Läti kindaraamat

Ma tänan kõiki, kes on küsimusi saatnud vastuseks eelmise postituse üleskutsele! Jätkake, kohe julgesti! Mida täpsemalt küsid, seda paremini ma pihta saan. Ja nagu ma alati toonitan, siis ainsad rumalad küsimused on küsimata jäänud küsimused 
Pühapäevase loosimiseni on veel tiba aega, et siis ootan heal meelel lisa!

Mul olid eile, nagu öelda armastan, segajad peal. Ennelõunal mõtlesin nipinurka esimese tera kirja panna, aga kui pakk saabus, läks mul kõik meelest ära. Ka õhtune söögitegemine, muide. Paki sees oli paks, üle neljasajaleheküljeline kindaraamat, mille eest ma pean tänama sõbranna Monikat. Tänu talle jõudsid Läti kindad minu riiulisse ja otse muidugi ka südamesse. Ma olen lätlaste kindaraamatuid varem ka mõelnud nillida, aga nagu heade asjadega juhtub, ei ole neid igavesti müügil. Siit võid vaadata Läti uudistest, kuidas autor tutvustab raamatut (0.40 pealt hakkavad kindapildid):

Täna olen kudunud kinnast nelja värviga ja vardaga nr 1,25. Uskuge, Haapsalu salli kudumine on nagu kirvetöö selle kõrval. Nagu lapsemäng. Pusimist ja harjumist on kõvasti. Kui õige tunde juba kätte sain, selgus, et kinnas tuleb ikkagi liiga suur ja ma pean nüüd materjalide osas võtma nuputamispausi. Muidu oli jõudlus nii 1-1,5 cm tunni kohta, aga tõenäoliselt tuleb minna kas peenema lõnga või peenema varda peale.

Kuldaväärt Kudumid

Tundub, et kõik räägivad ja tundub, et saab juba ka poest... Mul on hea meel, et ilmunud on raamat Kuldaväärt Kudumid.

Selles raamatus on koos mõnusate Eesti kudumisblogide autorid ja nende poolt väljamõeldud mudelid. Ütleme nii, et tõsised kudumismootorid ja nende mootoriga supervardad on mängus ;-) Ma usun, et pakutav innustab kõiki varrastele, sest mõtteid, mida kududa, leidub tõesti seinast seina selles raamatus.

No kust ma tean, kui nii värske asi alles? Eks ikka sedamööda, et olen näinud raamatust piilukaid ja pilte. Ja eks olen ka ise selle raamat kaante vahele sattunud. Tahate ka piilukaid? Aga palun, kirjastus täitsa pakub.

Kes nüüd pilgu peale viskas, märkas kindlasti, et selle raamatu suur trump on fotod. Stina Kase oli tööde fotograaf ja tema nimi oli üks väga suur argument, mis mind selles projektis osalema kannustas. Ma tahtsin näha, kuidas võiks olla kudum, mis minu käest tulnud, tema tõlgenduses ja ülespüütuna. No jäin rahule ja olin rõõmus, aaaga... enamuses piltidest, mis mu suurest tööst sai tehtud, on esil pahem pool vaataja poole. Võtan seda kui saatuse nööki ja ei saa tegijaile pahaks panna, sest pildistamispäeval ei saanud ma ise abiks olla. Okei, eks visuaali läheb valmistööst ikka kaduma ka, nuppude mõttes eriti, aga huumoriga võttes võib öelda, et ka pahem pool võib ühel kudumil päris ilmekas olla :-)

Sellesse raamatusse sattumise eest olen ma tänulik toimetaja Ingridile. Ingrid Selg oli see, kes kõiki meid leidis ja ühendas. Töötas läbi kõik mudelid ja kirjeldused ja tööjuhendid (brrr, ma võin vaid ette kujutada, et see ei olnud lihtne. Õigemini, ma ei kujuta tegelikult üldse ette, millise ühiku tööd see nõudis...). Kui ma mõtlen, palju kirju ja infot me omavahel vahetasime ja siis korrutan selle raamatus osalejate arvuga, tuleb summaks midagi sellist, millele minu hammas küll peale ei hakkaks.

Aga mida ma siis sellesse raamatusse pakkusin? Pakkusin kahte projekti, mis on täiesti eriilmelised. Just selle mõttega, et kududa oleks nii vilunud tegijale kui ka algajale. Minult said raamatusse pitsmustriga näpikud või miks mitte ka "sõrmitud", eestikeeli siis sõrmedeta kindad, millel käeselga kaunistamas Silvia kirjaga paneel. See oli minu kummardus Haapsalu pitsitraditsioonile ja katse taas pitsipisikut inimestele kallale ajada. Sellised sõrmikud on üsna kiired teha, kes salliga ei julge rinda pista, võtku kindad ette.

Foto: Stina Kase; Kuldaväärt Kudumid, kirjastus Pegasus 2012

Teine pakutud kudum on aga vastupidi neile vallatutele kinnastele kannatlikkust nõudev ja suur. See on üks täismõõdus päevatekk, millel valmimisel ja mustril on oma pikk eellugu. Loost saate lugeda raamatust ja see tekk oligi siis toosama, mis sai raamatusse enamusel piltidel pahem pool vaataja poole. Muide, eelmisel aastal umbes sellel ajal see tekk kootud sai, seega palju õnne talle sünnipäevaks! Ei ole avalikkusele teda näidanudki, aga mõte on leida talle uus omanik. Kel vaja, palun väga! Kes originaali ei taha, tõmmake aga varrastele hääled sisse, ostke raamat, kus muster sees ja kuduge samasugune :-) Raamatus on mitmeid lähipilte ja eri nüansse näha, siia vaid suurem ülesvõte

Foto: Stina Kase; Kuldaväärt Kudumid, kirjastus Pegasus 2012

Haapsalu räti raamatu esitlus

Foto: www.saarakiri.blogspot.com

Edasi loe Saarakirja Käsitööpesast!

Mul on hea meel, et kudujate silmaring saab taas avardatud. Tõsiselt kohe. Nii ei tulda ehk enam ütlema, et never-ever pole Haapsalus peale ristkülikukujuliste sallide midagi kootud. Ja ma ootan kannatamatult, et näha, mida hääd  leiab nende sisukorras tutvustatud mustrite nimede taga, üks on põnevam kui teine.

Seda, et raamat ilus on, usun ma ka. Pärast esimest imekaunist üllitist ei saa ju teine grammigi kehvem olla, ikka ainult parem... Loeme siis päevi :-)

Haapsalu rätt Saarakirja blogis

Väga armas, kirjastuse blogis nüüd ka eestikeelne reklaam olemas.

-: Ootamine on põnev!:

Ootused ON kõrged. Ma tunnen, kuidas ärevus vaikselt hinge poeb ja ootaks justnagu lapsepõlves jõuluvana. Kujutlen juba end seda roosat raamatut naudisklemas.

Seda enam, et kevadel ühes käsitööfoorumis kui juttu tuli sellest, kas Haapsalu mail ka kolmnurkseid rätte kootud, julgesin iitsatada, et on küll. Isegi omad reeglid olla välja kujunenud...  Mispeale sain kommentaariks ühelt muidu targalt ja armsalt kudujalt et mida hekki, need pole ju haapsalu sallid, ärme rohkem sellest räägi!  :-)) Eks vaatab siis, palju neist raamatus tutvustatud saab.

Haapsalu rätt- raamat tulekul

Kui eilne post edastas minu hämmingunoote infopuuduse kohta, siis tänane jätkab kahjuks.

Kuulukse, et sügisel uus raamat tulekul. Autorid on samad, kes tegid imekauni ja põhjaliku  Haapsalu salli raamatu, siis ootused on ka sedavõrra kõrgemad. Jutud olid liikvel juba mõnda aega...

Otsin mina infot. No ei leia Eesti lehtedelt. Isegi kirjastuse lehelt ei suutnud leida.
Küll aga jääb silma ühes foorumis eelreklaam pildina, mis ülal ja leidub ka inglisekeelne tutvustus ühes netipoes.

Jõuaks see juba rutem letile, ma niiväga ootan :-)

Meite Muhu mustrid...

Täiesti fenomenaalne raamat on ilmunud! Meite Muhu mustrid...

Selle uudisega ma ei üllata vist enam kedagi, aga mu enda emotsioonid on jätkuvalt laes, kuigi raamat seisab riiulis juba mitu nädalat. Iga lehekülg on enamat väärt, kui rahanumber tagakaanel ütleb.

Lk 25, seelikuvärve tutvustava kirjutise juures olev foto

Lk 51, sukkade sektsioonis tikkimispisteid tutvustava teksti juures olev foto

Tegelikult oli selle raamatu ostmisega üks häda ja viletsus. Mardilaadalt ma meelega ei otsinud võimalust seda isegi mitte lehitseda, aga ühel külmal pärastlõunal Pärnus aega parajaks tehes ma siiski raamatupoodi sattusin.

Otse loomulikult pärast läbilappamist olin ma kui hüpnoosis. Kartes halvimat (loe: otsekohe äraostmist) lonkisin tänavale ja püüdsin taas kaineks saada. Helistasin veel mehele ja lootsin, et ta mind mõistusele kutsub, aga kus sa sellega! Torust kostus kurval toonil, et "Oh, kui sa muudmoodi ei saa..." Meie pere keeles tähendab see, et eks sa siis osta, luba antud! Sellega oli pere kuueelarve lõhkiaetud ja mina maruõnnelik...


Selles raamatus on kogu sisu ülivõrdes iseloomustatav. Kõige kirevamad pildid, kõige vahvam teemadena liigendatus ja humoorikad vahepalad, kõige armsamad ülevaated ajaloost ja kõige sümaaptsemad tutvustused nii tänapäeva kui varasema aja meistrite kohta. Seda raamatut naudivad kindlasti nii kudujad, tikkijad kui ka kõlavöötajad ja heegeldajad. Täiuslik kingitus käsitööarmastajale!

Kui Eesti naised on vägevad ja kanged, siis Muhu raamatu loonud naised on seda ruudus. Ei, kuubis hoopis!

Ma lehitsesin raamatut linnas kohvikus ja teel koju bussis ja kodus veel tunde-tunde! Esimeses fluidumis paistis  kinda- ja kampsunimustreid vaadates mulle igast teisest sallimuster. Fluidum on peaaegu hajunud, aga mõni mõte siiski jäänud... Kuidas see võimalik on? Vat just nii nagu allolevalt pildilt näeb. Sukamustri tõlkisin aukude ja nuppude keelde ning kudusin sellest proovilapi...

Aitäh raamatu kokkupanijatele ja meistritele Muhus, kes seda ilu elus hoiavad!

Kudumine? Misasi see veel on?

Just nõnda nagu pealkirjas, õhkan ma oma esimese töönädala lõpuks. Puhkus, see hää asi on selleks korraks läbi. Kolm nädalat kadus ei-tea-kuhu. Ma ei ole tõenäoliselt ainus, kes nõnda õhkab...

Aga jah, kuidas meil selle kudumisega siis lood on? Kehvasti on. Selleks nädalaks plaanitud sall on vaevalt poole peal. Pilti ei jaga, sest kaamera ette pole see pusa veel sattunud. Ma tulen tööpäeviti alles kella üheksaks õhtul koju ja oleks ime, kui ma siis veel suudaks kaamerat keerutada.

Tegelikult tulin arvuti taha, kuna tahtsin jagada oma heameelt selle üle, et ilmunud ajakiri Käsitöö on väga hea. Mis selle siis nii heaks teeb? Kudumine, selline lihtne ja igale maitsele. Mõte, et ma tean neid inimesi nende nimede taga (olgugi, et virtuaalmaailmas; olgugi, et mitte kõiki). Vahva must kleit priskemale naisterahvale (nagu mina, näiteks). Inspireerivad baretikud. Ja lihtsus- selle numbri puhul minujaoks kokkuvõttev sõna.

Kas sina teadsid, et pättidega käidi vanasti õues? Ka talvel. Mina näiteks ei teadnud. Loe ajakirja!

Lõpetuseks pilt Märjamaa Laada positiivse poole pealt. Keraamika töötuba. Kahjuks ei sattunud ma sinna päeva teisel poolel, vaid hommikul, kui meisterlikud näidised ainsana lauda kaunistasid.

Ohoo!

Knitbuddies.com lehele sattusin ma mõistagi Haapsalu salli teemat googeldades, aga et jaapani keeles nüüd ka seto pitsist ja haapsalu pitsist lugeda võib, oli suureks üllatuseks. Raamatusse saab kiigata Amazoni jaapani lehel
Hakka või ostlema jälle, nii põnev on...

Salliga on lood sellised, et käitun nagu värskelt armunud: 11 tundi olin tööl ära ja juba jooksen, käed pikalt ees, tema on mind palavalt oodanud ning meil on koos olla väga hää. Kirgline suhe, ma ütlen...

Valmis on umbes pool. Mõlgutan mõtteid, et kas seekord minna jälle lihtsama vastupanu teed ja kududa pits külge või siis piinata ennast ka natuke. Arvutamine, see on asja juures piinarikas, kudumine ja külgenõelumine on... no päris köki-möki ei saa öelda, aga tehtav.