Üks etapp läbi...

Foto: Helen Vaher

Kevad on viimastel aastatel tulnud nii kiiresti, et ei jõua märgatagi. Ka sel aastal.

Mis ma siis torman? Väikesed suured asjad võtavad tähelepanu. Pildil on üks viimase aja tegemistest- Haapsalu sall mustriga, mille ise lõin. Kümnete kootud sallide kõrval väike ühik, aga oma mõtte poolest minu jaoks suur ja oluline. Ütleme nii, et jõudmine uuele levelile mõnes mõttes.

Kuigi algul plaanisin näitusel osaleda kootud suure voodikattega, siis sall sellel voodil tundus nii hästi sobivat, et ei hakka tekki välja panemagi, las jääb vaid sall.
 Voodi on pärit ByHandist, autor Annika Toomla. Soovitan soojalt kõigile, kes otsivad kvaliteetset käsitsitehtud mööblit sellest salongist läbi astuda. Nemad mõtlevad palju lastele, kes näitusele läheb, näeb imearmsaid mängumaju ja ka teised lastetooted on neil armsad ja tasemel. Tehtud ausalt ja hoolega :-)

Kursustest ka, kuna jäänud on vaid viimased korrad enne suure suve tulekut. Tartus koome Haapsalu salli suurte pühade aegu, 7.-8.aprillil ja Tallinnas, Käsitööjaamas sel nädalavahetusel. Tallinna kursustele oli viimati üle küsides paar vaba kohta, Tartusse ootan ka veel huvilisi. Info kellaaegadest, hindadest ja registreerumisest kursuste lehel.

Sõbralt sõbrale

Foto: Tiina Tasa, kursused Tartus. 

Käsitööinimesed on selline lahe klann, ma leian. Mõne aastaga olen kohtunud paljude tõsiselt toredate inimestega ja on olnud ka juhuseid, kus näiteks bussis kududes keegi midagi küsib ning juttu jätkub kauemaks. Kasvõi terveks reisiks ja nii põnevalt, et kudumine- see, mille pärast vestlus algas, ununeb sootuks.

Omaette maailm on internetikäsitöölised. Mõne tegemistel oled tema blogi lugedes silma peal pidanud aastaid ja aastaid, täitsa nagu tunneksid inimest kohe. Ja siis "päriselus" kokku saades ei ole vaja mitmeid kohtumisi ja tunde tutvumiseks, et aru saada, kellega tegemist. See on tegelikult nii lahe! Long live the internet! Käsitööblogides nuumad silma, saad julgustust ja häid mõtteid. Kunagi ma kirjutan oma netisõpradest kohe eraldi.

Sellepärast ma mõtlengi kõigist käsitööinimestest kui sõpradest. Ja sellepärast on hiljuti tekkinud pisike segadus mu mõtetes, kui mulle öeldakse näiteks õpetaja...  Tõsi, kursuseid ma vean, aga selle nimega ei harju vist küll kunagi :-) Ikka sõbralt sõbrale käib see asi.

Laupäeval ja pühapäeval käisin ma Tartu-mail pitsikudumisest rääkimas. Kahe päeva sisse mahtus nii palju positiivset laengut, et meelest läksid nii kokku seitse tundi bussisõitu kui vile tuul Emajõe ääres (mütsi ja vihmavarju unustasin ma muidugi staapi kohvrisse...). Toredad inimesed, kellel silm kudumise peale säramas on parim seltskond, kellega aega veeta. Aitäh, et tulite!  Tinstik nii armsasti kajastas meie väikest koosistumist, lugege ise siit.

Ah jaa, mis Tartus veel lahe oli- turul leidus putka, millest juba aastaid tagasi räägiti kui väärt raamatupesast. Teate, seal müüakse ikka veel heegeldamisajakirju Duplet! Olin rõõmus, kui selle leti leidsin, need ajakirjad on väärt iga senti, mis välja käisin. Ja vene keelt sai müüjaga praktiseerida veel pealekauba.

Homme hommikul sean suuna Paidesse ja kui torm sel juhtuda laseb, siis on hommik mu jaoks ajalooline. Ses mõttes, et homme alustan elu esimeste Haapsalu salli kursustega. Plaanid on läbi mõeldud, materjalid koostatud, vaim valmis!

Ja kes tahab veel selle aasta sees saada pitsikudumise kursust, siis viimane võimalus on esmaspäeval Tallinnas Käsitööjaamas, pidavat veel kohti olema. Registreerumine läbi Õppevaguni.

Püsige soojas ja kallistage lähedasi! Ja ärge laske pühadepaanikal oma hingerahu häirida! Elu on lill...

Lõngajahile!

Haapsalu sall Vausabakirjaga

Kas saab olla kuduja jaoks veel suuremat meelitamist, kui et mees pakub välja end autojuhiks ja lubab osta lõnga nii umbes kümmekond kilo... Ei, ei näinud unes! Päriselt lähen täna Raasiku villavabrikusse, kuhu ma veel varem sattunud ei olegi.

Kui ma sain katsuda Rioni Raasiku lõngast tehtud kleidikest, mis oli üllatavalt pehme, siis veenis see mind lõplikult, et peaks ikka ära käima. Tulemas on pime ning kole aeg, potis lõnga värvides tuju tõsta pole  paha mõte, eksole.

Tänase posti pilt on vausabakirjaga sallist, mis jõudis just uue omanikuni. Õigemini jõudis vaheetapina ühe kena naisterahva kätte, kes selle jõuludeks tellis. Jah, täiesti mõistlik on juba jõulukinkidele mõtlema hakata! Kuna ma ka kingimajanduses olen see "25nda tunni inimene", siis päris tõsiselt pean lugu neist, kes suudavad stressivabamalt oma lähedaste rõõmustamisele mõelda.

Mis uudist veel? Pühapäeval olen  Tallinna tulemas. Kudumiskursused pitsihuvilistele on taas sinna jõudnud. Eelmisel laupäeval Pärnus kokku saanud väike, kuid usin seltskond tegi südame soojaks. See annab palju jõudu, kui näed, et inimestel on su mõtteteradest kasu.

Kes veel ei tea, siis kursustel räägin ma ära ka kõik oma "ämbrid" et säästa teisi samadesse astumast. Jah, nii julge olengi :-) Ja nende kõrvale muud kasulikku pitsitegemisejuttu ka ning koos kootud proovitöö on selleks, mis näitab ära, millised on su kudutalendi lihvimist vajavad küljed. Et saaksid särada!15-leheküljelise kokkuvõtliku materjali saab ka iga osaline kaasa.

Tallinna kursuste korraldaja, registreerija ja toimumiskoht: Käsitööjaam. Kohtumiseni seal!

Kohtume pühapäeval õppevagunis!

Kursused Tallinnas 16.10.2011

Kui sa tahad teha plastpudelitest vahvaid lilli, siis  räägin meelsasti sulle nippidest, mida kasutada. Võta kaasa oma pudel ja tule! Kõik muu ootab sind kohapeal.
Registreerimine Käsitööjaama kaudu (ole nobe, sest kohti on piiratult). Täpsema kursuse kirjelduse leiad klõpsates õppevaguni infolehel.
Rõõmsa kohtumiseni!