Thursday, June 30, 2011

Hansapäevad taas tulemas...

Kuigi mulle mitte üks põrm ei sobi praegune kuum aeg, leiab mind siiski homme ja ülehomme Pärnust Hansalaadalt.

Pealava kõrvale saab üles pandud Isetegija.net foorumlaste telk, kus plaanis lisaks kauplemisele ka öökudumine.

Kõik, kes tahavad näiteks sallijuttu puhuda või küsida tulevaste kursuste kohta, asuge ligi ja võtke mul nööbist. Selle pildi järgi peaksin olema tuvastatav küll, kuigi homme seda salli mu õlgadel ei kohta. Sall on müügis Pärnus Vuhti Galeriis, mis on nii lahe koht, et tasuks eraldi kirjutamist ja tutvustamist kohe. Minge vaatama, asub muide Ringi 40, laada-ala kõrval peaaegu.

Selle pildi tegemise au on Isetegija.net-is okkalise nime taga leiduval toredal naisel, kelle pärisnime leiab pildi allservast. Tal on ka blogi, kus juba teemade pealkirjad on vahvad, jutust rääkimata- Guntsi&Tizaini blogi! Käsitöö hindade üle pea vaevajatel palun hoolega lugeda matemaatika-eri rubriiki tema blogis. Nii lihtne, eksole!

Kui teil on vajadus hea foto järgi, siis julgen teda küll soovitada pildistama, sest kes teaks paremini kui ma ise, milline tol päeval tegelikult välja nägin ja kui raske oli selga sirgena hoida... Tervitan sind, Helen! :-)

N.B. Kes tahab sallilõnga osta, siis otsige mind kindlasti üles! Võtan kaasa mõne kera väga kvaliteetset peenvillast ja annan selle rõõmuga kudujatele ära.

Saturday, June 25, 2011

Kaunis inimene kauni kleidiga, muud juttu kah...

Foto Moilt
Pildilt on näha, et minu esimene öövahetus käsitöölise elus vääris iga magamata hetke. Nagu kombeks, kleit valmis eelviimasel hetkel ning viimasel hetkel selgus, et kuigi Cargoga peaks kodulehe andmeil Märjamaalt saama Tallinna poole pakki saata, ei ole seda teenust juba jaanuarist alates. Jäi vaid hambad ristis õhata, et "nii armas!" ning ise linna poole vurada.

Ma olen praegusel eluhetkel väga täpselt oma tegevused ära planeerinud ja nii lõi väikese Jakobi haiguse tõttu segipööratud  nädal mõned plaanid paigast. Sestap ka too esimene öövahetus :-) Naljaga õhkasin, et palju mugavam, kui öövahetused mu vanal töökohal. Kodus lebad töötamise ajal diivanil, sööd ja suitsetad mil iganes soovid ning üleüldse tundub selliselt tehtud öötöö mõnusam.

Eks ma tegelikult  armastan muidu ka tegutsemist  varastel öötundidel. Harva, kui enne kella ühte magama lähen. Öötunnid on kuidagi eriliselt magusad varda veeretamiseks või netis ringivaatamiseks. Kunagi lapsena tegin aga sellist pättust, et lugesin öö läbi. Tõenäoliselt juhtus see ka enne jaani, sest mäletan, kuidas pimeduse pärast pidin pausi pidama vaid tunnike-poolteist. Põnevus, mis raamatus edasi saab, ei lasknud uinuda. Vanaema ei lubanud mul öösiti lugeda, aga ega kire vastu saa. Kommid ja lugemine- need olid mu nõrkuseks lapsena! Kommid on siiani, aga lugemisega on viimastel aastatel natuke kehvasti...

Soovin kleidile pikka iga! Ja tänan Moid, et ta mind kleiditegijaks valis! Pikka iga ja kõike head ka kolmele sallile, mis vahepeal valmis said ning kohe poodi läksid. Isegi pilti ei viitsinud teha, sest uusi mustreid minu jaoks nende hulgas polnud. Vana ja armastatud Silvia kiri, veel vanem ja armastatum pööratud piibeleht ning misse kolmas nüüd oligi...? Märkmeraamat ütleb, et karukellakiri. Ah jaa, luiskasin, too viimane siiski oli mul esimest korda kududa. Pilt Etsy poest, kus ta kohe ka Ameerikamaale rändas.


Märkmeraamatul on siinkohal väga oluline roll. Ta ütleb mulle, et kohe-kohe on täis saamas 50 pitsilist salli. See number on oluline, kuna ma seadsin endale sellise verstaposti, et enne ei hakka kursuseid korraldama ega muidu tähtsat panema, kui olen vähemasti viiskümmend salli ära teinud. Kogemus on see, mis kududes loeb! Ainult raamatutarkus ei aita käsitöölist edasi- selline on minu seisukoht. Lükaku ümber, kes julgeb! Mõne ämbri peab ka möödaminnes ära astuma, muidu ei tea ju teisi hoiatada... Õigus, eksole?!

Friday, June 17, 2011

Ühe salli lugu...

English text below...

Ühe salliga võib palju vahvat juhtuda. Algatuseks virutab üks venekeelne sait luba küsimata mu blogist pildi sallidest ja kirjutab, et näe, vaat kus ERMis eksponeeritud sallid! Mina siis panen alla kommentaari, et vabandust, aga tegemist ei ole ERMiga, see on minu elutuba. Pärast kommentaari kümne minuti jooksul koristatakse postitus igaveseks. Sallid aga lähevad poodi ja algab nende uus elu.

Sometimes there can be adventures with a shawl, can you believe it?!  First some Russian site steals pictures from my blog and writes seriously, that this is Estonian National Museum. After my comments, that sorry, this is my living room, not Museum they delete this post. Funny, isn´t it?! But shawls I sent ERM shop and there is beginning of their new life.

Nii, sallid jõuavadki poodi ja ühel kenal päeval tuleb Silvia kirjaga sallile ostja. Viisakas ja kena väljanägemisega härra Inglismaalt. Kaks päeva pärast seda- üllatus missugune- kohtan ma härrat Tallinna linnas kohvikus Kompott toimunud kudumisüritusel! Sellega ei lõpe vahvad juhtumised ja salli seiklused. See sall saab härra Gerardi kaunistama, aga mitte nii, nagu arvaksite. Lugege, Carla kirjutab!

Okay, now are my shawls in ERM shop and one fine day comes a good-looking and pleasant English gentleman and buys shawl with Silvia-pattern. There is a big surprise for me to meet that gentleman two days after that in cafee Kompott in Tallinn!! So nice! But this is not last surprise- this shawl was for mister Gerard so inspirational that he makes something crazy... Yeah, look what Carla wrote about this!

Warm regards from me, dear Dutch knitters, and especially to mr Gerard!
Photo: CarlaM, from http://www.lifenknitting.net/
Kudumisürituseks aga oli üks väga vahva õpituba, kus Hollandlastest käsitöösõbrad kogunesid ja näitasid ka kohalikele, kuda kootakse Brioche tehnikas nii ühe- kui mitmevärviliselt. Monika-kes-ketrab on nimelt loonud armsa ja sõbraliku silla kahe maa nobenäppude vahel ning  külaskäigud kahel suvel ei jää arvatavasti mitte viimasteks.

Muide, meesterahvast kudumas näha oli super! ;-))
Seiklused missugused, kas pole?!

Wednesday, June 15, 2011

Kes teeb, see jõuab...

Seda vanarahvatarkust, mis pealkirjas, armastan ma ikka aeg-ajalt korrata. Kas siis endale, või teistele. Praegusel hetkel on nii, et muudkui teen ja teen, aga tunne on, et kuhugile oma tegemistega ei jõua. Palju töid on pooleli, palju töid on plaanimisjärgus. Eks see vist ole ka natuke nagu alguse-ehmatus, et nüüd tuleb pere toiduraha ju minu käte töödest. Õigemini oskusest neid tahtjatele müüa. Ei salga, et hirm on ikka nahas, aga see on vist ka loomulik.

Kui sissetulekutest rääkida, siis põrkasin täna taas ebameeldivuse otsa. Etsys on konto seotud Paypaliga, raha enda krediitkaardile kandmisega polnud probleeme. Aprillis sai aga kaart vahetatud ja algasid jamad. Küll ei hakanud Etsy sellega kokku ja küll Paypal, mitmepäevase muretsemise ja klahviklõbistamise läbi sain siiski asjad jonksu ning kuni tänaseni oli süda rahulik. Täna... täna siis juhtus see, et Paypalist ei õnnestunud teenitud raha endale üle kanda, kuna kaart, mille Swedbank mulle andis oli varasema Visa asemel MasterCard ja sellele ei saa summasid transportida. Saa sa siis nüüd aru, miks nõnda!? Kui ma siin kirjutamise lõpetan, siis kirjutan murest ka panka ja küsin, et kui uut lepingut pole sõlmitud ja arvenumbergi sama, siis miks kaart on teine. Kui sealt tuleb vastuseks, et see ka mõni kuremure, siis ma ei teagi, mida teha... Raha on, aga kätte ei saa. Ja millegipärast on mul tunne, et sealt tuleb see kuremure jutt...

Vahepeal olin tõesti blogi natuke hooletusse jätnud, aitäh usinale tagant torkijale üle-eelmise posti kommentaariumis, muidu poleks tänagi siia tulnud. Oleksin ehk heegeldanud. Just sedasama valget kleiti, mis peab valmis saama jaanipäevaks. Progress on olnud edukas, kogu planeeritud töö on sujunud just mustri ja lõike ja tellija suuruse järgi. Praegu olen takerdunud pisut varrukate kaenlaaluste juurde. Mõtlen kuidas teha nii, et töö ei jääks lokkima, vaid oleks perfekto. Sellise mustri  juures vajab natuke nuputamist.
Tegelikult sama kiire, kui selle kleidiga, on mul ka paari salliga. ERMis sai üks müüdud ja too peaks uue kodu leidma Inglismaal. Võimalik, et sellest sallist veel kuulete, kuna mul oli au ostjat ka paari päeva pärast kohata ühel vahval üritusel. Ja sellest vahvast üritusest ning seltskonnast tasub ka pikemalt pajatada, aga seda tõesti järgmisel korral.

P.S. Sööge vitamiine ja ärge võõrastega palju musutage- mingi jube ülemiste hingamisteede ja kurguviirus on liikvel! Murrab nii pisikesi lapsi kui ka täismehi, julma palavikuga muide. Meie peres juba kaks langenut. Pean vaid pöialt, et ise terveks jääks.

Friday, June 3, 2011

Iga suur teekond algab esimesest sammust...

Foto: Erle Tamme
Ma olen juba mõnda aega pidanud plaani, et tutvustada oma blogi kaudu ühte väga toredat inimest. Minu kursusekaaslast Laurat.

Nii, kui teil juba nüüd tekkis soov saada endale samasugune kaunis korsett nagu pildil, siis minge kohe postituse lõppu tema blogi viitele, kus tööd ja kontaktid. Edasi lugema võite pärast ka tulla...

Ma arvan, et ei liialda kui ütlen, et enamus asju on Lauras erilised. Esiteks on ta väga pikk ja sihvakas (minusugune masajalg mõtleb siinkohal pisarsilmi julmale saatusele ja ebaõiglusele), teiseks on ta kindlasti lugenud oluliselt rohkem filosoofiaraamatud kui mina ja kolmandaks on ta väga vahetu ja siiras suhtleja.

Aga peamine... vot peamine on see, et tal on julgust! Laural on julgust mõelda ja ka öelda, et ta tahab saada parimaks korsetimeistriks Eestis! Kui käia kuust kuusse sellise sihikindla inimesega koos kursustel, siis tahaks loota, et ka minule hakkas pisinatuke tema ambitsioonikust külge. Ei, ma ei mõtle, et hakkaks korsette tegema, ma mõtlen ikka seda, et tahe olla parim on vägev mootor tegevustele. Absoluutselt!

Kui nüüd veel asjast rääkida, siis mina sain Lauralt teada, et tegelikult kõik see, mida ma arvasin korsetindusest teadvat, on null. Ja enamus kaupa, mida korsettide nime all müüakse, on puhas saast. Tegelikult ka, uskuge mind! Korsetitegemine on tõeline kunst. Ja seda kunsti Laura valdab, selles ei kahelnud kooliaasta lõpuks meist keegi, ma arvan.

Hmm, kadestamisväärseid pilte jätkus tal portfooliosse panna...
Foto: Erle Tamme
Lõputööde näitusel olid meie tööd kõrvuti ja tundus nagu oleksid minu kleit ja tema korsetid omavahel hingesugulased. Umbes nii, et naine, kelle kapist leiab ühte neist, omab kindlasti ka teist...

Aga minge parem ise Laurale külla! Ta peab blogi, millel on (väga temalikult) eriline nimi DominaMirabilis. Kes tahab teada, mida see tähendab, siis lugeja leiab sealt ka sellele vastuse. Kui välja ei uuri, siis äkki jääb miljonimängus, kui küsitakse,  vastamata :-)))

Foto: Erle Tamme


Wednesday, June 1, 2011

Valge suvekleit Laurenilt

Ralph Lauren on 2011 kevad-suve kollektsiooni poetanud ühe erilise pärli. Heegeldatud kleit on oma  teostuselt heegeldajale paras pähkel (lahtituleval pildil liiguta kastikest, siis zoomib).Kui lähemalt vaatate, siis ei ole kohe kindlasti nii, et hakkad aga servast tegema ja muudkui punud. Detailid, üksikud õied- just see, mis hirmus ilus vaadata on- tuleb eraldi teha ja kokku panna.

Väikesed (tõenäoliselt Hiina) käekesed on neid kleite ka tiražeerinud ning poest saaks sellise  1584.79 EURi eest. 
 Ah jah, Eestisse nad ei saada...

Kui tahtmist on, saab ju sarnase heegeldada... Ei, päris täpset koopiat ma ei plaani teha, see poleks ka aus, aga midagi umbes-täpselt sellist on varsti sündimas.

Võtsin ette, et meenutada, kuidas see heegeldamine õigupoolest käiski :-)

Okei-okei, pool on tegelikult juba valmis ;-)))


Friday, May 27, 2011

Läksid poodi...

Nii, täna läksid sallid Tartu poole teele.
Kes soovib, saab neid osta Eesti Rahva Muuseumi kauplusest.
Muidu käib vilgas kuduelu ja alles nüüd, pea kuu aega hiljem, on kohale jõudnud teadmine, et ma ei pea enam tööle minema! Juhhuu, lahe! Aga muide, koduse inimese elu võib ka väga väsitav olla :-))
ERMis on homme see vahva päev, kui muu hulgas avatakse näitus "Minu lemmik ERMi kogudest" töödest ja tehakse teatavaks ka konkursi võitja. Kahjuks ei saa ma nii pika ja kuluka vahemaa tõttu osaleda (seda enam, et tegelikult olen homme ühel matusel). Küll aga pean pöialt, et ehk õnn naeratab ja ma saan võimaluse autasuks kuulutatud tasuta kopeerimiskordi kasutada... Ja kui ei võidagi, siis kindlasti olen rõõmus, et üldse selline konkurss korraldati ja palju vahvaid töid kogunes. Minge näitusele, kes saab!

Friday, May 20, 2011

Haapsalu salli film, vana kroonika

Aastal 1937, kui ei olnud veel Etsyt, Ravelryt ega Isetegijat, aeti Haapsalus salliäri nii...
Klõpsa pildil, et näha filmikroonikat

There was no Etsy and Ravelry on 1937...

Thursday, May 19, 2011

Näitus avatud, kleit valmis!

English text soon, not today...

 Käsitööga Tööle2 Pärnu õppegrupi lõpunäituselt, tootearenduse ja protsessi lõputööd ja kavandid.

Nagu pealkiri ütleb, on eesmärk saavutatud. Kõik see, millega ma viimased 20 päeva olen teid pisut pinges hoidnud ja ennast palju pinges hoidnud, on leidnud väljundi. Näitus on avatud ja kleit sai kenasti õigeks ajaks valmis. Edasi pisut lähemalt...

Selline oli mu kleidi algne kavand. Nagu tavaliselt, tulevad muudatused töö käigus ja nii muutus rinnaosa motiiv kohe, kui ma ei suutnud leida head lõiget. Ma nimelt ei unistanudki sellest, et ka lõike täielikult ise konstrueerin, vanad head Burdad aitasid hädast välja. Nagu paaril viimasel päeval selgus, oleks ma pidanud juba alguses mõtlema sellele, et ma pole maailma parim õmbleja ja kangapoodidest ei leia seda mida vaja siis kui vaja, aga see on protsessi nö kehvem pool. Alustuseks räägiks ikka paremast poolest.

Kleit on kootud kasutades eri ajastutest pärit Haapsalu sallides kasutatud mustreid. Allservas on Linda Elgase rätiraamatust pärit poort, millist ma olen juba varemalt kasutanud ja mida ma väga armastan. Tegemist siis kaheksakandade motiiviga, mis oma  "taktimõõduga" on nii super. Vähemalt minuarvates.Arvatavasti koon ma seda ikka veel.

Seelikupaanid said laiemad ja konkreetsemad kui algsel kavandil, piki seelikut jooksvat pitsikirja vähem ja neile panin allossa mustrimotiivi  Pitsiliste Koekirjade raamatust, tegemist samuti rätipoordiga. Kogu kleiti ja neid nimetatud mustreid aga hoiab koos, lisaks ühendab ja eraldab lillemotiiv Olga Jasnovidovalt. Täiesti uus ja verivärske muster, mida mul on au olnud kududa esimesena.

Sellel pildil on näha natukene minu nö proovilappi st salli, millel Olga muster sisse kootud. Mustri nimi Daisies in diagonal ning leiate selle meie pitsiblogist www.newlace.blogspot.com. Proovilapp tuli kududa just nii suur, et näha, kas ja kuidas kudumiskäekiri selle mustriga muutuda võib, et mitte pärast valmis kleiti venitama asudes üllatuste osaliseks saada. Selles lillemotiivis tuleb õie keskel kududa kokku seitse silmust, samas neist seitse välja kududes. Sellise võttega muutub silmuste arv sentimeetril ikka oluliselt palju võrreldes tavalise koega. Suure proovilapi kudumine seega oli õigustatud ja nagu näha, niisama ta seisma ei jäänud. Sall on ilusti täienduseks kleidile, mis muidu on õlgu paljaks jättev ja mille rõhk sai pandud just allosale.

Nii, numbreid nüüd ka. Mulle kudumise juures alati meeldib puistata sellised üllatavana tunudvaid numbeid, mis töö käigus märkamatult tekkivad.
*Ma kudusin kleiti ümmarguselt 65 tundi, millest 40 kulus allosa mustrile.
*Vardad 2,75, lõng peenvillane 2/28
*Kleidis on 2284 nuppu (varem arvestasin natuke valesti ja teadsin, et natuke alla 2500. Praegu lugesin mustrikorduste pealt ja lõikelt arvutatuna täpselt. Vabandan eksitamast...).
*Õmblesin kleiti enam kui 12 tundi, iga kootud detaili kinnitasin käsitsi kas aluskleidile või omavahel.
*Kangast otsides kõndisin Tallinnas maha pikki kilomeetried ning viskoosisegune kangas, vooder ja tarvikud maksid 66EURi (1032 krooni vanas vääringus).
*Ja mis kõige olulisem- ma sain selle kõigega hakkama vähem, kui 20 päeva jooksul! Muu elu sai ka elatud, lapsed kantseldatud, äriplaangi lõpuni kirjutatud ja paar päeva niisama oldud.

Kui kleit oli valmis kootud, järgnes tegelikult protsessi raskem osa. Leida tuli sobiv ja luksuslik kangas ning kleit kokku panna ja valmis õmmelda. Pärast viimast jõudsin ma järeldusele, et olen ikka oluliselt osavam varrastega ja tulevased kleidid peaks õmblema rätsep või õmbleja :-) Kanga otsimisel oli kriteeriumiks see, et ei mingit polüestrit, vaja on luksuslikku ja ihusõbralikku materjali- kas siid puuvillaga, toorsiid või midagi viskoosist/viskoosiga. Suurtest kangapoodidest nagu Kangadžungel ja Abakhan lahkusin ma tühjade kätega (neil lihtsalt ei ole sellised häid materjale, uskumatu, eksole!), TrendTekstiilis ei olnud kas õiget värvi või ei hakanud rahakott mu soovidele ja lõppeks leidsin kanga väikesest kauplusest Solveig Tekstiilid, kus oli rõõmus ja sõbralik müüja, täpne vastand suurte poodide teenindajatele. Kui te nüüd pilti vaatate, siis on näha nii armas vanaroosa, kui ka sissekootud kuldselt helendav  toon.

Kõiki meie grupi näitusepilte näete minu Flickri albumist. Aga alati on oma silm kuningas ning elus asi ikka elus asi. Näitus on avatud homme õhtuni ja mina ise kohal homme kahest viieni, väikeste vaheaegadega. Tulge külla!

Oli tore suur töö. Meelest on juba läinud kaks kaheteist-tunnist kudumispäeva, kus nii käed kui silmad said proovile pandud. Ma arvan, et see ei ole mu viimane kleit. Tuleb julgeda unistada ja oma unistusi ellu viia! Ja end proovile panna ;-)))


Monday, May 16, 2011

Päevake veel ja siis...



Sunday, May 15, 2011

Kaks päeva veel...

Täpselt nii nüüd ongi, et kleit sai eile valmis, varrastelt maha ja mina kukkusin kokku. Ei, mitte kudumisest. Mul on täna olnud selline pea valutamise päev, et teist sellist ei mäleta ammu. Ibuprofeen on mõttetu võtta ja nii ma heidan nüüd jälle magama, migreen kaisus.

Homme sõidan Tallinna, kangapoodi. Peab ju leidma ometigi midagi, mida kleidile alla panna! Pärnus küsisin Abakhanis siidi ja puuvilla segu, selle peale tegid müüja silmad väga põnevaid pöörlevaid liigutusi ja mind juhatati polüestervoodrite riiuli juurde, sest paremat polevat. Ei, aitäh, sellisele kelidile selline aluskleit ei lähe mitte. Loodan, et olen homme jälle vormis ja suudan taas toimekas olla. Näituseni on ainult paar päeva!

Tuesday, May 10, 2011

7 päeva veel...

Päris lootusetu mu pingutamine pole, aga jooksen ajaga võidu. Lisaks kudumisele tuleb mul kirjutada lõpuni äriplaan, mida reedel kaitsta ja selle seitsme päeva sees on ka üks koolipäev.

Aga pool kleiti on tegelikult kenasti valmis saanud. Kahel päeval olen kudunud väikeste vaheaaegadega kummalgi päeval  kümme tundi ja see ei meeldi mulle tegelikult üldse. Töövahend (ehk siis ma ise) muutub kangeks! Käed veel väga märku ei anna, küll on aga tunda, et tuleks rohkem kõndida...

Pool kleidist ootab nüüd, millal saaks pestud ja venitatud. Tundub, et mõõdu järgi kudumine on õnnestunud, kuigi tegelikult saab seda hinnata küll alles siis, kui kleit koos ja natuke omas raskuses seisnud/veninud. Allosa, mida pelgasin nuppude rohkuse tõttu väga raskeks, polegi üldse raske ja tahaks loota, et ma ei pea kleiti kogu pikuses aluskleidile kinnitama. Eks see muidugi selgub, kui tükid sirged, valmis ja kokku panemist ootamas. Igatahes tähendaks see veel tunde ja tunde vaikset nokkimist, mida ma kuidagi ei tahaks...

Pikalt mõtlesin, millist mustrit kasutada mustripaanide allosas. Küll valisin Lindakirja Haapsalu salli raamatust, küll midagi muud Pitsilistest koekirjadest. Kolm-neli valikut panin ühele hetkel lihtsalt kõrvale, kuna ükski ei tundunud okei olevat ja lisasin sinna lihtsa motiivi Pitsiliste Koekirjade tagumisest sektsioonist + et asjakohane oleks, siis mõned Olga lilled ümberringi. Vist ei kukkunudki kõige kehvemini välja, kuigi pabistasin algul palju ruumikasutuse üle ja selle motiivi sobimise üle nii intensiivse allosa mustriga.

Nüüd vajan vaid vastupidavust, et kududa valmis teise tüki pikk sirge. Mustriosa on tehtud ja no ei ole lõbus seda labast pinda kududa. Teinekord võtan veel suurema suutäie ampsata ja teen kleidi, mis üleni tihedalt mustriline. siis vähemalt ei hakka igav.

OK, see oli nali tegelikult ;-))
Kui ma saan kleidiga maha, siis võiks vahelduseks hoopis midagi eriliselt pisikest ja lihtsat kududa, et jälle end inimese moodi tundma hakata

Saturday, May 7, 2011

10 päeva veel...

Tänane post saab küll puhtalt pealkirja pärast tehtud. Et see oleks must-valgel silma ees ja et mul ei tekiks mõtetki end sama vabalt tunda, kui eile ja täna.

Tegelikult oli eilne päev päris tore. See oli päev, kui ma kolleegidele, noh jah nüüd peaks ütlema et endistele kolleegidele, kooki ja kohvi pakkusin ja ametlikult oma tööraamatu kätte sain. Meil on kombeks minemiste puhul kogu maja rahval saali kokku tulla ja siis häid sõnu öelda. Teate, see on nii ilus komme tegelikult, kuigi alati pisut kurb. Kui ülemus oli oma kõne teinud, ei saanud mina enam suurt sõnagi suust. Süda kloppis ja põsed olid roosad. Eks ma olin enne meililisti ka lahkumissõnad saatnud ning saimegi pühenduda koogisöömisele ja rõõmsalt laialiminemisele. Jah, vaatasin, et ma olen palgasaaja elu elanud 15 aastat tööraamatu järgi, neist 11 siis Raplamaa inimeste turvalisuse eest hoolitsedes, õigemini hoolitsejatele tuge pakkudes. Uskumatu küll, aga nii kirjas oli.

Täna aga, minu esimesel "uue elu" päeval osteti minult üks sall. Siia, Eestisse. Loodan, et seda võib lugeda hea märgina. Aitäh Triinule ja ta õele, kui lugema satute. Selline oluline diil siis :-)

Kui nüüd pealkirja juurde tagasi tulla, siis kahe päeva sees on olnud meelelahutust, palju autoga sõitmist ja kõike muud peale kudumise. Lahkumist sai tähistatud kino ja restoraniga ning jalutuskäiguga ilgelt tuulises Tallinnas. Täna olin aga ise lausa kaks ja pool tundi roolis, mis minusugusele rohelisele, säravalt rohelisele juhile oli ilmselgelt suur ettevõtmine. Kojujõudes oleks tahtnud kohe peapidi patja vajuda :-) Jah, siin on muigamine täitsa lubatud.

Aga kleidist siis ka... Mõlema tükiga olen jõudnud sinnani, kus nupuline muster lõppes ja asi hakkab kiiremini edenema. Eelmise posti lõpus oli küsimus, et miks mitte kududa ühes tükis? Eks ma ise ka mõtlesin algul nii, aga kui ma viimistlemiseni oma mõtetega jõudsin, siis otsustasin ikkagi kahe tüki kasuks, sest teadupoolest tahab selline peenike pits korralikku sirgutõmbamist. Ma lihtsalt ei suutnud välja nuputada head vormi, millele kannataks pits pingule vedada ja mis kleidi kellukjat kuju toetaks. Tean, et on kootud kleidi tarvis papist elusuurune toru tehtud, millele see siis pingutati, aga ma parem loobusin sellest mõttest ja otsustasin küljeõmbluste kasuks.

Et mitte pilditut juttu ajada, pistan siia ilusa ja lihtsa salli, mis valmis newlace.blogspot.com blogist Olga mustri järgi. Valmis juba mõnda aega tagasi, aga oli siiani pildistamata.
Lihtsad rombid. Ilusad, kas pole?


Thursday, May 5, 2011

12 päeva veel...

Päevad lippavad tõeliselt kiiresti, kuid kleit kahjuks ei valmi sama tempoga. Edaspidi peaks mul tegelikult olema rohkem aega sellele pühenduda, sest alates eilsest hommikust olen ma "vaba mees". Lõpetasin hommikul oma viimase töövahetuse ja astusin uksest välja teadmisega, et enam selle töölaua taha tagasi ei tule. Paljud on küsinud, et noh, mis tunne on? Ma ei tea, tegelikult ei olegi veel mingit tunnet. Eile kojusõitmist oodates tabasin end selliselt mõttelt, et kas tõesti olin see mina, kes nii otsustas ja kas tõesti ma rohkem siia tagasi ei tule...? Pisut kummaline tunne oli. Ebareaalne selline. Tundke kaasa või õnnitlege, ma ise ei oska veel seisukohta võtta :-)))

Aga kleidist nüüd. Kuigi valmis on vaid paarkümmend sentimeetrit arvan ma, et kõige raskem osa on möödas. Kleidi allserv on nimelt kõige laiem osa ja see hakkab ülespoole kududes oluliselt kahanema. Kui allservas oli 640 silma, siis üles jõudes peaks järele jääma ainult 216.  Ja rõhk nuppudel on just selles laias alumises osas. Kuigi pildilt on näha vaid krimpsik, siis panen käe südamele ja ütlen, et see krimpsik sisaldab 2457 nuppu!  24 kaheksakanda + neli vaherida, kus iga kolmas silm on nupp.

Saturday, April 30, 2011

17 päeva veel...

English text below...

Terve tänane päev sai veedetud pealinnas mööda käsitööpoode ja -töökodasid kolades. Kui see nii hirmus mõnus reis poleks olnud, siis küllap tunneksin ka süümepiinu, et kiire kudumine pidi sellise reisi tõttu ootama. Käisime oma Pärnu Käsitööga Tööle grupiga paremates ja veel paremates paikades- Katariina Gildis, Rotermannis, Eesti Disaini vastavatud majas, Meistrite hoovis ja veel paaris heas kohas. Koju jõudsin väsinuna, kuid ühe teadmise võrra rikkamana. Kui midagi teed ja tahad õnnestuda, siis pead sa selle tegevuse vastu tõsiselt kirglik olema! Vot selline tarkusetera tänasest päevast siis.

Et nüüd kleidijutuga edasi minna, tuleks tegelikult natuke tagasi minna. Minna sinnani, kus mul tekkis idee, et üks kootud kleit võiks olla hirmus lahe töö. Mõttele järgnesid kavandid ja oli nädal, kus peas keerlesid vaid erinevatesse pitsimustritesse mähkunud siredate modellidega joonised. Otse loomulikult ei ole minusugune diletant võimeline ühtegi kobedat moejoonist looma, küll aga tegin ma mõningaid tööjooniseid, mille taga tegelikult on ka läbimõeldud materjalid ja osadel proovitud mustrid.

Nine months I visited courses Käsitööga Tööle (free translation may be "With craft to business") and courses will end soon. We all must do something for big  final exhibition. 

My plans are huge! I plan to knit lace dress with Haapsalu shawl patterns. I made some fashion drawings in my own way (sorry, never learned drawing and design) and my plan is going to realize soon. But I have big  problem... There is only 17 days remaining! On May 17 my dress must be finished! 

You can think I´m crazy, but I quit my day job! I have last three days at work and after this I am free as a bird! I leave my office in police station forever and you can find me at home on my sofa with needlework.

Kleidi joonise tegin sellise lihtsa, kuid nagu ikka saab see töö käigus muudetud. Pruunil paberil oleva tööjoonise juures (eelmisel postil natuke näha)  on muudetud see, et rinnaosa all on läbilõige ja mööda kleiti jooksvad rombid asendusid lilletriipudega.

Olgu, ma jutuga enam täpsemaks ei lähe, sest kes küll viitsiks lugeda heietusi ja heietusi ja heietusi ühe mustri üle. Võin vaid öelda seda, et kõik sai läbi kaalutud- materjali iseloom, nuppude võimalik raskus kleidi allosas ja alusmaterjali valik.

Pildil siis näha, kuhumaani olen hetkel jõudnud. Mmmm... ütleme nii, et veel ei suurt kuhugi. Tänase päeva vabandus on esimeses lõigus kirjas :-) Järgnevad kolm päeva olen tööl ega saa samuti kudumisele pühenduda, kahjuks. Need kolm päeva on aga üliolulised- pärast seda olen ma "vaba mees" ja iseenda peremees. Jah, plaan töölt lahkuda on täitumas!

Related Posts with Thumbnails