Saturday, April 24, 2010

Haapsalu Shawl knitting course II

The introductory blog post you will find here: knitting course I

The schedule of the upcoming trip is as follows:

Please plan your arrival to Tallinn on the 21rst or 22nd of August and we will provide you recommendations for hotels and choosing your traffic vehicles when you give your name up for the trip. Also, we would like to know if there are some special requests or food preferations from your side. Feel free to let us know! It is highly important, so we could ensure you the best knitting trip without worries and inconveniences.
On the 22nd of August we will meet in Tallinn and drive to Haapsalu together – we might say to the shawl capital of Estonia. On this very day takes place the shawl knitting competition and other events of the Annual White Lady’s Festival. We will arrange a visit to the museum’s room that is dedicated to shawls and offer you the possibility to buy the English version of the book Haapsalu Shawl.

The first day will end in the Altmõisa Guesthouse, which will be an utterly peaceful place even for a local spirit. Delicious food and peaceful rest will be guaranteed. It’s not at all a long trip to the nearest beach or to the bird observing park and those who still have the courage, can take the bicycle there. The evening is planned to end with a common dinner and getting to know each other.

We will start the 23rd of August in Haapsalu by letting a guide to show us the Episcopal Castle, old city hall, Czar Peter I Memorial Museum and the wonderful house of Ilon Wikland. You do know the fictional children book’s characters of Astrid Lindgren and Ilon Wikland? Exactly this kind of a miraculous fairytale world we are going to take you! A true visit to Haapsalu would be worth nothing without seeing the beach and promenade in the end of the city. We can only hope that the weather would be on our side, so we could have an unforgettable walk there.

By the end of the day we will head out towards Pärnu, where we are expected to spend the rest of the days in the Green Luxury Mansion. Peaceful place, a picturesque creek flowing next to the house and large handcraft room – all reserved just for you. The Green Luxury Mansion is been called the first handcraft hotel of Estonia. If there’s time and will, then we could continue the trip with an introduction visit to Pärnu. Scenic resort, pure sand beach and Gild of Mary Magdalena with the various handcraft shops await us.

On the 24th of August Aime Edasi and Siiri Reimann will arrive to the Green Luxury Mansion to join us. Together they will provide knowledge of traditional Haapsalu shawl knitting technique and wisdom. The craftsman will be there on the 26th as well, when we can continue with the workshop. In all of the evenings, we have planned common non-official workshops, where I or someone else with the knowledge will also join to give guidance in experiencing knitting a unique shawl. During these days shall everyone finish a mini sized Haapsalu Shawl according to the Shawl knitting mandatory rules. Starting and finishing in the traditional way, nupps and other wisdom knitted inside the shawl.

On the 25th we hope to take you to the farmstead in the county of Pärnu, where you can witness the true country style of living. This particular farm holds a great value to the handcraft lovers – we will see how the sheep is raised and how the yarn is been made out of their wool. The process from wool to yarn will be demonstrated to you firsthand. In addition, we hope to offer you true Estonian food straight from the local kitchen.

We will be visited by Juulike on the 27th of August. From the pots and vessels of this vivid young lady, we can find the most odd and interesting herbal mixtures and concentrates. With these mixtures she dyes the yarn. There you can have a try to dye the yarn yourself and also buy some if you like. Exciting, isn’t it?

On the last day of the trip we will tie together what ever loose ends we might have from the knowledge of knitting a true Haapsalu shawl. And by that day, everyone should have their sample shawl ready. The trip will end with a common good-by-lunch and we will send off the participants to Tallinn if they wish to.

All the days of the trip will the land lady of the Green Luxury Mansion take care of the meals (breakfast, lunch and dinner) or provide you with vouchers in case you would like to try a meal somewhere else. Pärnu is only few kilometers from where we stay and you will always have a chance to stop by there.

At the moment we are having discussions with a master who knows the history of the laces and knows how to maintain the good condition of it. If the outcome is successful, then you will have a fun and educating course in addition. As a surprise, we have planned an outdoor event with Estonian music and local food – you are welcome to a village festivity!

The cost of the whole knitting trip is 8000EEK, which includes accommodation, transport on our trips among Estonia and daily meals. Also, the participation on the program that I have described during this letter (there could be a slight change of plans, but of course we will inform before the registration if some should occur). Among other things, you will be around tons of fresh air, could have the opportunity to pick wild berries in the nature, walk barefoot on the morning wet grass and the ultimate pleasure of all – knit without disturbance in a friendly environment until the morning hours if you will. PS! For all the participants we will provide a starting kit with decent needles and traditionally fine Haapsalu shawl yarn. And who still hasn’t got the Haapsalu Shawl  book in her/his possession; I can assure you they will have it by the end of this trip.

I will remind you again that you shall feel free to ask any questions you might have! Please send the questions and your wish to participate to this address info@haarber.ee. Although my partner Kadri was ill recently, I hope you don’t have to wait for an answer for too long. We wish to plan a trip for your, that will stay in your hearts for a long time!

Tuesday, April 13, 2010

"Andke mulle kirvest... ei, ptüi, kääre! Andke mulle kääre!"*

Hommikul kell kaheksa asud netilt töölaua taha.
Kella üheksaks on su kalli raha eest ostetud sukad lasknud teadmata asjaoludel silmad sirinal jooksma. Laialt kohe. Pool päeva istud siis paigal ja ei julge koridoris pika sammuga miile mõõta. Teise poole päevast üritad selja hoida seina poole, et keegi ei näeks milline äksident sinuga kaasas käib...
Vihastad. Kohe südamest!
Ja õhtul lööd neile saadanatele karistuseks käärid sisse...
Ma olen kogu aeg hirmus mutt olnud, aga nüüd peavad mind ka katkised sukkpüksid kartma. Kellelgi ei lase rahus oma teed minna- kõik teen eheteks!!! Muide, traat neis õites on pärit teleka sees olevast asjandusest, mingist mähisest st ka taaskasutus.
Roosid saavad rinda pandud... kui mu pahameel nede kallite sukkpükste peale ükskord lahtuma peaks.
15DENi supermakroga.
*Pealkirjas kasutatud lause tuleb hüüda valjult ja selgelt ja võimalikult paljudele kõrvadele! Filmiklassika, teate ju küll... Arvestades kellaaega jätan hüüdmise siiski teiseks korraks ;-)

Friday, April 9, 2010

Tasane linane ja rahulik puuvill...

Päev päeva järel... ikka kevadisemaks. Ja jumal tänatud! Kui te juhtute öösel kell kolm asuma mõne metsatuka või puudekogumi lähedal ja te juhuslikult ei maga sügavalt, siis võite kuulda, kuidas usinamad linnud laulavad. Jah, öösel kell kolm. Eile kuulsin ;-))

Kahjuks pean täna pettumuse valmistama neile, kes ootasid salli. Salli pildid  tulevad, ma luban! Lihtsalt siiani on käinud kassi-hiire mäng pildistamiskõlbulike ilmade ja minu väsimusastme vahel. Ilmad on olnud vähemuses...
Sall on aga järjekordne "rahvusvaheline" st kehaosas on kasutatud jaapani raamatust pärit mustrit. Muster oli imeline, kuid ilma tugeva loogikata. Ilma paberita nina ees kududa ei julenud (ma ei salli harutamist). Üks "aga" oli tal veel küljes- kuduma pidi seda igal real. Nii peenest lõngast ja igal real kududa on tüütu küll. Lohutuseks pärast salli valmimist vaatasin oma varudest välja ühe mohäärlõnga, mis on oluliselt toekam kui Ogre. Nii umbes kaks korda paksem vähemalt. Mustrit valisin kaua-kaua ja tahtsin leida just sellist, mis kuluks pähe ja mida saaks vabalt ka väsinud olekus või siis bussiga sõites kududa. Ütleme nii, et kahepäevase valimise tulemusena leidsin endale sobiva. Sellise, mis on väikese mustrikordusega ja loogiline. Tal on ainult ÜKS viga... brrrr, ta on igal real kootav ;-)))

Tänase posti piltidel leiate te ühe linase seeliku, tualettpaberirullidest saetud seibid ja pitsimaterjali jupid. Seeliku ostsin ammu ja ta ootas aastaid  kapis, et parajaks saada. Ei, mitte selles mõttes, et ma nagu laps kasvaksin, hoopis vastupidi. Lõin käega, sest ei ole ette näha sellist ühikut allavõtmist, mis selle seeliku mulle parajaks oleks teinud. Krt... maütlen!

Nagu posti pealkirjas mainisin, siis tegu on ülimalt rahulike ehetega. Väikest kasvu pross ja konkreetsed käevõrud. Pross, muide, sündis täiesti spontaanselt käevõrude tegemisest jäänud sodiribasid kokku keerutades.

Tegelikult on need ehted endale juba ostjagi leidnud ja minu juurest läinud. Üks käevõru siiski on veel alles. Vahepealse väikese kevadise ehetemüügiga läks oma teed ka mu esimene sinine pudelist tehtud ehetekomplekt. Huvitaval kombel on viimasel ajal hakanud mulle vägagi korda minema inimesed, kellele mu ehted saavad st mulle meeldib neist natukenegi teada. Tunne on selline nagu annaks kassipoega uude peresse või nii. Hakkan vist vanaks jääma?

Thursday, April 1, 2010

Na(e)ljapäeva õhtu...

Päikeses kuu aega pleegitatud...
Nende lugu sai tegelikult alguse kui ma Novita ajakirjast otsustasin loobuda ja üks kena inimene Isetegija.net seltskonnast selle kommide vastu enesele sai. Ma olen nii suur unustaja, et ei suuda nime meelde tuletada, aga tervitused igatahes, kui sa seda lugema juhtud!  Komme oli palju ja kommid olid imehead. Hunnikut tõeliselt ilusaid kommipabereid vaadates ei suutnud ma vastu panna mõttele neist midagi teha. Tulemuseks siis käevõrud, mis siledad ja säravad. Lakikihte oma kolm-neli... Kuna ajaga on mul suhe viimasel ajal kuidagi nihkes, siis enne lakkimist jõudsid nad aknal ennast kahvatuks päevitada.

Natuke äkilisema tooniga kole-ehete sarja kuuluv käevõru:
Käevõru sees on esimeseks kihiks Saniidi-pudelist lõigatud rõngas, mis kaetud niidiga. Kuna esimene lahendus tundus liiga pehme ja pärast lakkimist ei olnud ikka "see", mida vaimusilmas ette kujutasin, siis läks täiega ümbertegemisele. Katsin rõnga mitme ajalehekihiga, värvisin säravaks ja plaasterdasin kõrvetatud suitsupakitükikestega. Nüüd tundus, et tulemus on ikka palju parem ja toekam. Kindel see, et kedagi ükskõikseks ei jäta ;-))) Mareli, suitsukonisid sa mu blogis küll näha ei saa, pakid on aga täitsa OK toormaterjal :)
 Minu readerisse jooksevad nii mõnedki blogid, kus on tegemist taaskasutusideedega. Nad ei jäta mind külmaks. Nagu ei jäta mind külmaks ka ehitustarvete pood. Ma olen seal vist kõik torud paar korda üle näppinud ja mutikaid peos veeretanud mõeldes, mida neist teha saaks. Aga nii hea idee peale ma poleks ka unes tulnud! Vaadake, kuidas värvikaartidest saab teha laheda LAMBI! Lehitsege seda blogi veel edasi, tegemist on väärt ideedepangaga- http://diygadgets.blogspot.com/

Vihjeks järgmisele postile aga viimane pilt:
P.S. Mitte kordagi ei ole mind täna hanitatud!?! Naljapäev, või asi...

Tuesday, March 30, 2010

Haapsalu Shawl- knitting course!!!

Dear English-speaking knitting friends,

As I had mentioned some time ago that it will be worth checking my blog every now and then; well, today is the day when I can announce excellent news – in August of 2010 we will arrange a knitting course of Haapsalu Shawl in collaboration with Kadri (The landlady of Green Luxury Mansion). The upcoming period will also be an adventurous vacation trip. The arranged visit will last all together a week and into the program we have gathered all kind of interesting activities for you.
So what do we have to offer?
For sightseeing we are blessed with pure Estonian nature, for accommodation we are able to offer cosy and peaceful guesthouses (Altmõisa, Green Luxury Mansion), for town sightseeing The Medieval City of Tallinn and last but not least – the marvellous handcraft shop Karnaluks.
The most significant news to you – we will arrange a 2-day Haapsalu Shawl knitting course, which will be led by two familiar persons to you – the authors of book “Haapsalu Shawl ” and diligent handcraft guru’s Aime Edasi and Siiri Reimann. Could there be a better opportunity of learning true Estonian handcraft from the masters as such? I would not dare to think so…

 
 
During the first days of the trip will also take place the famous and traditional Haapsalu Shawl knitting competition and The Annual Haapsalu Shawl Day. Both of those events are part of The Haapsalu White Lady’s Cultural Week (photos  from Arvo Tarmula, 2007)
In addition to these treats, you will have the opportunity to see how Estonian sheep is being raised, how yarn is made from the wool  in the local mill and finally how the yarn is being dyed with plants into tens of splendid colours. All these activities characterise just the overall spirit of the trip. More over, in addition to Aime’s and Siiri’s workshops are planned other jaunts and surprises. 

Certainly I am going to introduce the whole program more thoroughly quite soon. Today’s mailing was just a greeting to you and announcement to all interested parties because we have to take into account limited number of participants. Therefore, it would be worth giving your name up quickly. The visit is taking place on 22st to 29th of August 2010.

Additional information will be distributed through this blog in the near future, also provided by Ravelry and through Kadri’s e-mail if needed.


We welcome You to Estonia, to knit the magnificent Haapsalu Shawl.

Monday, March 15, 2010

Ajalugu...

Oli mahti ja lugesin ajalehti Lääne Elu aastatest 1935-1936. Pildid on suuremaks klõpsatavad. Esimene foto jäädvustatud eelmise aasta Haapsalu Salli Päeva.
Kõigile, kes mulle lõngapuuduses kaasa tundsid ja head nõu andsid, aitäh. Muidugi oli 1,3 kg Ogret vaid ühe telefonikõne kaugusel. Nüüd on ta Karnaluksist hakanud minu suunas liikuma.


Thursday, March 11, 2010

Viljandi...

Ma reisin väga harva ja seda suurem sündmus see on. Tänast päeva alustasin rongisõidust, päeva veetsin Viljandis ja õhtul taas rongiga koju. Rongiga käimine tasub eraldi mainimist ära, sest mul on sellesse mingi eriline suhe. Ma arvan, et kusagilt kaugest lapsepõlvest (paar esimest eluaastat Raasikul) on jäänud meelde, et rongisõit on põnev ja hää. Täna oli ka põnev ja hää, rongis on ikka tunduvalt mugavam kududa kui bussis.  Keegi ei istu sul nö põlvede vahel ja vahekäigus mahub liikuma ka muudmoodi kui külg ees. Lisaks sellele on rongid muutunud puhtaks ja piletimüüja ütleb sulle ka üliviisakalt "Head reisi!" ning vaatab seejuures silma sisse. Mitte nagu stressis üle keskealine vuntsidega bussijuht, kes vaatab sulle alles siis silma sisse kui midagi väga viga on. Head reisi ei soovi neist ka keegi, kuigi mina teretan viisakalt ja tänan ka tehtud sõidu eest alati... Tartu-Haapsalu liinil on vähemasti üks vanahärra bussijuhiks, kes küsib alati nii armsalt "Kas sooduspilet?" ja ise muigab. Ma arvan, et pensionärina ma välja ei näe, järelikult meelitab alla 26seks pidamisega. Ja tema vaatab ka silma sisse. Ups, lõpetan kirumise...

Pommuudis nr 1: Viljandi KA raamatukogus ei ole MITTE ÜHTEGI Haapsalu salli, selle ajaloo või muu sarnase pihta tehtud kursusetööd ega lõputööd lugemiseks! Ma läksin sinna kohe ekstra selle eesmärgiga ja vaatasime koos raamatukogutöötajaga kataloogi vastava lahtri läbi. Mitte kriimugi!!! Ma olin rabatud ja natuke olen siiani! Tahtsin näha, kuidas teised on seda teemat uurinud. Tegelikult oli mul sellest ikka ülimalt kahju, sest olin enesele kolm tundi aega varunud ja vaimusilmas kujutasin ennast kirjatööde mägesid läbi tudeerimas...

Mis seal´s ikka, kolm tundi veetsin siis oma lemmiktegevusega- otsisin üles kaks käsitööpoodi ja Bonifatsiuse Gildi. Toredad inimesed igal pool, imelised näputööd... Pommuudis nr 2- peenvillane on mul otsas ja ei õnnestunud mul seda ka Viljandist saada. Väga kena naine muuseumi kõrval olevas poes andis veelkord teada, et Ogre on lõpetanud ja mina võiksin ka lootmise lõpetada. Meriino on samuti hea. Kui ma selle peale kostsin, et jah, aga ma tahan VILLAST, siis tehti mulle selgeks, et meriino ongi villane. Brrr, nagu ma ei teaks!?! Aga ma tahaks ikkagi seda mõnusat VILLAST, mitte MERIINOVILLAST. Meeleheitest tegin ma mõned päevad tagasi tellimuse poest  Fibercrafts ... Kui see kaup ükskord kohale peaks jõudma, siis selgub, kas kulutatud raha võib nö koolirahana maha kanda või oli ikka hää mõte. Tegelikult tellisin ma sealt värvipigmente ja sädeluspulbreid ja fimovoolimise vorme. See oli põhipoint, sest mõned asjad olid kas nii hää hinnaga pakkumises või niisama siis põnevad, ei saanud ostlemata jätta. Jälle kord!

Pommuudis nr 3- minu viimane sall, see jaapan-eesti uduloor, sai esimese asjana üles pandud  mu kosumis- ja arendamisjärgus /loe: uude ja veel täiesti tooresse/ Etsy poodi. Arvake ära, mitme päeva jooksul sall broneeriti? Nädala jooksul! Kuigi me ei ole veel saatmiseni-maksmiseni jõudnud, on see siiski nii põnev. Ajalugu näitab et tegu on usina ja usaldusväärse ostlejaga...  
Kõik tekstid seal poes klopsisin ise kokku ja väga raske oli!  Kui keegi keelt mõistev inimene näeb vigu, siis ma oleksin ülimalt tänulik, kui neid mulle nina alla torgataks. Ma ei ole koolis inglise keelt õppinud, täielik autodidakt. Ülikoolis, kus pidi inglise keelt aastakese võtma, muud valikut ei antud, jõudsin testi tulemusena isegi edasijõudnute gruppi, aga lihtne seal polnud...

Pika päeva mõtted on heietatud. Ah jaa, justnagu lohutuseks, et raamatukogust tühjade kätega pidin minema, leidsin väga laheda kaltsuka Viljandis Kauba tänavalt. See oli selline mitme ruumiga, eklektiline ja natuke räpane. Müüjad olid valjuhäälsed ja rõõmsad ja üle iga müügiruumi üürgas mustlas- ja juudimuusika. Täiesti pöörane ja lahe! Sattusin sinna õigel ajal, sest olla just värsket kraami toodud. Tühja käega ma ära ei läinud, isegi minu suurusnumbrit arvestades oli natuke valida...lõppeks sundisin end riiulisse tagasi panema üht jämedakoelist linast kostüümi, sest ma olin ju ikkagi jala st rongiga :-))) Lisaks sellele jäi müügisaalist mulle terveks päevaks kõrvu kummitama Hava Nagila, mille vastu on mul eriline nõrkus... Ju on sellise temperamentse muusika meeldimises süüdi tilk võõrast verd, mis ei lase mul kunagi vagusi püsida, kui midagi nii hääd kostab. Vähemalt kinganina peab kaasa kõpsuma! 
 kevadeootuses,

Tuesday, March 9, 2010

Kole-ehete võidukäik ja natuke klassikat ka...

Nagu eelmisest postitusest arvata võis, ei saa kole-ehetest üle ega ümber. Nad tahavad muudkui tulla ja mis mul saab selle vastu olla.

Tegelikult on vahva, et eelmise aasta heategevusprojektiga väljanuputatud peaaegu null-kroonise eelarvega ehetemeisterdamise trend jätkub. Eks ma ostan poest neid ilusaid kive ja metallosasid ka, aga hetkel koguvad nad küll karpides tolmu, sest käsil on hoopis muud asjad. Näiteks sellised:
 
Mul on meie töömaja koristajaga väike diil. Tema kogub minu jaoks kokku tualettpaberite rõngad ja mina lubasin talle selle eest näidata, mida ma neist teen. Muidugi sellise palve esitamise peale lõi ta kahte kätt kokku ja ütles jälle kuulsa lause, et "S... saia", aga see oli nagu vesi mu veskile!  
Nagu näete, ma saen neid vetsupaberirõngaid. Ja saen oma uue saega! //Selle ostmisega sai ka nalja. Küsiti, et noh, mis homme teed? Mina vastasin, et ohh, šoppama lähen! Küsiti vastu, et no mida osta plaanid? Mina vastasin, et saagi!  Selle peale enam ei küsitud midagi... Pilku ei saa sõnadesse panna//  Rõngad iseenesest on väärt kraam, nagu öeldud- toorikud null krooni eest. Võrreldes tavalise koduskasutatava paberi rõngastega on need ikka kümme korda tugevamad küll, käsitsi neid nii lihtsalt katki ei painuta.
 
Kui saagimised saetud, võtan ajalehepaberi ja PVA ning hakkan neid rõngakesi tugevdama. Ülemisel pildil ei ole naljakas piimatass, nagu esmapilgul võiks arvata, see on tegelikult käevõru. Õigemini küll veel ilma lakikihita toorik. Päris käevõruks loen ta ikkagi siis, kui ka lõplik viimistlus tehtud.
 
Ma olen varasemalt öelnud, et kui keegi minu blogist inspiratsiooni saab, on see vaid puhas rõõm. Tehke ka käevõrusid! See on lahe!  Kuidas nad siis valmivad? 
Papptoorik saab kõigepealt korralikult PVAga pintseldatud ja paberitükikestega kaetud. Tegelikult on hea seda vähemalt kaks-kolm korda korrata, siis ei ole kindlasti mingit murdumiseohtu. Rõngad on ühelt küljelt läbi saetud, muidu ei saaks täiskasvanud naine neid ümber käe ja lastele kole-ehteid pakkuda ka nagu ei tahaks. //Tegelikult mu 13aastane tütar läks neid nähes väga õhevile. Temaarvates on see viimase aja parim idee, mis mul koitnud on.//  
Nii, jäime siis sinnamaale, et tugevdatud rõngad saavad kattekihi... Ülemisel pildil peaksid eri kihid olema nähtavad. Number ühe all on ajaleht, mille katsin akrüülvärviga. Hoolsusele ja veatusele ei rõhunud, kole-ehted ikkagi ju! Number 2 tähistab ühte äratükeldatud salvrätikut, mis niimoodi kaootiliselt asetatuna oma koha leidis ja number 3 on viimane kiht- jälle kord akrüülvärv, aga peale kantud hooletult plätsides ja kasutades selleks pusassekeeratud ehitusvõrku. On selline rullis müüdav asi, pehme ja kleepkihiga, kasutatakse kipsisegu alla panemiseks. Pildil olev nool näitab, et võib ikka kohe mõnuga plätserdada, kui tahtmist on. Iga tööetapi vahel lasen võrul kuivada ja see teeb meisterdamise üsna ajamahukaks.
Olekski nagu käevõru, eksole, valmistatud eimillestki...
Teema lõpetuseks lepatriinu-võru minu tugeval, maatüdruku randmel. Pildistasin ise, seepärast ka natuke kohmakas...
Eelmise postituse sõnumiga ehe sündis tegelikult mu räpasest pahest. Juulike tabas meil ära ;-))
Istud rõdul, näpid suitsupakki ja järsku... torkab sulle silma, kuivõrd ilusti ja püüdlikult ja säravalt on paki kõigile neljale küljele maalitud sõna "Glamour". Suuremas ja väiksemas kirjas ja uhkete vinks-vonks šriftidega. Idee missugune! Rebisin siis kenasti küütlevad, aga ka hukutavad sõnad välja ja järgmise ringiga rõdule tulles, kõrvetasin tulemasinal servad kenasti "koledaks". See idee muide, et suitsupakist ka ehteid teha saaks, ei ole mul mitte internetist leitud! Minu enese /prügi suhtes nüüd juba selektiivse/ silmanägemise tulemus! Kuna pakil on ka muid sõnumeid, mis viitavad selle sisu võimalikule toimele, siis võtsin ka natuke neid... Sündisid siis suitsupaki-käevõrud, mida ma mõnel päikeselisel päeval veel fotoka ette sean et teile seda kaunimat, Glamuuri-poolt ka näidata.
***************************************************************************
Lubatud klassika on aga üks alustatud kampsun kõige lihtsamast valgest maavillasest! Tavaliselt ma püüan end kampsunite kudumisest kõrvale nihveldada, aga seekord jäin jänni, sest kui kaunis kenal järjel ja muidu ka meeldiv inimene tahab, et ma kooksin talle kolm kampsunit ja enne seda olen saanud just teate, et palka võib-olla kärbitakse veelgi, siis... no siis tuleb ju pakkumine vastu võtta, mis muud.
 
Tegelikult seda otsust ma ei kahetse mitte üks raas, sest kududa sellist materjali üle pika aja on puhas nauding. Pitsilõngale väga teretulnud vaheldus. 
Ja nii ta sünnib, see klassika:

Monday, March 8, 2010

Sõnumiga kole-ehted...

 
Ehmatasite, jah? Väga hea! 

Muidu ilusat naistepäeva kõigile!!!
Sõnumist ja sellest saest kirjutan täna öösel...

Wednesday, March 3, 2010

Kole-ehete tulemine...

Kui hoog hakkab peale tulema, siis on kergem kui sa sellele kohe järgi annad, ütleb moodsa aja Reesi vanasõna.
 
Ma pole laisa inimesena kunagi tundnud erilist tungi Isetegijate seltskonnas projekte ellu äratada, ammugi neid vedama hakata. Säälsed tegijad, vähemasti enamus neist on aga väga mõnus seltskond ja pärast Taaskasutusprojekti väljareklaamimist kui mul pettumusest alumine lõualuu vastu lauda käis, hakkas peas tiksuma mõte, et võiks kamba peale teha ka hoopis laiapinnalisemat taaskasutust. Olgu, õmblemine ka, miks  mitte, aga on miljon võimalust veel üle enda varju hüppamiseks ja prügist tarviliku tegemiseks. Naised, lööge kampa!
Nende kole-ehetega on nagu palju muuga- sajad on neid meisterdanud, viidata pole konkreetselt kellelegi, idee noppisin pildipankades tuulates. Iga tulem on omapärane ja tegijale kallis. Minule vähemasti küll! Ja need ehted on MINU NÄGU (ee, mitte et ma kole oleks, aga põhimõtteliselt, saate ju aru ;-)))
Käevõrude retsept: 90% PVC voolikut, 5% ajalehepaberit (antud juhul on tegemist eriti "peenete" käevõrudega, sest kasutatud on inglisekeelset kirjandusklassikat, mis leitud Rapla arestimaja prügikastist //haritud inimesed?!? Sealt olen varem korralikke käsikirjalisi luuletusigi leidnud//). Viie viimase protsendi sisse mahub PVA, värvipigmendid ja- pulbrid ning paks lakikiht. Ja aega, seda kõige kallimat ressurssi, kulub nende peale PALJU! Üllatavalt palju!
 

Friday, February 19, 2010

Kardinad, Sprite ja Vesi väikese pohlaga...

... on need, millest täna juttu tuleb. Kardinatest ei tahakski pikalt pajatada, lihtsalt kroonika mõttes pildid, mis tehtud selleks, et näha seda kogust, mis kahe viimase kuu jooksul heegeldatud sai. Ühes hiljuti silmatud blogis jäi silma uhke punane fileekardin, mille tegemiseks kulus heegeldajal üle 5 kilomeetri niiti. Kena oli, suur selline. Minul on siis valmis saanud seitse poolkardinat (pildile jõudis 6, sest viimane oli venituses), milles kokku pea 8 kilomeetrit niiti.
Materjaliks Kotiväki, heegelnõel 1,75 ja aega kulus üle 100 tunni. Mustri leidis kardinasoovija kaltsupoest ostetud heegeldatud detaililt. Natuke kõrgusse timmimist ja voilaa, olemas!
Nii, kui me nüüd pealkirjas mainitud karastavate jookide juurde läheme, siis tuleb edasi jutt pudelitest, millesse need villitud on. Viimasel ajal minu majas toimuv prügisorteerimine on saanud lisakasti "Emmele meisterdamiseks". Sealt ma siis plastikut lõikan ja väikese teeküünla abil seda vormin. Kunagi pudelisse kuuma teed kallates vaatasin, et tõmbus teine lahedalt krimpsu ja siit tuli mõte ka lisaks leegile keeva vett plastiku töötlemisel kasutada. Plaan ebaõnnestus- ei ole ikka veel seda vunki, mis vaja. Natuke sõrmedele ohtlikum  ka, kuigi lõigatud tükke sai pintsettide abil prepareeritud. Kuum töötlemine muudab lõigatud servad ümaramaks ja siledamaks ning annab võimaluse vormida.
Aga esimesed pääsukesed siis valmiskujul sellised:
kõrvakad ja samas stiilis ripats
Sprite´i pudel oli täpselt samamoodi mõnus lõigata ja töödelda (odava Maxima limpsu pudelid on veel pehmemad ja mugavamad).
Esimeseks üllitiseks pakun pisikese linase niidi pusa ja filigraanhelmega ripatsit:
Kui juba, siis juba, mõtlesin ma eile öösel ja tegin mõned sõrmused ka. Olin kahevahel, sest kartsin, et ei suuda ega saa kinnitusi piisavalt häid- torgatud plastiserv äkki närib illusion cordi läbi, liim ei ole piisavalt tugev või jääb äkki läbi läbipaistva osa näha... Tegin kaks sõrmust prooviks ja tänase pildistamise juures viibinud kvaliteedikontroll Kass Mati andis teada, et liimimine, olgugi kangatugevdusega, ei ole OK lahendus. Ühel sõrmusel lendas õis kus seda ja teist... Samas- ega igal sõrmusel, mis ma plaanin tulevikus teha, pole au saada proovitud mõne kassi hammaste poolt. (Ega ma enda kassi ka iga päev ehetega toida, tahtsin lihtsalt näha, mida härrad ette võtavad ja kui kaugele oma vallatusega minna plaanivad). Inimesed on äkki natuke leebemad oma ehete suhtes...
 
Järgi jäi siis üks vaprake:
 
Elagu taaskasutus! Punased ja kollased pudelid tootmisse!
Related Posts with Thumbnails