Juhtub häid asju ka...

Hea on näiteks see, et kuumalaine tundub möödas olevat :-) Arvake, mis tahate, aga mulle selline suvi ei istu! Nahk kogu aeg seljas märg... brrr! Kuni 25kraadini on kõik väga broo ja ma ei nurise, aga igal hommikul kell viis kuumuse ja päikesepaistega ärgata... ei, aitäh! Ma valiks parem maikuu värsked hommikud või augusti sumedad ööd.

Ja teiseks heaks asjaks võib nimetada seda, et ma olen nüüd natuke rohkem vabaduse omanik kui üleeile! Lihtsas keeles võib öelda, et ostsin uue läpaka ja mu blogipostid ei pea enam köögis lauaarvuti taga kõveras sündima. Täitsa vabalt võin elutoa diivanist asja ajada. Tegelikult oli selleks ostuks ka viimane aeg, sest kärsitu nagu ma olen, lubasin vana arvuti kasti lüüa. Päris tõega ja sõna otseses mõttes. Kui sisselülitamisest internetiakna avamiseni kulub seitse minutit, siis ei ole see ju normaalne!?! Ammugi polnud ma suuteline ilma vägisõnadeta pilte töötlema ja laadima. Seitse halli juust tuli kindlasti iga seansiga juurde... (tegelt ma ei tea, pea ju koguaeg punaseks värvitud). Õnneks on nüüd stressiallikas pensionile saadetud ja võin olla rõõmus, et on olemas kallis pank, kes kümmet nahka koorides võimaldab järelmaksuga seokseid oste teha.

Tänane pilt on ühest salaprojektist, kus osalen. See ei reeda liiga palju, tähelepanu tuleb juhtida hoopis koduleivale sel pildil. Külapealt saadud ja väga hää oli (aitäh, Marve!). Projektist aga siis, kui õige aeg käes :-)