Kaunis inimene kauni kleidiga, muud juttu kah...

Foto Moilt

Pildilt on näha, et minu esimene öövahetus käsitöölise elus vääris iga magamata hetke. Nagu kombeks, kleit valmis eelviimasel hetkel ning viimasel hetkel selgus, et kuigi Cargoga peaks kodulehe andmeil Märjamaalt saama Tallinna poole pakki saata, ei ole seda teenust juba jaanuarist alates. Jäi vaid hambad ristis õhata, et "nii armas!" ning ise linna poole vurada.

Ma olen praegusel eluhetkel väga täpselt oma tegevused ära planeerinud ja nii lõi väikese Jakobi haiguse tõttu segipööratud  nädal mõned plaanid paigast. Sestap ka too esimene öövahetus :-) Naljaga õhkasin, et palju mugavam, kui öövahetused mu vanal töökohal. Kodus lebad töötamise ajal diivanil, sööd ja suitsetad mil iganes soovid ning üleüldse tundub selliselt tehtud öötöö mõnusam.

Eks ma tegelikult  armastan muidu ka tegutsemist  varastel öötundidel. Harva, kui enne kella ühte magama lähen. Öötunnid on kuidagi eriliselt magusad varda veeretamiseks või netis ringivaatamiseks. Kunagi lapsena tegin aga sellist pättust, et lugesin öö läbi. Tõenäoliselt juhtus see ka enne jaani, sest mäletan, kuidas pimeduse pärast pidin pausi pidama vaid tunnike-poolteist. Põnevus, mis raamatus edasi saab, ei lasknud uinuda. Vanaema ei lubanud mul öösiti lugeda, aga ega kire vastu saa. Kommid ja lugemine- need olid mu nõrkuseks lapsena! Kommid on siiani, aga lugemisega on viimastel aastatel natuke kehvasti...

Soovin kleidile pikka iga! Ja tänan Moid, et ta mind kleiditegijaks valis! Pikka iga ja kõike head ka kolmele sallile, mis vahepeal valmis said ning kohe poodi läksid. Isegi pilti ei viitsinud teha, sest uusi mustreid minu jaoks nende hulgas polnud. Vana ja armastatud Silvia kiri, veel vanem ja armastatum pööratud piibeleht ning misse kolmas nüüd oligi...? Märkmeraamat ütleb, et karukellakiri. Ah jaa, luiskasin, too viimane siiski oli mul esimest korda kududa. Pilt Etsy poest, kus ta kohe ka Ameerikamaale rändas.

Märkmeraamatul on siinkohal väga oluline roll. Ta ütleb mulle, et kohe-kohe on täis saamas 50 pitsilist salli. See number on oluline, kuna ma seadsin endale sellise verstaposti, et enne ei hakka kursuseid korraldama ega muidu tähtsat panema, kui olen vähemasti viiskümmend salli ära teinud. Kogemus on see, mis kududes loeb! Ainult raamatutarkus ei aita käsitöölist edasi- selline on minu seisukoht. Lükaku ümber, kes julgeb! Mõne ämbri peab ka möödaminnes ära astuma, muidu ei tea ju teisi hoiatada... Õigus, eksole?!