Veel pisikesi ja pisut suuremaid...

Kõigile, kes tahtsid sõrmuseid sõrmestatuna näha- palun vabandust, aga sõrmemodell on puhkusele läinud. Ja nagu te arvata võite, siis sellise käsitööintensiivsuse peale nagu minul, pole maniküüri ollagi. Mingit aimu ma ikkagi annan pannes sõrme seni tehtutest kõige suurema läbimõõduga sõrmuse:

Tasapisi kogub jõulupaanika tuure. Jah, juba novembri alguses! Käsitöölisel ongi nii, et pole aega lakke sülitada kahel perioodil aastas- suvi oma laatadega ja jõuluaeg. Isegi kui ma ei tahaks sebida, siis leitakse mind üles ja mesimagusalt poetakse hinge ning juba jälle annan ma lubaduse midagi meisterdada. Jõuludeks... Lakkesülitamises pole ma muidugi kunagi eriti tubli olnud, aga tähtajad muudavad mind närviliseks.

Eilse õhtu ja pool ööd ning tänase hommiku veetsin ennast fotograafia teemal arendades. On ikka vahe küll, kas olla niisama klõpsija või teha oma tegemisi täie teadlikkusega. Uurin siin raamatuid ja murran käsi pilditöötlusega maadeldes. Arenguruumi on palju.

Olulised tegemised nagu näiteks mu Craftwerki kotiprojekt, on praegu pidurdusseisundis. Viimane Haapsalu sall ka, too peenike hall. Kotiteemaga on esimene proovitöö sujuvalt aia taha saadud ja mõtete torm maha jahtunud. Tublid naised on muidugi juba piltide saatmisel otsa lahti teinud. Vahvad kotid, vaadake ise! Ei tea, kuidas mul õnnestub tuurid uuest üles saada...

Aga sõrmused on vahvad, eksole! Kes tahab mõnda endale või kingiks, siis võib meili teel oma soovi mulle edastada. Need pisikesed praegu veel minu poekesse ei jõua, sest on lootust, et saavad enne jõulumehe kotti või uutele omanikele. Ja on arvata, et neid tuleb veel...