Kudumine? Misasi see veel on?

Just nõnda nagu pealkirjas, õhkan ma oma esimese töönädala lõpuks. Puhkus, see hää asi on selleks korraks läbi. Kolm nädalat kadus ei-tea-kuhu. Ma ei ole tõenäoliselt ainus, kes nõnda õhkab...

Aga jah, kuidas meil selle kudumisega siis lood on? Kehvasti on. Selleks nädalaks plaanitud sall on vaevalt poole peal. Pilti ei jaga, sest kaamera ette pole see pusa veel sattunud. Ma tulen tööpäeviti alles kella üheksaks õhtul koju ja oleks ime, kui ma siis veel suudaks kaamerat keerutada.

Tegelikult tulin arvuti taha, kuna tahtsin jagada oma heameelt selle üle, et ilmunud ajakiri Käsitöö on väga hea. Mis selle siis nii heaks teeb? Kudumine, selline lihtne ja igale maitsele. Mõte, et ma tean neid inimesi nende nimede taga (olgugi, et virtuaalmaailmas; olgugi, et mitte kõiki). Vahva must kleit priskemale naisterahvale (nagu mina, näiteks). Inspireerivad baretikud. Ja lihtsus- selle numbri puhul minujaoks kokkuvõttev sõna.

Kas sina teadsid, et pättidega käidi vanasti õues? Ka talvel. Mina näiteks ei teadnud. Loe ajakirja!

Lõpetuseks pilt Märjamaa Laada positiivse poole pealt. Keraamika töötuba. Kahjuks ei sattunud ma sinna päeva teisel poolel, vaid hommikul, kui meisterlikud näidised ainsana lauda kaunistasid.