäevasele koosmeisterdamisele Tallinnas Käsitööjaamas.

Kohtume pühapäeval õppevagunis!

Kursused Tallinnas 16.10.2011

Kui sa tahad teha plastpudelitest vahvaid lilli, siis  räägin meelsasti sulle nippidest, mida kasutada. Võta kaasa oma pudel ja tule! Kõik muu ootab sind kohapeal.
Registreerimine Käsitööjaama kaudu (ole nobe, sest kohti on piiratult). Täpsema kursuse kirjelduse leiad klõpsates õppevaguni infolehel.
Rõõmsa kohtumiseni!

Haapsalu sall tundmatu kirjaga ja kutse kursustele

Tänases kaunis päikesepaistes püüdsin pildile viimase salli, mis valminud.
Muster on põnev ja ma ei tea, mis võiks olla selle rahvapärane nimetus. Pitsiliste koekirjade raamatus on ta vaid numbriga ülestähendatud. Võta sa siis kinni kas ta võiks olla liblikakirjade perekonnast või hoopis midagi muud. Kududes meenutasid väikesed mustripõimikud mulle järjest enam ämblikke. Keerad salli teistpidi- palun väga, roosinupud! Kas keegi äkki oskab öelda, on sellel mustril ka nimi?
Armas ja lihtne kudumine oli :-)

Haapsalu sall/Haapsalu shawl

Teiseks uudiseks on see, et kohe on algamas uus nädal, mis toob mind laupäeval Pärnusse. Kes tahab õppida samasugust peent pitsi kuduma, siis olete teretulnud kursustele. Kirjuta, et registreeruda liina.rees(ät)gmail.com Ekstra valisin just laupäeva, et ka töölkäijad saaksid üritusest osa. Olete lahkesti palutud!

Haapsalu sall/Haapsalu shawl

Homme on mul veel häid uudiseid kursuste kohta :-) Aga need juba Tallinna omad.

Haapsalu räti raamatu esitlus

Foto: www.saarakiri.blogspot.com

Edasi loe Saarakirja Käsitööpesast!

Mul on hea meel, et kudujate silmaring saab taas avardatud. Tõsiselt kohe. Nii ei tulda ehk enam ütlema, et never-ever pole Haapsalus peale ristkülikukujuliste sallide midagi kootud. Ja ma ootan kannatamatult, et näha, mida hääd  leiab nende sisukorras tutvustatud mustrite nimede taga, üks on põnevam kui teine.

Seda, et raamat ilus on, usun ma ka. Pärast esimest imekaunist üllitist ei saa ju teine grammigi kehvem olla, ikka ainult parem... Loeme siis päevi :-)

Prügikastielu...

Leidsin Tisain Ongi Ökodisain blogist üle ülimalt südamliku loo, kuidas elu prügikastis võib nimetada lausa kvaliteeteluks. Mulle, kes ma ikka ja jälle tulen tagasi prügi juurde, oli see väga südantsoojendav (viska pilk mu Etsy-poodi, sealt peale rämpsu palju ei leiagi). Kui mul ükskord neljandal korrusel elamisest üle viskab, siis kaalun alternatiivi...
Vaadake ise, missugune võib üks prügikastielu olla :-)

Kudumiskursused Pärnus!

Suvel tühistatud kursused on sügise edenedes taas plaani võetud! Laupäevasel päeval ja loodan, et kõigile mugaval kellaajal

Mis kursustel toimub?
*Tutvustan erinevaid materjale ja töövahendeid, kootud pitsi iseloomu, viimistlemist ja hooldamist.
*Alustame koekirjade tundmaõppimise ja lahtirääkimisega ning paar sõna erinevatest pitsitraditsioonidest.
*Jutuks tuleb pitskudumi kavandamine, sallide erinevad liigid ja nende kudumise erinevad võimalused.
*Millega võib pitsi kudumise juures ebaõnnestuda? Miks tulemusega ei olda rahul? Analüüsime, mis võib  minna valesti.
*Praktilise harjutusena õpime erinevaid silmuste ülesloomise ja mahakudumise viise ning olen abiks proovitöö kudumisel valitud mustri järgi.

Kellele, millal?
*Kui sinu kogemused ei ole suured, küll aga on suur soov kududa, siis on see just sulle! Põhilised kudumisvõtted võiksid sulle eelnevalt tuttavad olla.

Mis veel?
*Kaasa võiksid võtta enda puuvardad ja lõnga, kuid harjutamiseks saab neid ka minult. Lõng olgu siis pitsiliseks koeks sobiva jämedusega ja vardad sellele vastava numbriga.
*Kursuselt saad kaasa kirjaliku materjali, mis sisaldab räägitud teemasid ja lisaks kasulikke viiteid ning pildimaterjali. Kohapeal on võimalus osta sallilõnga (sularahas).

Tasumine, grupi suurus ning muud olulist?
*Et saaksid kurususest võimalikult palju kasu, on grupi suuruseks plaanitud maksimaalselt 10 inimest.
*Nimekiri täitub maksmise järjekorras.
* Kursuse maksumus on 14 eurot.
*Registreerumiseks saada soov oma nime ja perekonnanimega meilile liina.rees@gmail.com  Vastu saadan arve vajalike rekvisiitidega. Kui vastus ei ole 24 tunni jooksul saabunud, kirjuta siia blogiposti juurde kommentaaridesse oma meiliaadress ning soov.
*Kui sa hindad aga hoopistükkis mugavust ning suudad koguda kokku seltskonna kudumishuvilisi, siis olen valmis tulema kursustega sulle sobivasse kohta. Kirjuta meilile liina.rees@gmail.com
*Samasse on teretulnud ka kõik tekkinud küsimused!

 

Sallimuuseumi kaheksas hooaeg lõpetet

Kui inimene tahab, siis peab ta saama Haapsalus ära käia... Nii ma mõtlesin ja leidsin, et bussid isegi liiguvad (Astrale ikkagi tänud muretsemast ning tagalat kindlustamast) ning pole hullu hommikuses kella poole seitsmeses tõusmises, kui keskpäeval saab näha meistreid ja salle ja raamimist.

Haapsalu salli muuseumis 2011, Linda Elgas esiplaanil

Kohal selgus, et ei punaseid vaipu ega fanfaare, kui Aidet tsiteerida :-) Seevastu olid hoopis usinad naised, nende omavahelised soojad tervitused ning silmade sära. Toimus kudumissuve kokkuvõtmine ning arutatud sai ka uusi plaane. Mind kui külalist ei lükatud teps mitte kõrvale, mul oli hoopistükkis hea meel, et sain asja heaks millest hoolin paar mõtetki välja käia.

Lühiuudised väga kokkuvõtlikult tänasest päevast- Aime Edasi kinnitusel ilmub uus Haapsalu räti raamat kuu lõpus. Nii et jälgige reklaami ja koguge raha. Sallimuuseumis on oodata kerget värskenduskuuri, Aide Leit-Lepmets oma raugematu energiaga on nendeks plaane tegemas ning kohe, kui Käsitööseltsi esinaine Mirje hoogu ja aega saab, hakkab sisu tekkima ka Haapsalu Käsitööseltsi veebilehele. Mõtted on täitsa olemas.

Koju sõites oli mul selle viimase üle aega järele mõelda. Mida mina sellelt lehelt siis ootaksin? Mina, kes ma pole enam algaja, aga siiski alati midagi enamat otsimas. Üks mu paljude mõtete ja soovide hulgas oleks kindlasti selline, et leht peaks andma lisaks inspiratsioonile ja kaunitele piltidele julgustust igal tasemel kudujatele. Näiteks mõne aja eest, kui ma ei julgenud veel üht või teist Haapsalu salli kohta väga enesekindlalt väita, olnuks mul tahtmine küsida järele või arutleda mõne teema üle nii, et ka teised näeksid-teaksid vastuseid. Selline KK, ehk Korduvate Küsimuste rubriik võiks lehel olla. Et seal saaks küsida midatahes ning meistrite poolt sellele küsimusele antud vastust ka näiteks kellelegi kolmandale viidata. Aga miks? Et ei juhtuks enam nii, et kes kõvemini karjub, sellel on õigus :-) On olnud väiteid ja asju Haapsalu sallide juures, mis ei lase mul mitu ööd magada, sest ma tahan teada, kuidas lood tegelikult on olnud...

Haapsalu salli muuseum, 2011

Salli raamimine, mis lives toimus, polnud raketiteadus, nagu ma arvasingi. Aga oli õpetlik nii mitmestki nüansist. Esiteks: ära kunagi osta endale raami, kus nurkades tikkude asemel laiutamas polt (raiskad aega nuputamisele, et mis selle nurgasakiga siis ikkagi teha) ja teiseks: mitu pead on ikka mitu pead. Selgus nimelt, et sallil, mis raamile sai, on ühes servas üks sakk enam kui teisel pool. Eksitas mis ta eksitas meistreid, aga sall sai raamile.  Tuleb tunnistada, et ka minul on olnud üks sall, kus kogemata ühte servapitsi sai üks sakk rohkem, aga ärge teistele rääkige :-))

Tegelikult oli selles tänases päevas peale sallirahva palju muudki, mis vahva oli. Kasvõi esiteks see, et kuigi bussis loksuda tuli 2X1h40minutit, olid teed nii normaalsed, et sain kogu aeg kududa. Kui võrrelda Tallinn-Pärnu-Ikla tee seda osa, mis jääb Kernust linna poole ja kruusateed, mis kulges 16km kusagil Martna kandis rõõmsalt samas tasapinnas põlluga, siis sorry, aga eelistaksin seda viimast :-) No lihtsalt kududa oli parem seda mööda kulgedes. Tegelikult ka.

Mis veel? Oli imeline lõhn Müüriääre kohvikus, kus hommikul kell kümme kokk lõi vahtu suurt potitäit unistuste kreemi. Roosipõõsad, mis kohviku aias kalendrist tõenäoliselt kuujagu lehti rebimata on jätnud. Potsatavad kastanimunad Kalda tänava päikesepaistes. Ja muidugi oli see, et Haapsalus liigub aeg teistmoodi kui mujal...