Hansalaadalt Pärnus saab peent Haapsalu salli lõnga

Lood on sellised, et lõngad lähevad laadale. Ma ise küll seekord ei osale, aga mul on tore tuttav, kes lõngad letile laob ja ostjatele müüb. LapiButiik, kes lauda pakub, on kohal kõigil päevadel ja ma arvan, et sellelt laualt leiab igaüks midagi põnevat! Tekstiilid, lapitööd ja originaalsed DIY komplektid (DIY on "tee-ise" eestikeeli), kindlasti veel palju muud põnevat. Lõnga ja tekstiili saab siis laualt nr 32.

 Airi õmmeldud vardapesad kratsivad mul igatahes mõnda aega juba hinge, pildiloleval on küll juba omanik olemas, aga kas pole kaunis!?  Lapibutiigi leiab ka Facebookist.

Foto: Lapibutiik

Kui nüüd lõngast veel, siis tegemist ikka sellesama hea loodusvalge villasega, mida ma pakun ja mille on kudujad heaks kiitnud. Mõõt 2/28 ütleb meile seda, et sellest kootud salli saab sõrmusest läbi tõmmata ja ühest sajagrammisest tokist tavaliselt salliks piisab. Minge silitage, laadal saate katsuda, kui mõnus ja pehme võib üks villane olla.

Sauna taga, tiigi ääres...

Ma ei ole suvepuhkusele kadunud nagu võiks vaikusest blogis järeldada. Tegelikult on olnud hoopis aasta kõige kehvemad ajad ja sündmused, aga ma loodan, et need on nüüdseks läbi, sest palju ikka võib!?

Enda lohutuseks ja rõõmuks ja maksuameti meeleheaks ma koon, kogu aeg ja mistahes asendis. Sallidel on lihtsalt mustrid, mida olen juba varem näidanud ja no mida saab huvitavat olla ühes "järjekordses" Silvias :-) Seepärast ei ole ka siin midagi pajatada olnud.

 See on tegelikult hea töö, mida saab igal pool teha ja kaasa võtta. Kus ma siis veel kudunud olen? Autos, bussis, laeva peal, öövahetuses töölaua taga (vanasti, kui ma veel tööl käisin), rannas, söögikohtades, arsti järjekorras, hotellis, bussijaamas, laadal, sünnipäevalauas, koolitustel, praamijärjekorras, no kus iganes ühesõnaga. Õhus ei ole veel kudunud, aga seda viga saab parandad.

Normaalsed inimesed, sel ajal kui mina koon, puhkavad teisel pool saunamaja...

Haapsalu salli mustriga pontšo

Minu versioon Karukella kirjaga Haapsalu salli pontšost on siis siin:

Haapsalu salli Karukellakiri

Mõte pontšo kududa oli mul juba aastal 2009, aga eks läks nii, et muud kiiremad tööd lükkasid head mõtted tahaplaanile. Kui Haapsalu salli raamat ilmus, ei suutnud ma ära imetleda selle õlakatte graatsiat. Aime Edasi ei hoidnud tarkust vaka all, andis oma blogis ka kudumiseks retsepti, aga kuni selle kevadeni polnud mul mahti pontšole mõelda. Tõuke kududa andis Külli soov ja nii siis tööks läkski.

Nagu mulle ikka kombeks, ei pea ma antud kudumisõpetustest kinni. Proovilapp ütles, et nagunii peaks minu kootud pontšo olema natukele laiem ja ka pisut pikem ning nii ma oma kahandusetakti ise välja mõtlesingi. Küll on raamatupontšoga sarnane see, et nii keha ees- kui tagaküljel jookseb rinnalaiune tsoon, kus kahandusi ei teinud. Kaelaava sai täpselt paras, algsetest kahtlustest hoolimata ja on korralikult üle heegeldatud.

Te ei kujuta ette, kui nõudlik muster see on! Kes on kudunud, eks see teab, et mustri pähejäämine ei ole lihtne (selle pontšo puhul olin kuni lõpuni nina paberites, sest kartsin eksida). Salli puhul, mille kunagi Karukellakirjas kudusin ma nii pinges polnud, aga siis polnud ju ka kahandusi mängus. Kes pole seda mustrit kudunud, aga otsib väljakutset- soovitan soojalt!

Loodan, et uuel omanikul on selle pontso kandmine suureks rõõmuks. Pilgumagnet on ta kindlasti, kas pole?

Jälle taaskasutus

Uskumatu, nii lihtne ja geniaalne- samast materjalist lilled, varrukad lihtsalt lühemaks...
Nipp, mis tasub meelde jätta on pärit Hanna blogist! Tal on teisigi häid ideid, viska pilk peale :-) Ja tal on ka kena pood Etsys.

Foto: http://hapaeco.blogspot.com/

Lõnganädal, müügiks vol 2

Saadan Eesti Posti tähtkirjaga ja Smartpostiga, Tallinnasse tulen järgmisel nädalal, siis saab ka käest kätte (bussijaamas) ja Märjamaal käest kätte kogu aeg.

Kirjeldused ja pildid jäävad üles seniks, kuni keegi ära ostab, siis kustutan lihtsalt. Broneeringu puhul märgin ka selle ära. Pildid on tehtud päevavalguses, võimalikult töötlemata, taustaks pandud loodusvalge kangas. Pilte klõpsa suureks, et paremini näha. Soovid saada palun liina.rees@gmail.com. 

3. Lillade värvide üleminekuga heie, kolm tokki, kokku 304 grammi. Hind 4 eurot. BRONEERITUD!

7. Punased-roosad heided, erineva jämedusega poolikud tokid. Kokku 301 grammi- Hind 4 eurot. BRONEERITUD!

11. Novita Havaiji, kolm tokki.Kokku 148 grammi. Põnev efektne lõng, pisut pael-lõnga tüüpi. 50grammi=83m, 80%akrüüli, 20%polüamiidi. Pehme ja mõnus. Hind kokku 2 eurot. BRONEERITUD!

12. Erinevad efektlõngad. Kokku 210 grammi. Hind 1,2 eurot.

14. Segulõng Cachemirette, pehme ja tõsti pisut kašmiiri meenutav peenike lõng, 2/30 mõõdus. Koostise leiad pildilt nr 2.  Koos pappkoonusega 157 grammi (koonus tavaliselt 35 grammi kanti). Hind 1,5 eurot.

Lõnganädal jätkub, ehk müügiks vol 1

Läbi raskuste olen sorteerinud ära ühe koguse lõngu ning panen siia üles need, mis põhimõtteliselt üle jäid. Puuvillaste ja heietega ning nö taaskasutuslõngadega tegelen homme. Kui ilma lubab, siis ka pildistan, sest sealt jääb kindlasti samuti lõngu nö üle.

Ole lahke, lase pilk allpool olevatest lõngadest üle, sest kui vajad neid minust enam, siis nagu näha, annan ära soodsalt. Ja jätkuvalt on kaks päeva veel võimalik osta pitsilõnga odavalt. Saadan Eesti Posti tähtkirjaga ja Smartpostiga, Tallinnasse tulen järgmisel nädalal, siis saab ka käest kätte (bussijaamas) ja Märjamaal käest kätte kogu aeg.

Kirjeldused ja pildid jäävad üles seniks, kuni keegi ära ostab, siis kustutan lihtsalt. Broneeringu puhul märgin ka selle ära. Pildid on tehtud päevavalguses, võimalikult töötlemata, taustaks pandud loodusvalge kangas. Pilte klõpsa suureks, et paremini näha. Soovid saada palun liina.rees@gmail.com

 5. Red Heart Mozart Color, mohääri 10% . 50gr=140m. Hind kokku 1,2 eurot.

6. Roheline mohäärlõng, teadmata koostise ja päritoluga, kokku 100grammi. Mohäärisisaldust paistab olema päris "normaalselt", käele siidine. Jämedus silma järgi hinnates 50gr=100m. Hind kokku 1,2 eurot.

7. Kollane mohäärlõng, teadmata koostise ja päritoluga, kokku 125 grammi. Jämedus silma järgi hinnates 50 gr=130m. Hind kokku 1,7 eurot.

8. Yarn Art Mohair Classic, kolme värvi kokku 294 grammi. (80% mohäär, 20%akrüül, 100gr=220 m), mõnusa värvivahetusega. Sellest sai kunagi tehud mõned šefid baretid :-) Hind kokku 4 eurot.

9. Sinisekirjud mohäärid, kokku 350 grammi. Päritolu ja koostis teadmata, kuid sarnane eelmisele (80/20 mohäär/akrüül, 100gr=220 m). Peenema sokilõngaga kõrvuti kududes sai paksud, pehmed kapukad. Hind kokku 4 eurot.

10.Coccole Colorate, BBB pehme beebilõng (100% meriino, 50g/60m) 48 grammi. Hind 1 euro

11. Punakas peenike akrüüllõng, koostis ja päritolu teadmata, kuid tõenäoliselt akrüül ja jämeduses 2/28. Masinkudumsieks hea. Kokku poolil 584 grammi. Hind 2 eurot.

13. Must akrüüllõng, koostis ja päritolu teadmata, kuid tõenäoliselt akrüül ja jämeduses 2/15, poolil 257 grammi. Hind 1,3 eurot.

Lõnganädal

Mul on täna kaks teadet.
Esiteks: kuna kohe saabub uus suur kastitäis peenikest Haapsalu salli lõnga, siis otsustasin teha kiire, viis päeva kestva soodusmüügi. Eelmised tokid eest ära :-P

Tänasest reedeni saab osta Haapsalu salli lõnga hinnaga 35 eurot/kg. Kerin just nii suured tokid, kui soovid ja saadan Smartpostiga (2.69) või Eesti Posti tähtkirjaga. Märjamaale sattudes saab kätte ka tasuta.
Kui ostad kaks suurt täispooli (a´1,5kg) või enam, kehtib sulle hind 30 eur/kg.
Lõng on 100% peenvillane, loodusvalget värvi, pehme ja mõõdus 2/28. Ideaalne Haapsalu sallide kudumiseks. 
Ostusoov saada meilile liina.rees@gmail.com

Ja teine uudis kõlab nii, et kuna mul on parasjagu käsil kappide ja lõngakarpide sorteerimine ning ümbertõstmine, siis leiab siit blogist kolmapäevast alates nö kapimüügikuulutusi lõngadele, mis minu varraste all kudumiks ei saa. Tulemas on nii puuvillaseid niite kui villast lõnga, ka tiba heiet. Pildid, kirjeldus ja kogus, aga siis alates kolmapäevast, eksole.

Jälgi blogi, hinnad tulevad väga soodsad! Tahan lihtsalt ruumi saada :-)

Taaskasutus teeb meeled ärevaks

TuuniKa rõivad Solarises moedemmil

Alustuseks pean ütlema, et ma ei ole väga romantilise meelelaadiga ja väikeste tüdrukute kleidikesi vaatan tavaliselt vaid kui kehakatteid, ilma milleta meie kliimas lihtsalt ei saa. Aga... ja nüüd tuleb AGA...

Minu meel muutus eelmisel aastal koos Iraga kursustel käies ja ärge nüüd naerge, aga mul oli lõpunäitust üles pannes tuline kahju, et ma ei ole kolmkümmend aastat noorem ja viiskümmend kilo kergem. Vastasel juhul oleksin ostnud tema tehtud komplektikese ja selle kohapeal selga pannud. Kuna ma olen aga vana ja paks, siis ma ostsin midagi eakohasemat- Ira teeb ka lahedaid suuri kotte. Mugavaid. Funktsionaalseid. Ilusaid kah veel. Minu kott on nii suur näiteks, et ma võin sinna rahus pere söögikraami ära panna ja ta ei näe välja nagu oomaigaad. Ja õlal istub hästi.

Ira Sergejeva on TuuniKa nime taga toimetav usin naine, kes loob lastele riideid juba kasutatud tekstiilidest. Võiks arvata, et ei midagi uut päikese all, aga tema tehtud asjad on väga hea maitse ja silmaga kokku pandud ning tehniliselt laitmatud. Iral ei ole küll kodulehte, kuid mul on hea meel, et tema Facebooki kontole on tekkinud pilte ja kel huvi, et pisipiiga või noormees käiks riides põnevalt, šikilt ja mis peamine- eriliselt, siis leidke tee Irani. Soe soovitus :-)

Ja teine soe soovitus, õigemini küll päris palav kohe on visata pilk peale Kristi Jõeste värskele blogipostile, kus kaks kaunist kotti silma rõõmustavad. Ma olin kommentaari jättes täiesti siiras, sest minu õmblemisepisik sai jälle kord üles turgutatud ja nähes nii häid ideid tuli palju-palju-palju mõtteid, mida tahan juba ammu teha. Mul on varutud linaseid ribasid otse vabrikust, mul on varutud kauneid siidsarisid (pärissiidist ikka) ja saride ribasid ning mul on ligi 35 kampsunit karbi sees lõikumise ootel... Mmm, mõnus, milline sodiladu! Aga ma ei saa praegu endale õmblemise luksust lubada, sest koon pöörase kiiruga salle.

Olgu, lähen rahunen nüüd ja püüan unustada, millisesse kappi on õmblusmasin pakitud. Alustatud sai paari tunni eest suure rätiga ja olen ammu juba mõelnud, et milline blogimühakas ma olen- ei pilte, ei kuduseiklusi, ei midagi. Oleks tõesti aeg end parandada, eksole? Või siis ikkagi tööle panna see neljapäevane nipinurk, millest üksvahe siin mõlgutasin? Tasub mõtlemist.

Ikka lõngast...

Päris paljud on küsinud lõnga kohta, mida ma müün. Et miks just see on hää?

Ma saan rääkida võrdlusena päris mitmete lõngadega, mida olen varem kudunud, aga ühtegi marki nimepidi maha tegema ei hakka. Kui aus olla, siis viimasel ajal peale sellesama peenvillase pole muud palju kätte võtnudki. No ei kisu kuidagi enam poest ostma või otsima, kui kümned kilod puhast kulda kodus karbis ootamas...

Tegemist on niisiis 100% peenvillase lõngaga, mida tellin Schoelleri vabrikust Austriast. Lõng on väga ühtlane, sest kuna teda tarnitakse poolidel ja toodetakse tööstusele, siis sellisel juhul ei saaks tootja endale lubada ei katkenud, sõlmelisi ega ebaühtlase korrutusega lõngaühikuid. Mina kerin soovijale vajaliku koguse või pakun tervete poolide kaupa.

Lõnga korrutus ongi see, mis mulle eriti meeldib- ei liiga pingeline, ei liiga lauge. Kiudude vahelt varras läbi ei lähe, kui kiirelt kududa ja kes kursustel on käinud, siis need teavad ka, millise õnnetuse võib kuduja endale korraldada kui ta koob liiga tugeva keeruga korrutatud lõnga (jajaa, seesama "propelleris" roheline sall, kes on näinud...).

Miks siis see lõng on hea Haapsalu salli kudumiseks?
Ta on:
*100% looduslik kiud
*2/28 mõõdus st sellest kootud sall mahub läbi sõrmuse tõmmata
*ühtlase korrutusega, ühtlaselt peen
*pehme ja sõnakuulelik viimistlemisel ning hää naha vastus kanda
*valmis töö ei veni ega vetru, nagu seda võib juhtuda poemeriinoga; viimistlus kestab

Kui on kellelgi nüüd veel küsimusi, siis laske aga lahkelt tulla! Kommentaariumis võime edasi arutleda.

Lõnga heaks hindamine on muidugi ka subjektiivne, aga no ei ole mina kuulnud halba sõna selle lõnga kohta. Sestap ma seda julgengi müüa- hea tooraine on lisaks headele varrastele ja heale kudujale ülioluline, et Haapsalu salli kudumine hästi õnnestuks. Haapsalu sall on suur ja väärikas töö, olgu siis ka materjal selline, mis peab lugu nii sallist kui tegijast :-P Mul on ka üks tuttav masinkuduja, kes sellest teinud ja kiidab heaks ning üks heegeldaja, kes ostis selleks tarbeks. Ise julgen öelda, et olen tegelikult kudunud ühte veel paremat lõnga, aga kahjuks seda enam ei toodeta. Saksa vabrik lõpetas töö ja... kahju küll. Too lõng oli üsna sarnane iseloomu poolest, vaid veidi-veidi kohevama loomuga. Kiitsin, et näe, kus lõng, koob end ise :-)

On põhjust pühitseda

Foto: T.Tasa

Tõesti, napilt oleksin ma maha maganud tänase kuupäeva tähelepanemise! Milline vahva päev- tänasega on maitstud aasta käsitöölise leiba. Palju õnne mulle :-)

See aasta on olnud täiesti pöörane ja põnev. Et mitte seebimulle puhuda, siis ütlen ka, et pisut raske. Ei hakka omi tegevusi päris otsast ümber jutustama, aga tunnistan, et eesmärk oli joosta sisse hoog ja sellega ma toime tulin!

Selle aasta sisse jäi mu esimene personaalnäitus, kaks projekti ühele raamatule, mis veel pole ilmunud, üle kahekümne Haapsalu salli, uute mustrite kirjapanemine... Veel on minu jaoks väga oluline, et aasta jooksul ma tutvusin paljude väärt inimestega ja nägin, et maailm on ikka palju suurem kui oma väike tagahoov.  Ja see maailm on kohati pööraselt kirev ja ilus...

Juuresolev pilt räägib minu nädalavahetustest. Aastaga rääkisin enam kui 150le usinale naisele mida tähtsat tasub pitsi kududes silmas pidada. Süda on soe, sest see tegevus tundub mulle sobivat (meeldib küll), kuigi esimeste koolitustega oli natuke jänes ka püksis. Aga näidake mulle sündinud oraatorit-koolitajat, hahaa :-) 

Üsna oma tee alguses sain aru, et ega tavalist laadalt-laadale käsitöölist minust ei saa. Esiteks- ma ei viitsiks ja teiseks- mu peenike pits ei ole laadakaup. Ma olin aasta eest murelik, et kas leian üldse piisavalt rakendust, et perele toit lauale tuua. Praeguseks võin öelda, et kui oleks mul veel lisapaar käsi küljes, siis ka need vuraksid vahetpidamata. Peamine erinevus mu eelmisest, riigitööst ongi see, et saad, palju teed. Ja saamisega pole tegelikult muret olnud (ehh, ma värisesin kui haavaleht eelmises mais just sellele mõeldes).

Jah, ja puhkamise olen ka lõppeks ära õppinud. Vähemasti ühe päeva kaupa, asi seegi, eksole :-)

Ma tahan teid kõiki tänada, kes te mu blogi lugemas olete käinud ja kommentaaridega mulle kaasa elanud! Ma ei oleks kindlasti oma eluga just siinmaal ja rahul kui poleks saanud tagasisidet siitkaudu ja mu vana blogi kaudu, mis oli Isetegijas. Te olete mulle tähtsad!
Minu tutvuskonnas polnud seni inimesi, kellega käsitööst rääkida, pean ütlema suure tänu internetile, mille kaudu olen leidnud toredaid kaasamõtlejaid. Absoluutselt kindlasti ütlen ka suure tänu oma teenäitajatele Mae Kivilole ja Monika Plaserile. Esimene aasta on olnud põnev ja kokkuvõttes hea!

Julgege unistada! Julgege tegutseda! Armastage ennast!

Pitsid ja satsid kaugemalt

Ma juba mõnda aega võitlen mõttega, et kui raamat olemas, miks mitte... Kui sa oled pitsiarmastaja, laienda silmaringi ja osta ka. Mustritest mõneks ajaks puudust ei tule. Shetland, mmm, mõnus!

Heirloom knitting by Sharon Miller

Kui mõtlesid, et ostaks, siis mine Amazonist mööda, otse Bookdepositorysse, kus ta on poole odavam ja tuleb sinu juurde ilma saatmiskuludeta. Neil on 10% ale kampaania ka praegu käimas, näikse.

Vahel ma olen julgelt võtnud seletada, et ega see Shetlandi pits pole lihtne nagu  Haapsalu sall, et muudkui üks rida sinna ja pilk telekas, teine tagasi. Andku nüüd Haapsalu rahvas mulle see jumalavallatu loba andeks :-P
Selle pitsiga esiteks unusta telekas ära, kuigi on jah lausa rips mängus ja võiks arvata, et ennegi ju pitsi kootud. Peenemate mustrite puhul loed, nina paberis paremalt vasemale oma paaritu rea ja teistpidi tirinal tagasi oma paarisrea, sõrmed muudkui õhksilmuseid vedimas. Ja mõtled kaasa, mis teed. Vähemasti mina pean küll mõtlema. Pühatüütus, kui õhksilmuste külje all neid tuleb millegagi kokku kahandada ja kohe uusi haududa. Aga ilus ta on, hoolimata kõigest. Hakka või kuduma!

2011 tegin beebikleidi Shetlandi mustritega

Kevadeperioodi viimane kursus- teretulemast Sauele stuudiosse Kiriline!

Tõesti, kursustega on selleks kevadeks peaaegu et ühel pool. Kaks pühapäeva veel saab Haapsalu salli tarkustega end kurssi viia ja minisalli kududa Sauel.

Sedakorda on mu partneriks tore ja tõeliselt hakkaja Tiina, kes peab seal tekstiilistuudiot Kiriline. Kui sind huvitavad originaalsed pakutrükis tekstiilid, siis tema on selle ala meister. Meie Käsitööga Tööle 2 lõpunäitusel oli leida terve rida tema maitsekaid ja tasakaalukaid töid. Kui nüüd kursusest veel, siis registreerimiseks vaata kontaktid stuudio lehelt ja võta ühendust. Nädala algul oli veel kohti. Kirilise lehelt leiad ka kursuste lühikirjelduse ja vajalikud kellaajad ja asukoha.

Pildil on üks mu paljudest Silviatest. Peaaegu, et vardasoe alles. Ma armastan neid kududa bussis sõites või muidu külapeal, üks Silvia on vardakotiga alati kaasas. Muide, sama mustrit me koome proovitööna kursuste käigus. Kes kardab, et käib üle jõu, saab valida ka palju lihtsama mustri. Karta pole vaja, julgustan just, sest kõik naised on proovitöö kudumisega toime tulnud. Ja ka õmblemisega, mis nagu selgunud, on olnud üks suurematest ebakindluse tekitajatest varem Haapsalu salli mittekudunute hulgas.

Kes aga leiab, et too Silvia sall oleks hea emadepäevakink, siis selleks on täpselt paras aeg :-)

Sõltlase argipäev

Väga ülbe pealkiri, tuleb tunnistada. Aga pildil on kaks väga head asja, mis parasjagu käsil on.
Suurepärased sufleekommid ja uus sall Kroonprintsi kirjaga, mida koon. Selle mustrit pidin ma küll natuke muutma, aga välja tuleb täpselt sama sall nagu raamatus. Mida ma muutsin ja miks? Kuna mustril pikkus ja laius ei anna normaalsete proportsioonidega salli välja, siis laiuse jätsin samaks, sealt ju ei andnud midagi nudida, aga pikkusse lisasin ridu kohendades natuke mustridetaile. Loodan, et valmib kiirelt.

Haapsalu salli Kroonprintsi kirjaga

Sammukene unistustele lähemale- Haapsalu Shawl Tour 2012

Eestikeelne tekst seekord allpool...

A few years ago I planned to invite people, who are interested in Haapsalu shawl and Estonian lace into Estonia. I circulated this information in Ravelry forum. Sadly this trip was cancelled because of many complicated circumstances. I felt really pity about it.

But good thoughts live their own life and I’m happy to announce that I’ve found a good companion in Merike with whom we have decided to organize this year a summer trip to Estonia for all those who are interested in knitting lace. Merike is a professional tour guide and I’ve become a professional lace knitter. So I’m sure we can offer you a really exciting week with us in Estonia.

Visit our blog, all questions are welcome: 

http://haapsalushawltour.blogspot.com/

Haapsalu Shawl Day 2009, Aime Edasi and Siiri Reimann (in middle of the picture) with old Masters in Haapsalu

Pikka aega on olnud mu blogis vaikne. Ma koon ja mõtlen häid mõtteid. Tänane post on sellest, kuidas inimene ei peaks lõpetama unistamist ja kuidas vahel tuleb ka välk selgest taevast.

Väga pikalt ei heieta, aga alguse sai see idee paari aasta eest, kui Kadri alias Polkovnikuproua käis välja mõtte. Pakuks suure ilma kudujatele seda parimat, mida meil pakkuda on. Väga hea! Otse loomulikult! Mõte ei saanud aga ellu, sest samal ajal tuli minu elu võiks öelda, et raskeim periood- vanaema haigestus, pärast operatsiooni kosus ta minu juures, kuid kahjuks ei olnud talle palju päevi antud ja ka Kadril olid rahvakeeli "segajad peal". Sinna see jäi, pisut kurvalt küll, aga ma mõtlesin kudumisreisi korraldamisest edasi.

Kooli käies oli eelmisel aastal ärimoodulis vaja kirjutada projekt. No millest siis muust... Reis sai seal lahatud viimse viiluni ja kirjutatud seksikaks mistahes rahastajatele. Aga ei mingit trippi. Mis siis takistas? Eks ikka see, et ma olin üksi jäänud. Oleks vaja olnud kedagi tulihingelist enda kõrvale. Ka ei oska ma piisavalt hästi inglise keelt, kuigi vanarahvas ütleb, et pärast paari pitsi pidada ka Hiina keel väga lihtne olema. Ei pitse, ei keelt, aga mõte ära ka ei läinud. Nagu kiuste kohe.

Sel kevadel käisin ma Haapsalu salli õpetamas Mustrimaailma foorumi rahvale Tallinnas. Väga lahe koolitus oli ja õhkkond oli lahe. Suures õhinas märkasin ma viimasel päeval, et pagan küll, ma hakkan vist bussist maha jääma ja küsisin, kas seltskonnas oleks keegi, kes on autoga mind nõus bussijaama viima. Oli! Ja vot see ongi nüüd see, mille kohta võib öelda, et välk selgest taevast. Me rääkisime selle lühikese reisi ajal Rävala pst-lt bussikasse paari lausega ühest ja teisest ja bussis istudes hakkas mu mälu selekteerima mulle vajalikku. Tore inimene, seda esiteks. Giid, seda teiseks. Käsitöösõber, kes otsib midagi põnevat... Bingo! Järgmisel päeval ma ei mäleta, kas helistasin või kirjutasin Merikesele, aga näe, siin me oleme. Plaan koos ja ootame kalleid kudumissõpru maailmast külla.

Blogi, milles me hakkame reisi tutvustama, on inglisekeelne. Äsja alustasime, st et uudiseid sinna hakkab alles lisanduma. Igal nädalal üks pikem artikkel vähemasti. Kui sul on välismaal pitsikudujast sõber, keda pole siiani suutnud millegagi külla sõitma moosida, siis paku talle seda :-)
http://haapsalushawltour.blogspot.com/

Haapsalu I Pitsipäev

Mida sa teed augusti esimesel pühapäeval? Kindel see, et mina olen Haapsalus.
Nüüd on see siis välja hõigatud- tulemas on Haapsalu I Pitsipäev!