Thursday, May 19, 2011

Näitus avatud, kleit valmis!

English text soon, not today...

 Käsitööga Tööle2 Pärnu õppegrupi lõpunäituselt, tootearenduse ja protsessi lõputööd ja kavandid.

Nagu pealkiri ütleb, on eesmärk saavutatud. Kõik see, millega ma viimased 20 päeva olen teid pisut pinges hoidnud ja ennast palju pinges hoidnud, on leidnud väljundi. Näitus on avatud ja kleit sai kenasti õigeks ajaks valmis. Edasi pisut lähemalt...

Selline oli mu kleidi algne kavand. Nagu tavaliselt, tulevad muudatused töö käigus ja nii muutus rinnaosa motiiv kohe, kui ma ei suutnud leida head lõiget. Ma nimelt ei unistanudki sellest, et ka lõike täielikult ise konstrueerin, vanad head Burdad aitasid hädast välja. Nagu paaril viimasel päeval selgus, oleks ma pidanud juba alguses mõtlema sellele, et ma pole maailma parim õmbleja ja kangapoodidest ei leia seda mida vaja siis kui vaja, aga see on protsessi nö kehvem pool. Alustuseks räägiks ikka paremast poolest.

Kleit on kootud kasutades eri ajastutest pärit Haapsalu sallides kasutatud mustreid. Allservas on Linda Elgase rätiraamatust pärit poort, millist ma olen juba varemalt kasutanud ja mida ma väga armastan. Tegemist siis kaheksakandade motiiviga, mis oma  "taktimõõduga" on nii super. Vähemalt minuarvates.Arvatavasti koon ma seda ikka veel.

Seelikupaanid said laiemad ja konkreetsemad kui algsel kavandil, piki seelikut jooksvat pitsikirja vähem ja neile panin allossa mustrimotiivi  Pitsiliste Koekirjade raamatust, tegemist samuti rätipoordiga. Kogu kleiti ja neid nimetatud mustreid aga hoiab koos, lisaks ühendab ja eraldab lillemotiiv Olga Jasnovidovalt. Täiesti uus ja verivärske muster, mida mul on au olnud kududa esimesena.

Sellel pildil on näha natukene minu nö proovilappi st salli, millel Olga muster sisse kootud. Mustri nimi Daisies in diagonal ning leiate selle meie pitsiblogist www.newlace.blogspot.com. Proovilapp tuli kududa just nii suur, et näha, kas ja kuidas kudumiskäekiri selle mustriga muutuda võib, et mitte pärast valmis kleiti venitama asudes üllatuste osaliseks saada. Selles lillemotiivis tuleb õie keskel kududa kokku seitse silmust, samas neist seitse välja kududes. Sellise võttega muutub silmuste arv sentimeetril ikka oluliselt palju võrreldes tavalise koega. Suure proovilapi kudumine seega oli õigustatud ja nagu näha, niisama ta seisma ei jäänud. Sall on ilusti täienduseks kleidile, mis muidu on õlgu paljaks jättev ja mille rõhk sai pandud just allosale.

Nii, numbreid nüüd ka. Mulle kudumise juures alati meeldib puistata sellised üllatavana tunudvaid numbeid, mis töö käigus märkamatult tekkivad.
*Ma kudusin kleiti ümmarguselt 65 tundi, millest 40 kulus allosa mustrile.
*Vardad 2,75, lõng peenvillane 2/28
*Kleidis on 2284 nuppu (varem arvestasin natuke valesti ja teadsin, et natuke alla 2500. Praegu lugesin mustrikorduste pealt ja lõikelt arvutatuna täpselt. Vabandan eksitamast...).
*Õmblesin kleiti enam kui 12 tundi, iga kootud detaili kinnitasin käsitsi kas aluskleidile või omavahel.
*Kangast otsides kõndisin Tallinnas maha pikki kilomeetried ning viskoosisegune kangas, vooder ja tarvikud maksid 66EURi (1032 krooni vanas vääringus).
*Ja mis kõige olulisem- ma sain selle kõigega hakkama vähem, kui 20 päeva jooksul! Muu elu sai ka elatud, lapsed kantseldatud, äriplaangi lõpuni kirjutatud ja paar päeva niisama oldud.

Kui kleit oli valmis kootud, järgnes tegelikult protsessi raskem osa. Leida tuli sobiv ja luksuslik kangas ning kleit kokku panna ja valmis õmmelda. Pärast viimast jõudsin ma järeldusele, et olen ikka oluliselt osavam varrastega ja tulevased kleidid peaks õmblema rätsep või õmbleja :-) Kanga otsimisel oli kriteeriumiks see, et ei mingit polüestrit, vaja on luksuslikku ja ihusõbralikku materjali- kas siid puuvillaga, toorsiid või midagi viskoosist/viskoosiga. Suurtest kangapoodidest nagu Kangadžungel ja Abakhan lahkusin ma tühjade kätega (neil lihtsalt ei ole sellised häid materjale, uskumatu, eksole!), TrendTekstiilis ei olnud kas õiget värvi või ei hakanud rahakott mu soovidele ja lõppeks leidsin kanga väikesest kauplusest Solveig Tekstiilid, kus oli rõõmus ja sõbralik müüja, täpne vastand suurte poodide teenindajatele. Kui te nüüd pilti vaatate, siis on näha nii armas vanaroosa, kui ka sissekootud kuldselt helendav  toon.

Kõiki meie grupi näitusepilte näete minu Flickri albumist. Aga alati on oma silm kuningas ning elus asi ikka elus asi. Näitus on avatud homme õhtuni ja mina ise kohal homme kahest viieni, väikeste vaheaegadega. Tulge külla!

Oli tore suur töö. Meelest on juba läinud kaks kaheteist-tunnist kudumispäeva, kus nii käed kui silmad said proovile pandud. Ma arvan, et see ei ole mu viimane kleit. Tuleb julgeda unistada ja oma unistusi ellu viia! Ja end proovile panna ;-)))


Monday, May 16, 2011

Päevake veel ja siis...



Sunday, May 15, 2011

Kaks päeva veel...

Täpselt nii nüüd ongi, et kleit sai eile valmis, varrastelt maha ja mina kukkusin kokku. Ei, mitte kudumisest. Mul on täna olnud selline pea valutamise päev, et teist sellist ei mäleta ammu. Ibuprofeen on mõttetu võtta ja nii ma heidan nüüd jälle magama, migreen kaisus.

Homme sõidan Tallinna, kangapoodi. Peab ju leidma ometigi midagi, mida kleidile alla panna! Pärnus küsisin Abakhanis siidi ja puuvilla segu, selle peale tegid müüja silmad väga põnevaid pöörlevaid liigutusi ja mind juhatati polüestervoodrite riiuli juurde, sest paremat polevat. Ei, aitäh, sellisele kelidile selline aluskleit ei lähe mitte. Loodan, et olen homme jälle vormis ja suudan taas toimekas olla. Näituseni on ainult paar päeva!

Tuesday, May 10, 2011

7 päeva veel...

Päris lootusetu mu pingutamine pole, aga jooksen ajaga võidu. Lisaks kudumisele tuleb mul kirjutada lõpuni äriplaan, mida reedel kaitsta ja selle seitsme päeva sees on ka üks koolipäev.

Aga pool kleiti on tegelikult kenasti valmis saanud. Kahel päeval olen kudunud väikeste vaheaaegadega kummalgi päeval  kümme tundi ja see ei meeldi mulle tegelikult üldse. Töövahend (ehk siis ma ise) muutub kangeks! Käed veel väga märku ei anna, küll on aga tunda, et tuleks rohkem kõndida...

Pool kleidist ootab nüüd, millal saaks pestud ja venitatud. Tundub, et mõõdu järgi kudumine on õnnestunud, kuigi tegelikult saab seda hinnata küll alles siis, kui kleit koos ja natuke omas raskuses seisnud/veninud. Allosa, mida pelgasin nuppude rohkuse tõttu väga raskeks, polegi üldse raske ja tahaks loota, et ma ei pea kleiti kogu pikuses aluskleidile kinnitama. Eks see muidugi selgub, kui tükid sirged, valmis ja kokku panemist ootamas. Igatahes tähendaks see veel tunde ja tunde vaikset nokkimist, mida ma kuidagi ei tahaks...

Pikalt mõtlesin, millist mustrit kasutada mustripaanide allosas. Küll valisin Lindakirja Haapsalu salli raamatust, küll midagi muud Pitsilistest koekirjadest. Kolm-neli valikut panin ühele hetkel lihtsalt kõrvale, kuna ükski ei tundunud okei olevat ja lisasin sinna lihtsa motiivi Pitsiliste Koekirjade tagumisest sektsioonist + et asjakohane oleks, siis mõned Olga lilled ümberringi. Vist ei kukkunudki kõige kehvemini välja, kuigi pabistasin algul palju ruumikasutuse üle ja selle motiivi sobimise üle nii intensiivse allosa mustriga.

Nüüd vajan vaid vastupidavust, et kududa valmis teise tüki pikk sirge. Mustriosa on tehtud ja no ei ole lõbus seda labast pinda kududa. Teinekord võtan veel suurema suutäie ampsata ja teen kleidi, mis üleni tihedalt mustriline. siis vähemalt ei hakka igav.

OK, see oli nali tegelikult ;-))
Kui ma saan kleidiga maha, siis võiks vahelduseks hoopis midagi eriliselt pisikest ja lihtsat kududa, et jälle end inimese moodi tundma hakata

Saturday, May 7, 2011

10 päeva veel...

Tänane post saab küll puhtalt pealkirja pärast tehtud. Et see oleks must-valgel silma ees ja et mul ei tekiks mõtetki end sama vabalt tunda, kui eile ja täna.

Tegelikult oli eilne päev päris tore. See oli päev, kui ma kolleegidele, noh jah nüüd peaks ütlema et endistele kolleegidele, kooki ja kohvi pakkusin ja ametlikult oma tööraamatu kätte sain. Meil on kombeks minemiste puhul kogu maja rahval saali kokku tulla ja siis häid sõnu öelda. Teate, see on nii ilus komme tegelikult, kuigi alati pisut kurb. Kui ülemus oli oma kõne teinud, ei saanud mina enam suurt sõnagi suust. Süda kloppis ja põsed olid roosad. Eks ma olin enne meililisti ka lahkumissõnad saatnud ning saimegi pühenduda koogisöömisele ja rõõmsalt laialiminemisele. Jah, vaatasin, et ma olen palgasaaja elu elanud 15 aastat tööraamatu järgi, neist 11 siis Raplamaa inimeste turvalisuse eest hoolitsedes, õigemini hoolitsejatele tuge pakkudes. Uskumatu küll, aga nii kirjas oli.

Täna aga, minu esimesel "uue elu" päeval osteti minult üks sall. Siia, Eestisse. Loodan, et seda võib lugeda hea märgina. Aitäh Triinule ja ta õele, kui lugema satute. Selline oluline diil siis :-)

Kui nüüd pealkirja juurde tagasi tulla, siis kahe päeva sees on olnud meelelahutust, palju autoga sõitmist ja kõike muud peale kudumise. Lahkumist sai tähistatud kino ja restoraniga ning jalutuskäiguga ilgelt tuulises Tallinnas. Täna olin aga ise lausa kaks ja pool tundi roolis, mis minusugusele rohelisele, säravalt rohelisele juhile oli ilmselgelt suur ettevõtmine. Kojujõudes oleks tahtnud kohe peapidi patja vajuda :-) Jah, siin on muigamine täitsa lubatud.

Aga kleidist siis ka... Mõlema tükiga olen jõudnud sinnani, kus nupuline muster lõppes ja asi hakkab kiiremini edenema. Eelmise posti lõpus oli küsimus, et miks mitte kududa ühes tükis? Eks ma ise ka mõtlesin algul nii, aga kui ma viimistlemiseni oma mõtetega jõudsin, siis otsustasin ikkagi kahe tüki kasuks, sest teadupoolest tahab selline peenike pits korralikku sirgutõmbamist. Ma lihtsalt ei suutnud välja nuputada head vormi, millele kannataks pits pingule vedada ja mis kleidi kellukjat kuju toetaks. Tean, et on kootud kleidi tarvis papist elusuurune toru tehtud, millele see siis pingutati, aga ma parem loobusin sellest mõttest ja otsustasin küljeõmbluste kasuks.

Et mitte pilditut juttu ajada, pistan siia ilusa ja lihtsa salli, mis valmis newlace.blogspot.com blogist Olga mustri järgi. Valmis juba mõnda aega tagasi, aga oli siiani pildistamata.
Lihtsad rombid. Ilusad, kas pole?


Thursday, May 5, 2011

12 päeva veel...

Päevad lippavad tõeliselt kiiresti, kuid kleit kahjuks ei valmi sama tempoga. Edaspidi peaks mul tegelikult olema rohkem aega sellele pühenduda, sest alates eilsest hommikust olen ma "vaba mees". Lõpetasin hommikul oma viimase töövahetuse ja astusin uksest välja teadmisega, et enam selle töölaua taha tagasi ei tule. Paljud on küsinud, et noh, mis tunne on? Ma ei tea, tegelikult ei olegi veel mingit tunnet. Eile kojusõitmist oodates tabasin end selliselt mõttelt, et kas tõesti olin see mina, kes nii otsustas ja kas tõesti ma rohkem siia tagasi ei tule...? Pisut kummaline tunne oli. Ebareaalne selline. Tundke kaasa või õnnitlege, ma ise ei oska veel seisukohta võtta :-)))

Aga kleidist nüüd. Kuigi valmis on vaid paarkümmend sentimeetrit arvan ma, et kõige raskem osa on möödas. Kleidi allserv on nimelt kõige laiem osa ja see hakkab ülespoole kududes oluliselt kahanema. Kui allservas oli 640 silma, siis üles jõudes peaks järele jääma ainult 216.  Ja rõhk nuppudel on just selles laias alumises osas. Kuigi pildilt on näha vaid krimpsik, siis panen käe südamele ja ütlen, et see krimpsik sisaldab 2457 nuppu!  24 kaheksakanda + neli vaherida, kus iga kolmas silm on nupp.

Saturday, April 30, 2011

17 päeva veel...

English text below...

Terve tänane päev sai veedetud pealinnas mööda käsitööpoode ja -töökodasid kolades. Kui see nii hirmus mõnus reis poleks olnud, siis küllap tunneksin ka süümepiinu, et kiire kudumine pidi sellise reisi tõttu ootama. Käisime oma Pärnu Käsitööga Tööle grupiga paremates ja veel paremates paikades- Katariina Gildis, Rotermannis, Eesti Disaini vastavatud majas, Meistrite hoovis ja veel paaris heas kohas. Koju jõudsin väsinuna, kuid ühe teadmise võrra rikkamana. Kui midagi teed ja tahad õnnestuda, siis pead sa selle tegevuse vastu tõsiselt kirglik olema! Vot selline tarkusetera tänasest päevast siis.

Et nüüd kleidijutuga edasi minna, tuleks tegelikult natuke tagasi minna. Minna sinnani, kus mul tekkis idee, et üks kootud kleit võiks olla hirmus lahe töö. Mõttele järgnesid kavandid ja oli nädal, kus peas keerlesid vaid erinevatesse pitsimustritesse mähkunud siredate modellidega joonised. Otse loomulikult ei ole minusugune diletant võimeline ühtegi kobedat moejoonist looma, küll aga tegin ma mõningaid tööjooniseid, mille taga tegelikult on ka läbimõeldud materjalid ja osadel proovitud mustrid.

Nine months I visited courses Käsitööga Tööle (free translation may be "With craft to business") and courses will end soon. We all must do something for big  final exhibition

My plans are huge! I plan to knit lace dress with Haapsalu shawl patterns. I made some fashion drawings in my own way (sorry, never learned drawing and design) and my plan is going to realize soon. But I have big  problem... There is only 17 days remaining! On May 17 my dress must be finished! 

You can think I´m crazy, but I quit my day job! I have last three days at work and after this I am free as a bird! I leave my office in police station forever and you can find me at home on my sofa with needlework.

Kleidi joonise tegin sellise lihtsa, kuid nagu ikka saab see töö käigus muudetud. Pruunil paberil oleva tööjoonise juures (eelmisel postil natuke näha)  on muudetud see, et rinnaosa all on läbilõige ja mööda kleiti jooksvad rombid asendusid lilletriipudega.

Olgu, ma jutuga enam täpsemaks ei lähe, sest kes küll viitsiks lugeda heietusi ja heietusi ja heietusi ühe mustri üle. Võin vaid öelda seda, et kõik sai läbi kaalutud- materjali iseloom, nuppude võimalik raskus kleidi allosas ja alusmaterjali valik.

Pildil siis näha, kuhumaani olen hetkel jõudnud. Mmmm... ütleme nii, et veel ei suurt kuhugi. Tänase päeva vabandus on esimeses lõigus kirjas :-) Järgnevad kolm päeva olen tööl ega saa samuti kudumisele pühenduda, kahjuks. Need kolm päeva on aga üliolulised- pärast seda olen ma "vaba mees" ja iseenda peremees. Jah, plaan töölt lahkuda on täitumas!

Thursday, April 28, 2011

19 päeva veel...

Tänan, kes te viitsite mu pingutust toetada! Eelmise posti tegin täna varastel hommikutundidel ja praeguseks on pisike areng juba toimunud. Ma nimelt olen saanud kleidi nö paberile.

Tööjoonised on tehtud, arvutused ka. Küll on mul aga kahtlused ja kõhklused kleidi allosa suhtes. Kas peale poordi lõppemist sinna midagi lisada või mitte? Tegelikult on selle üle aega veel rahulikult mõelda, sest enne tuleb kümneid ja kümneid ridu servapitsi ja poorti ennast kududa.

Kleidi joonise pildistan homme, et üldse aru oleks saada, mida ma tegema hakkan. Tänane post on siis lihstalt warm-up. Sall, mis laual lebab, on muide ka üks proovilappidest. Ma kohe pidin ta enne valmis kuduma, kui kleidi kallale asun. Olga, tervitused sulle, kui mustri loojale! Nüüd ma võtan sealt motiivi ja panen selle piki kleiti jooksma!

Jah, ja 19 päeva enne näitust ma tean, et allserv algab 640 silmuse loomisest...
:-)))


Taas eksperiment...

Öösiti tulevad vahel väga eriskummalised ja huvitavad mõtted. Kui sa pead töö tõttu üleval olema, siis on huvitavatest mõtetest ka kasu, sest need hoiavad ärkvel. Mul nimelt lõppeb eelviimane öövahetus kohe.

Tuli mul selline idee, et kui eelmisel aastal panin end proovile üheksa nädalat järjest salle kududes, siis sellel kevadel  võiks olla hoopis kiirkudumisega kursuste lõpetamine. Jooksva projektina ja teie kõigi pilgu all.

Kuna viimastel kuudel on juhtunud nii, et palju plaane on tihedalt üksteise järel või samaaegselt töös, siis olen tegevusi edasi lükanud ja paistab, et see hakkab kibedalt kätte maksma. Käsitööga Tööle lõpunäituseni on 20 päeva (!) ja ma ei ole veel oma lõputööd alustanud. Paanika, täitsa õige! Paanika on peaaegu kohal juba :-))...

Sel pildil on algus küll lõputööks tehtud- proovilapid on uhked- aga neist ei piisa ju! Tahtsin valmis kududa midagi suurt.  Midagi hirmus vahvat!! Et see oleks käsitöölisetee alguses selline kena ja priske Pirakas ning jääks inimestele silma...

Mis ma jahun, ütlen siis otse ja julgelt välja, et tahan kududa kleidi! Pitsilise. Õrna. Piduliku. Aga aega on jäänud hirmus vähe. Täna öösel siis mõtlesingi välja, et äkki sõprade abiga õnnestuks...

Viitsite mulle 20 päeva pöialt hoida kui ma teile kogu aeg raporteerin? No mitte kogu aeg, aga paari päeva tagant ju võiks... Kui ära hakkan kukkuma, siis teete kommentaariumis kisakoori ja ma kuulen, ning koon taas... Kuidas tundub, aitate natuke mind motivatsiooniga?

Monday, April 25, 2011

Vabaõhumuuseum on vahva paik

Keset Tallinna linna, põigata mere äärde, võib leida end täiesti teisest maailmast. Rahu ja vaikus, vanad talumajad, teistmoodi inimesed... Mina näiteks ei olnud Vabaõhumuuseumis varem kordagi käinud ja seda vahvam mul pühapäeval oli.

Eile siis oli seal laadapäev. Muude pereüritustega koos ja päris soolase sissesaamistasuga. Võib-olla oli see ka üks põhjustest, miks laadarahulolu müügi koha pealt väheseks jäi- inimesed tulid pigem meelt lahutama. Vaatasin just Isetegija.net keskkonna blogisid ja leidsin, et Must Kitty arvas sama, et muidu armas, aga müügilt niru päev. Kohtas seal teisigi isetegijaid-usinaid käsitöölisi. Noh, ütleme siis nii, et peale jäi ikkagi positiivne noot- aasta esimese laada kohta ilm oli väga ilus (kuigi pisut jahe) ja inimesed toredad. Polnud väga vigagi mitmeid tunde leti taga salli kududa.
Loodan, et õige pea saan teile rääkida juba oma Käsitööga Tööle2 projekti lõputööst. Kuigi lõpunäituseni on jäänud vähem kui kuu, olen ma omadega alles ideede tasandil ja ei ole veel vardaid kerasse löönud. Natuke teeb see rahutuks, aga küllap ma jõuan. Plaanid on nii suured, et ei julge mitte kõssatagi enne, kui midagi käegakatsutavat olemas on. Sõnun veel muidu ära :-)

Nautige kevadet! Lõpuks on ta käes! Ja lehvitan laadalkäijatele!


Wednesday, April 6, 2011

Varakevadine Muhu ja Saaremaa

Niipalju ma reisilt küll õppisin, et kui käsitööst rääkida, siis ei tohi mitte Muhu ja Saaremaad ühte patta panna! Seda toonitasid nii ühed kui ka teised :)
 
Kui esimese päeva märksõna: märjad jalad välja arvata, siis oli päris lahe! Ja alumine panoraampilt olgu isutamiseks neile, kes veel Muhu muuseumi pole saanud.

Vana hea Muhu huumori tavade kohaselt kostitati meid kõlekülmas kõrtsus esimese asjana jääveega ja siis 50 minutise ooteajaga enne kartulipüreed ja soojendatud poelihapalle. Meie lauas ainsa musta huumori austajana olin mina see, kes vett ka pruukis :-)

A muidu oli vahva ja jäin kahe päevaga saartel rahule. Tubli rahvas elab seal ja Muhu käsitöö värvid mõjuvad kui narkootikum! Ei saa küllalt, ikka võiks natuke veel olla...




Sunday, April 3, 2011

Loosimise tulemused selgunud!

Nädal tagasi palusin teilt abi, et saada selgust selles, mida kudujad inimesed tahta võiksid. Tasuks lubasin väikest lõngaüllatust. Tänaseks pean ma vaid imestama, kui tublid on olnud vastajad ja tänulikkusega ütlen, et iga täidetud küsimustik on loonud mulle selgema pildi olukorrast. Vastuseid tuli ligi 200, suur aitäh nende eest!!

See küsimustik, õigemini mõtlemiskoht, on osa äriplaanist, mida tahan  veel enne selle kuu lõppu valmis saada ja kaitsta. Kes mu tegemistega kursis, siis need teavad, et asusin sügisest Käsitööga Tööle2 Pärnu gruppi. Vahvad koolipäevad hakkavad aga kahjuks otsa saama ja see tähendab, et ees ootab ärimooduli lõpetamine ja veel ka käsitöönäitus, millega on mul ambitsioonikamadki plaanid kui äripoolega.

Täidetud küsimustikud andsid mulle selgema pildi ja palju julgustust ehk sügise hakul või vastu talve kutsuda ellu mõned kursused. Otse loomulikult ei ole ma mihkel iga asja ja kudutehnika peale, aga mõnest teemast ma julgeksin juba rääkida küll. Samas ma tean ka mõnda teist usinat käsitööinimest, kes oleksid mihklid jälle teistele teemadele. Niisiis- loodetavasti ei jää need tulemused vaid märgiks paberil ja saan soovijate meilidele saata laiali ka kutseid reaalsetele üritustele.

Loosimisest ei saa ma vahvaid ja malbeid pilte teile näidata, kus õrnroosa lapsekäsi valib sedelite vahelt selle "õige". Ma nimelt olen tööl praegu :-) Aga seda ägedam äkki ongi... Teeme nii, et las ütleb seadusesilm kõrvallaua tagant kaks saatuslikku numbrit ja siis vaatan, kes nende numbrite taga mu nimekirjas on. Nii, tähelepanu! Valmis olla! Jaaa...

Numbrid olid 50 ja 100 ning nende taga peituvad inimesed, kelle meiliaadressid (otse loomulikult ei saa ma neid üleni kirja panna) algavad kombinatsioonidega tee.v....@...... ja kulla3.....@...... Palju õnne teile! Pärast posti netiavarustesse saatmist kirjutan teile kohe, et edasises kokku leppida. Esimesele kenale inimesele paneks teele sallitäie loodusvalget Haapsalu salli lõnga ja teisele kolmnurkräti jagu rohetoonides lõnga.

Tänan veelkord kõiki, kes aitasid mind vastates küsimustikule! See oli minu jaoks väga oluline etapp!


Wednesday, March 30, 2011

ERMi konkursi töö- Haapsalu sall "1976/1981/2011"

Oma elus olen konkurssidel osalenud väga vähe ja tegelikult mulle võistlusmoment kui selline ei meeldi. Küll aga meeldis mulle tohutult idee luua käsitööese muuseumieksponaadi järgi. ERMi konkurssi ei võta ma kui konkurssi, vaid kui suurepärast võimalust.

Jaanuaris, kui ERMis päevakese viitsin, mõtlesin ja plaanisin üht, aga märtsi lõpus on tulemus sootuks teine, mis algselt mõeldud... Ka muuseumis pöörasin kogu tähelepanu Haapsalu salli teemale (minu puhul tüüpiline), kuid konkursitöö tegin mitte seal tehtud jooniste järgi, vaid kõigest neti kaudu leitud foto põhjal.
ERMi kogust internetis avaldatud foto A851:2127

Foto on pärist elektroonilisest muuseumikogust ja pälvis mu tähelepanu kohe. Muster nimelt ei ole Haapsalu sallide nö hittide hulgast, on pigem harvaesinev. Õigupoolest ei suutnud ma seda mustrit leida ei Edasi/Reimanni Haapsalu salli raamatust ega ka kudujate kuldvaramust Pitsilised Koekirjad. Kui ma nüüd halvasti otsisin, siis antagu mulle andeks. Täiesti kogemata juhtusin sedasama sallimustrit kohtama hoopis ühes ajakirjas, mis on sama vana kui ma ise. 1976 aastl ilmus venekeelne Käsitöö numbriga 11 ja seal oli mudeli juures ka koekiri.
Ajakiri Käsitöö 11/1976
Kui ma neid kahte materjali vaatasin, siis tekitasid need minus mitmeid ja kohati vastakaid mõtteid. Esiteks muidugi see äärepitsiteema, mis Haapsalu salli puhul alati fookuses on ja teinekord hinge kraapima jääb. Tõelist fänni peaksid need kaks ajaloohõngulist pilti õlgu võdistama ajama- missugused servad, milline viimistlus!!? Kuna mina olen ka fänn, aga juuksekarva lõhkiajamine ei ole mu tugevamaid külgi, siis võtsin asja kergemalt ja otsustasin, et minu tehtud sall saab täiesti vabalt valitud servapitsi. Nagunii otsustasin, et täpselt originaali ma kopeerida ei saa, sest ma ei suutnud leida võimalust uuesti nende kuude jooksul Tartusse sõita.

Teine emotsioon, mis nende piltide juures tekkis, oli et muster iseenesest on "iseloomuga", aga tulemus kuidagi lahja. See on täielikult vaid mu subjektiinve arvamus, sallid fotodel ON ausad ja väärikad, aga nagu ma ütlesin, siis koekiri hakkas minuga juba idee alguses oma keelt rääkima. Rääkis ta seda, et palun koo mind nii, et minust jääks tugev ja jõuline mulje! Palun vali selline materjal, millest ei oleks kellelgi võimalik mööda vaadata! 

Konkursiks kootud sall 2011

Nagu pildilt näha, tegingi ma just seda- valisin silmahakkava värvitooniga peenvillase sallilõnga ja kudusin rõõmuga. Muide, selle mustri kudumine oli üllatavalt ajamahukas! Ei edenenud kiiresti, kuigi peaks olema täiesti võrreldav mistahes piibelehekirjaga.Salli mõõdud said peaaegu traditsioonilised 64X180cm

Konkursiks kootud sall 2011
Kuigi ma ei ole ERMi originaali oma käega katsunud, siis oli mulle ikkagi abiks ka muuseumi info. Loodan, et materjalide digitaliseerimine jätkub, nii jõuab muuseum ka koju kätte ja teeb meie kõigi elu pisut rikkamaks. Selle posti esimese pildi juurde käib järgmine info:

    originaal
Lisanumbrid    korjamisraamatu number: 439 XIII; toote artikkel: 1443
Säilivus    määramata
Eraldatavad osad    

    * Tehnika kudumine (varrastel kootud pitsilises koes peenvillasest ühekordselt korrutatud lõngast)
    * Materjal villane (varrastel kootud pitsilises koes peenvillasest ühekordselt korrutatud lõngast)
    * Värvus valge (varrastel kootud pitsilises koes peenvillasest ühekordselt korrutatud lõngast)
    * Mõõdud laius: 57 cm; pikkus: 177 cm     Topograafiline ERM: UKU
KVISi kohakataloogi tekst     RMK "Uku" art. 1443.
    
füüsiline kirjeldus     Sall on ristkülikukujuline, geomeetrilise mustriga, sakilise äärega.
    tempel/ etikett/ märk     
Atsetaadist pesupaelale on trükitud UKU logo ja kiri ENSV KTM "UKU" Tallinn,

ART 1443, SORT I, HIND (kustunud). Veel on etiketil aastaring, keskel arv 81.
    
kommentaar     A 851:2123-2283 on RMK "Uku" muuseumifondi esemed.

Nagu mulle kohane, olen töö esitamisega jäänud viimasele ajahetkele :-) Vanale koerale ei hakka uued trikid külge, mis teha! Ööpäeva kahekümne viies tund on alati mu sõber olnud... Eelviimasel päeval lähevad siis teele digipildid ja kuna mul on nii hea meel tehtud töö üle, siis saadan ka valmis salli veel tänase postiga Tartusse. Loodan, et homseks saab ta kohale.

Jääbki veel vaid korrata lauset, mida ma viimase paari aasta jooksul olen palju lausunud- ma armastan Haapsalu salle!

Tuesday, March 29, 2011

Pille Haapsalu sall Muhu aktsendiga

Pilt: sallihullupaevaraamat.blogspot.com kudus: Pille Källe
Ma ikka käin ja imetlen- Pille kudus Muhu Tähe juba enam kui kuu aja eest valmis. Hea, et pilt vaatamisest ära ei kulu :-) Aitäh, Pille, rõõmustamast!

Kes ka nii palju nuppe kududa viitsib, siis palun! Muster vabalt saadaval siin.  Meelega ei pannud otselinki, sest muidu jääksid teil äkki märkamata Olga uued lillemustrid. Neid lisandub aja edenedes juurdegi.

Kevad tuleb ja sall, kus õis õies kinni oleks varsti päevakohane. Kuigi jah, enne oleks vaja kuidagi hangedest lahti saada...

Sunday, March 27, 2011

Palun abi kudumiskoolitusi puudutava küsimustiku täitmisel!

Vahel vastu kevadet hakkavad tudengid eri kanalite kaudu tavainimest piinama. Ikka et "Tere! Palun täitke..." ja "Olen see ja teine ning palun Teilt...". Kuna ma kunagi ammu olen ka ise tudeng olnud, siis alati halastan ja raiskan mõned oma minutid nende hüvanguks. Ligimest peab ju aitama, eksole!?

Aga kui nüüd otse selle tänase posti pealkirja juurde tagasi tulla, siis jutt on lühike- ma ka küsiks, aga mitte niisama, ikka asja pärast ja annaks siis autasu ajaraiskamise eest kah! Loodan, et suhtute üritusse sõbralikult ja ei pelga vaeva vastata.

Kallid kudumissõbrad, eriti need, kes õpihimulised (aga miks mitte ka teised...)
Palun ohverdage paar kuduminutit ja vastake palun siin lingil leiduvale küsimustikule! 
Vastutasuks pakun võimalust võita Haapsalu salli jagu kvaliteetset peenvillast lõnga või kaunis käsitsivärvitud mitmevärviline rätilõng!

Loosimine toimub nädala pärast, pühapäeva õhtul.

Seniks jääb ka küsimustik avatuks (see on vihjeks neile lahketele, kes teavad mõnda tuttavat või sõpra, kes tahaks kudumist õppida.) Kui sa ei pea vaevaks, siis võid ka temale lingi saata ning paluda ka temal vastata.

Tänan kõiki juba ette!
Related Posts with Thumbnails